Töönaine alustab päeva kell 6.45, voodisse tagasi vajub 16-17 tundi hiljem. Teenib 90 protsenti samal ametikohal töötava mehe palgast ja tunnistab, et seksi võiks rohkem ja väsimust vähem olla.
Et väärilise palga küsimine jääb suuresti naise enda enesehinnangu taha, kinnitas palgaloos AS Remedia kommertsdirektor Sirje Potisepp: "Uskuge mind, naised küsivadki vähem. Küsivadki!"
Aga ei maksagi eesti naistel palga üle nii väga nuriseda, sest selgus, et eurooplasest tööandja kohtleb naisi sama karmilt. Euroliidus istub tippjuhi kabinetis kaks korda tõenäolisemalt mees kui naine. Ja erasektoris saavad eurooplannad viiendiku vähem palka kui mehed.
Vara üles, hilja voodi, nõnda jama majja toodi .
Niisiis alustab töötav naine kell 6.45, voodisse maandub kell 24. Äratus, lapsed lasteaeda-kooli, pärast koju ja kodused tööd - rassib vähemalt kümme tundi päevas. Kel lapsi pole, maadleb töö kõrvalt ülikooliga. Või tegeleb korraga kõigega.
Peaaegu pooltel (40%) Tallinnas elavatel väikeste laste emadel kulub palgatöö tegemiseks päevas üheksa ja enam tundi, paljastas töölehekülg. Muuhulgas selgus, et tubli naine jõuab kolleegidest varem tööle siis, kui on kassi- või koeraomanik. Sest loomake, erinevalt väsinud põnnist, ei lase hommikuti magada. Seevastu tema töölehilinemise peamised süüdlased on uni ja ummikud. Aga hilinemist ta ei salli. Vastik, kui pead pidevalt kellegi järel ootama, pihtis töötav naine Kaja Pino.
Selgus, et enamik öiste vahetuste pidajatest Eestis on naised, aga seda pole ühiskonnal mugav mõelda. Naine ise võtab asja elutervelt ja vaat et isegi innukalt nagu patrullteenistuse politseivaneminspektor Hele Rahamägi. Ei usu, et öötöö kortsud kiiremini näkku toob, sõnas ta.
Kõige selle juures jõuab naine kulutada kuus tuhandeid kroone heale väljanägemisele ja põdeda ostuhullust. Järjekindlad rahakotiröövijad on vastuvõtud, tunnistas poliitik Maret Maripuu. Robinsonina tuntud kosmeetik Viive RiĻski pihtis, et tõeliselt hea väljanägemisega ja hoolitsetud daamid käivad tema juures kord nädalas.
Üks nimetaja on naistel ühine: nad igatsevad meeskolleegidelt naistepäevaks lilli.
Kui töötav naine on üksikema, võitleb ta päevast päeva vaesusega. Viiendik üksikemadest ei suuda osta kolm korda nädalas liha või kala. Pooled kahe lapsega üksikemad kuuluvad kõige madalama sissetuleku saajate hulka. Tööle neid hea meelega, nagu ka teisi väikeste lastega emasid või rasedaid, võtta ei taheta. Nii on enamik üksikvanematest stressis kas väikese sissetuleku või ülemäärase töökoormuse pärast.
Selgus, et ülekoormusest tulenev pinge teeb muret teistelegi. Nii tegeldakse päevast päeva probleemiga: kuidas küll, oh kuidas küll jätta see paganama töö õhtul kontorisse? Naised lihtsalt on suuremad põdejad, selgitasid psühholoogid. Liiga kohusetundlikud ja arvavad, et maailm lendab uppi, kui nad eksivad.
Töötav naine püüab lasteaeda jõuda enne, kui selle uksed lukku keeratakse, ja on seetõttu pidevas stressis. Võitleb iga päev väsimusega, sest öösiti ei tule ülepingest und. Nii on ta kõikvõimalikud nipid kasutusele võtnud. Jõudnud tõdemiseni, et väsimust peletab ainult magamine. Aga kuidas jääda magama? Pingetele kipub töötav naine otsima tabletipurgist sagedamini abi, kui teevad seda mehed.
Et pingeid maandada, käib naine jooksmas ja ujumas, loeb naistekaid või joob enne magamaminekut veini. Siinkohal kallab psühholoogiaprofessor Mare Teichmann naistele kaela ämbritäie külma vett: "Meil kõigil on võrdselt kasutada 24 tundi. Kui sa sellega toime ei tule, oled ise süüdi." Soovitab teha elus põhjaliku auditi.
Aga sügismasendust ehk kaamost tegus naine ei tunnista. Parim viis seda endast eemale hoida on mitte naistekaid lugeda.
Võrdõiguslikkus ja heategevus ei eruta.
Töötav naine klammerdub visalt kord õpitud-valitud ameti külge. Kuigi ta on elukutse vahetamise suhtes meestega võrreldes paindlikum, jääb ta koondamise järel meelsamini koju.
Kontoriromaane töötav naine enamasti hukka ei mõista. Neis ise osaledes on millegipärast nii, et meespool kipub töötama kõrgemal ametikohal. Selgub, et rahast ja lisapuhkepäevast rohkem innustab naist tööle kiitus. Kui naisel on lisatöö eest valida vaba aja või raha vahel, valib ta reeglina esimese, kinnitasid personalitöötajad. Meesülemust peab paremaks kui naisülemust, sest esimesed ei puhke pisaratesse ja pole nii õelad.
Heategevusega ei viitsi üks keskmine töötav naine vaeva näha. Võrdõiguslikkus ei huvita teda seni, kuni vastased, mehed, häält kõvemaks ei keera. Seksiks rohkem, aga väsimus segab või mees ei taha või polegi teist silmapiiril.
Töötav naine ei taha väikeste lastega koju jääda, õigemini tahaks, aga pole rahaliselt võimalik. Veidi hiljem tunnistasid kolm 30-ndates naist, et emapalk paneks sünnitama küll.
Allikas: www.epl.ee
Veel valikuid
