AvalehtKarjääriabi Artiklite arhiiv Tööturul müüb inimene ennast
 

Tööturul müüb inimene ennast

Millist eriala valida? Kas alguses sobivana tunduv elukutse lubab edukalt töötada ja teenida ka 10-20 aasta pärast, kirjutab Tööturu-ameti peadirektor Mati Ilisson.

Arvatakse, et elukutse valikul on esmatähtis teada selle perspektiivikust või palgataset. Isiklikke eeldusi ja sobivust kiputakse kas alahindama või pidama teisejärguliseks.

Ometi, töömaailm muutub aina kiiremini ja kiiremini, esitades töötegijale uusi nõudmisi. Konkurentsivõime tööjõuturul määrab üha enam inimese teadlikkus sellest, mis tööturul toimub, oskus analüüsida ja hinnata oma kutseoskusi, võimeid ja isiksuseomadusi, oskus ennast esitleda ja oma tulevikku teadlikult planeerida.

Sageli soovitakse Tööturuametist infot erinevate elukutsete hetkenõudluse ja perspektiivikuse kohta. Samuti soovitakse teada, millised oskused lubavad tööd leida kergemini. Tihti ollakse valmis otsustama teiste inimeste nõuannete järgi, pööramata piisavalt tähelepanu korralikule analüüsile ja iseotsustamisele. Oma isiklike eelduste ja võimete alahindamine viib valedele valikutele ja toob kaasa pettumusi.

Kes sa oled, mida tahad? Tegelikkuses vajab inimene vastuseid esmapilgul lihtsatele küsimustele. Kes ma olen? Kuhu tahan jõuda? Kuidas ma sinna saan? Siin tuleb selgeks mõelda oma väärtushinnangud, soovid, ootused, tugevad küljed ning iseloomuomadused.

Seejärel tulevad uued küsimused. Milliseid oskusi ja teadmisi eeldab soovitud töö? Kuidas valida sobivat haridusteed? Mida peaks arvestama õppevalikute tegemisel? Milliseid õppimisvõimalusi pakutakse?

Kui elukutse käes, vajab inimene teavet tööleidmise võimaluste kohta. Töökoha saamisel on oluline roll oskusel end pakkuda. Ja teha seda nii, et ennast ei ala- ega ülehinnata. See kõik on vaid väike näide küsimustest, millele tuleb leida vastused. Kuigi info ja nõustamise osatähtsus elukutse valikul on oluline, muutub inimese enda osa otsuste tegemisel järjest olulisemaks.

Uue sajandi oskused. Tööturul ei piisa ainult headest kutseoskustest. Sageli võib näha olukorda, kus korraliku haridusega inimesed ei suuda tööd leida. Tänapäeval ootab tööandja töötegijalt headele töötulemustele ja kutsealasele ettevalmistusele lisaks oskusi, mis ei pruugi küll puudutada konkreetse ametikoha tööülesandeid, kuid mängivad ametialasel toimetulekul suurt rolli. Millised need on?

Sotsiaalsete oskuste all mõistame oskusi, mis on seotud konkreetse inimesega. Neid ei saa mõõta, kuid nad on vaadeldavad. Nendeks on õppimisvõime, oskus suhelda teiste inimestega tööl ja mujal, oskus teha koostööd, oskus suhtuda tööülesannetesse loovalt ning olla paindlik stressi- ja konfliktiolukordades.

Paraku ei ole ka eespool mainitu piisav. Nüüdisaja tööturg esitab töötajale aina täienevaid nõudmisi. Neid võib nimetada ka uue sajandi oskusteks. Tähtis on soov teha tööd maksimaalselt hästi ja tunda uhkust oma töö üle - seega olla motiveeritud. Samuti valmidus võimalikeks ametialasteks muutusteks, kohanemisvõime uute töötingimuste ja -ülesannetega. Oluline on osata vastutada töö tulemuse eest, valmisolek võtta vastu uusi tööalaseid väljakutseid ning oskus kolleegide ja tööandjatega töö tulemuslikkusest rääkida. Vajalik on meeskonnatöö ja tunnetus, kuidas töö mõjutab ettevõtte, töökaaslaste, st kogu meeskonna tegevuse tulemust. Järjest enam pööratakse tähelepanu geograafilisele ja kutsealasele mobiilsusele. See tähendab: kui kodukohas ei ole soovidele ja erialasele ettevalmistusele vastavat tööd, tuleb olla valmis tööle asuma mujale. Samuti eeldatakse valmisolekut töötada teistes piirkondades, kui firmal on seal filiaale või tütarettevõtteid.

Lapsena tööeluks valmis. Tänane tööturg eeldab inimese valmistumist tulevaseks tööks varajasest lapseeast saadik. See aga nõuab õpilaselt, õpetajatelt, lapsevanematelt, töötajatelt ja töötutelt pidevat eneseanalüüsi. Kas me ikka teeme kõik endast oleneva, et suudaksime edukalt tööturul konkureerida? Ainult erinevate partnerite koostöös -haridusasutused, ettevõtted ja teised tööturu osapooled, on meil võimalik terve elu õppides areneda ja tööturul edukad olla.

Allikas: www.epl.ee

Artiklite otsing