AvalehtKarjääriabi Artiklite arhiiv Töötus rikub inimeste elu
 

Töötus rikub inimeste elu

Eestis on ligi 36 000 pikka aega tööta olnud inimest. Lisaks 18 000, kes enam tööd leida ei looda ning seda ei otsigi.

Kui peaks joonistama portree inimesest, kes on väga pikka aega olnud Eestis töötu, siis ilmselt vaataks pildilt vastu 50-69-aastane mees. Tõenäoliselt pole tal kõrgharidust, ta on oskus- või käsitööline. Kui ta elab maal, on ta eestlane, kui linnas, siis venelane. Tema pea kohal ripub pidev hirm ühtlasi ka kodutuks jääda.

Nii selgub vastavaldatud raamatust "Pikaajaline töötus Eestis". Aga see ei tähenda, et teistsugused inimesed töötud ei ole, pika-ajaliselt töötute arv on kasvanud kõigis töötute gruppides. Aastal 2002 oli Eestis 35 500 pikaajaliselt töötut ja 17 700 tööotsingutest loobunud inimest ehk heitunut. Seda on kokku 5,1 protsenti tööealisest elanikkonnast, kirjutavad raamatu autorid.

Pidev rahapuudus

Mis elu need inimesed elavad? Uuring näitas, et nende peresuhted on keerulised, nende enesehinnang langenud ja tulevik näib lootusetu. Nad vaevlevad rahapuuduses ja elavad äärmiselt kokkuhoidlikult. Toit ja tervis on kehvad, neil puudub ravikindlustus, ravimid pole kättesaadavad. Raske majanduslik olukord sunnib neid tihtipeale vastu võtma ükskõik missuguse töö, ka miinimumpalgast madalama palgaga ja ilma igasuguste sotsiaalsete garantiideta. Vahetaks elukohta, aga selleks ei jätku raha, lapsed on liiga väikesed vms.

"Mind võeti tööle ilma sotsiaalsete garantiideta. Kaks kuud töötasin üldse ilma rahata - tööandja soovis vaadata, kas ma üldse töötama sobin," kirjeldas üks uuringus osalenutest. "Mul oli õmblejana väga raske töö. Kukkusin väsimusest ümber ja silmad ütlesid üles. Nutsin. Aga mõtlesin, et pean kuidagi vastu pidama, sest mujalt ma tööd ei leia. Võtsin ennast kokku ja töötasin edasi. Ma sain lõpuks palga kätte - 227 krooni kuu aja eest. Ma pidin ära minestama. Rääkisin tütrele kolm kuud, et ema saab varsti palka, siis ostame seda, mis sul vaja on. Kusjuures mind kiideti, et olen tubli "

Pikaajaliselt töötute seas on rohkem neid, kel alg-, põhi-, kesk- või kutsekooli haridus, lühiajaliselt töötute haridustase on kõrgem Alg- ja põhiharidusega töötuid on rohkem maal, samuti meeste ja eestlaste hulgas. Keskharidusega pikaajalisi töötuid on ohtramalt linnas ja muulaste seas. Ligi 80 protsenti töötutest on sinikraed. Nad on oskus- ja käsitöölised, lihttöölised, seadmete ja masinate operaatorid; lühiajaliselt töötute hulgas on aga rohkem teenindus- ja müügitöötajaid. Kui uurida põhjusi, miks üks või teine on töötuks jäänud, ilmneb, et enamik pikaajaliselt töötutest (ligi 60%) on töö kaotanud kas koondamise või tähtajalise töölepingu lõppemise tõttu.

Keerulised suhted

Töötu rääkis: "Me ei saa endale isegi korralikku toitu muretseda. Mul käib tütar neljandas klassis. Septembris mõtlesin, et teen oma elule lõpu peale. Iga päev on kooli vaja mingit raha viia. Mul läks septembrikuus juba 850 krooni. Olen selleks pidanud raha laenama. Minu laps õpib ainult viitele, aga kaua ta jõuab nii vastu pidada, kui iga päev pole kodus süüagi."

Töötus mõjub rängalt pereelule, tõdevad raamatu autorid. Pikaajaliselt töötu mees võib suure tõenäosusega kaotada pere (elukoha) ja igasuguse lootuse tööd leida. "Olen närviline ja tihti haige. Kogu aeg mõtlen, kust raha saada. Tervis on kogu aeg halvenenud. Tuleb ju laps üles kasvatada. Endale ei jätku millekski," kirjeldas oma elu töötu.

Allikas: Eesti Päevaleht Online

Artiklite otsing