Kuidas jääda terveks, kui kogu maailm lasub Sinu õlgadel.
Me kõik oleme tundnud tööstressi. See on kurnatusetunne, mis põhjustab peavalu, pulsi kiirenemist või külma higi, kui telefon heliseb või ülemus esitab järjekordse küsimuse. Kokkujooksvad arvutid, konfliktid kaastöötajatega, tähtajad on vaid mõned lõputult näivast tööstressi põhjuste jadast.
Uurimus näitab, et stress võtab võimust nii keha, kui vaimu üle. Stressis viibides toimivad meie kehad nagu rünnaku all - olgu siis oht meie füüsilisele või emotsionaalsele heaolule tõeline või väljamõeldud. Vereringes vallanduvad keemilised teatekandjad, mis põhjustavad füüsilisi muutusi, nagu südame pekslemine, mis valmistab keha ette seisundiks võitle või hõlju.
Stressi jätkudes pikema aja vältel võib see kaasa aidata füüsilise või emotsionaalse tervisehäire väljakujunemisele nimetatud keemilise reaktsiooni tõttu. Samas - kui Sa tunnetad stressi, on olemas efektiivsed meetodid sellega võitlemiseks. Mõned näpunäited:
› Ennetustegevus: Tüüpiliste minevikus stressi tekitanud olukordade analüüs peaks andma Sulle võimaluse ära tunda tulevikus ette tulla võivaid sarnaseid olukordi ja ohusignaale, mis vihjavad, et jälle on tulemas samasugune stressirohke aeg.
› Hoolitse enda eest: Parim viis stressi leevendamiseks on tervislikud eluviisid. Need hõlmavad korralikku liikumist, regulaarset ja piisavat und ning tasakaalustatud toitumist. Mis on põhjuseks, miks need kolm asjaolu toimivad? Aeroobikaharjutused aitavad põletada stressi poolt tekitatud jääkenergiat. Uni aitab meil saada probleemidest üle värskemas olekus. Ning korralik toitumine (kaasa arvatud puuviljad, juurviljad ja rohke vesi), hoiab keha trimmis ja tugevana.
› Ära sulge neid endasse: Kogetavatest pingetest on vaja teistega rääkida. Puista südant sõbrale, elukaaslasele või pereliikmele, räägi vajadusel professionaalse nõustajaga. Võib juhtuda, et asju niimoodi läbi arutades hakkad oma hirmusid teisest vaatenurgast nägema ja pinged ei tundu enam nii suured.
› Juhi oma aega: Sea omale realistlikud eesmärgid ja tähtajad ning planeeri projekte vastavalt sellele. Lõpeta esmalt möödapääsmatud ülesanded. Planeeri keerukad ülesanded ajale, mil oled kõige produktiivsem. Ning lõpuks lahenda kergemaid ülesandeid ajal, kui Sinu energia ja motivatsioon on madalseisus.
› Võta aeg maha: Võta päeva jooksul lühiajalisi pause sirutamiseks, jalutamiseks, aeglaseks hingamiseks ja puhkuseks. Õpi seadma omale piire ja ütlema vajaduse korral ei lisaülesannetele sõbralikult, ent kindlameelselt. Pühenda nädalalõpud endale ja oma perele, puhates nii emotsionaalselt kui ka vaimselt. Kui see pole võimalik, proovi võtta pikem lõunavaheaeg. Kui see ei tundu pingete ja töökoorma tõttu võimalik olevat, tuleta endale meelde, et keegi pole asendamatu ning et kõige tähtsam on Sinu tervis ja vaimne heaolu.
› Valige lahinguid: Ära hakka alati vaidlema, kui keegi Sinuga nõus pole. Säästa oma argumente ajaks, kui neid tõepoolest tarvis läheb.
Tõsise stressi korral tuleb teatud asju meeles pidada. Esmalt - ära ravi end ise. Ravimid ja alkohol tunduvad küll probleemi lahendavat, ent tegelikkuses halvendavad need ained Sinu seisukorda märgatavalt. Otsi parem professionaalset abi. Samuti võid otsida tööd, mis tekitaks vähem stressi.
Stressi märgid ja sümptomid:
Füüsilised: peavalud, hammaste kiristamine, kuiv kurk, lõualuude kokkupigistamine, valud rinnus, õhupuudus, südamepekslemine, kõrge vererõhk, lihasevalud, seedehäired, kõhukinnisus või -lahtisus, higieritus, väsimus, unetus, sagedane haigestumine.
Psühholoogilised: Mure, erutus, kurbus, kaitsesse tõmbumine, viha, ülitundlikkus, apaatia, depressioon, mõtteaeglus või hüplev mõtlemine, abitusetunne, lootusetus, tühjus, eesmärgi või turvatunde puudumine.
Käitumine: Ülesöömine või isutus, rahutus, kalduvus vaidlemisele, viivitamine, alkoholi või ravimite liigtarbimine, liigsuitsetamine, teistest eemaletõmbumine või isoleerumine, vastutustunde puudumine, vähenenud töövõime, nõrk hügieen, usulised muutused, muutused peresuhetes.
