Töönarkomaan

Silja Kabral, Terviseleht

Ta tunneb, et nii tööl kui kodus kipub kõik käest libisema. Ta on sulgunud kinnisesse ringi. Kahes-kolmes kohas töötades üritab ta anda endast maksimumi. Tema elu koosnebki ainult tööst.


Järvamaa kutsenõustamiskabineti juhtaja psühholoog Thea Herodese sõnul on töösõltuvus haigus, mida enamik inimesi endale ei teadvusta.

See pole sugugi ainult ülemuste tõbi: tööst võivad sõltuvusse sattuda kõik alates koristajast ja lõpetades tippjuhiga.

Sõltuvus pole kaasa sündinud, kuid mõnel isiksusetüübil kujuneb töösõltuvus kergemini kui teisel.
Töönarkomaaniasse kalduvad inimesed, keda võib iseloomustada kui küllastamatuid. Neil on keskmisest rohkem auahnust ning nad vajavad pidevalt teiste tähelepanu ja oma vajalikkuse kinnitust. Nad igatsevad tunnustust ja saavutusi üha rohkem.

Selline töösõltuvus toidab tihti iseennast. Kui inimene sisendab endale, et ta on tubli ja asendamatu ning peab igal pool kohal viibima ja kõike ise tegema, siis seda enam ta teeb.

Tööst sõltuvusse sattumine võib aga psühholoogi sõnul olla ka põgenemine millegi või kellegi eest. Nüüd vajab juba põhjalikumat uurimist, mille eest inimene end kaitsta püüab.

Iga tipptegija peaks endalt vahel küsima, mille nimel ta rabab. Kui ta töötab selleks, et teatud aja vältel teenida piisavalt palju, et pidada ülal peret ja nautida hüvesid, siis võib selle põhjusega tavaliselt rahule jääda. Sel juhul pole töö ega raha eesmärk, vaid vahend. Siit võib aga alguse saada järgmine haigus - rahasõltuvus.
Kes aga rabab töö enese pärast, peaks meelde tuletama tarkuse: asendamatuid inimesi pole olemas. "Oleme paraku loodud nii, et vajame lisaks tööle ka puhkust, lõõgastust, vaheldust. Peame suhtlema mitmel tasandil, mitte ainult tööalaselt," ütleb Thea Herodes. Aeg-ajalt tuleb töörongilt maha astuda.

Inimtüübid, kel on eriti suur oht sattuda tööst sõltuvusse:

› Kahestunud isiksus igatseb inimlikku lähedust, kuid ühtaegu kardab seda. Dilemma lahendab ta töösse sukeldudes.
› Kartlik ei usu endasse. Temale peab keegi teine alati ütlema, mida järgmiseks teha. Ta kardab, et ei saa oma tööga hakkama, ning püüab sellepärast töötada aina rohkem.
› Staar hindab end üle ja alahindab teisi. Ta ei oska töötada meeskonnas, sestap pole ta kollektiivis eriti populaarne. Tema rügamise eesmärk on saavutada imetlus ja võim.
› Hea inimene rassib selle nimel, et teda armastataks ja vajataks. Ta ei nõua midagi vastu ja laseb end ära kasutada. Selliseid inimesi leidub sageli sotsiaaltöötajate, (kiriku)õpetajate või meedikute seas.
› Pedant jälgib äärmise täpsusega kõiki kehtivaid norme ega võta omaks midagi uut. Ta igatseb, et kõik oleks alati kontrolli all.
› Kiitusemaial on pidevalt igav. Rutiinist väljasaamiseks otsib ta üha uusi ülesandeid. Iga uue asja võtab ta ette selleks, et kiita saada. Igapäevatöös on ta aga kinni iseenda tekitatud kaoses.