AvalehtKarjäärikeskus Artiklite arhiiv Tööandja praagib emad välja
 

Tööandja praagib emad välja

TÄNA TÖÖTAVALE NAISELE: töövestlusel uurib tööandja, kas ja kui palju on naisel lapsi. Kui viimane küsib vastu, et kuidas see tööga on seotud, saab ta külge kahtlase kandidaadi maine. Ometi ei pea tööandjale oma isiklikust elust rääkima.

Ehkki isikuandmete kaitse seaduse järgi ei pea tööandjale nimetama oma perekonnaseisu ja laste arvu, küsitakse seda kandideerijalt tuima järjekindlusega.

Veelgi enam, nimetatud andmeid ei pea lisama ka CV-sse, kui inimene seda ei taha. Eesti tööandjas tekitab viimane ebatervet huvi.

Lahutatud nelja lapse ema räägib intervjuus üksikemade olukorda uurinud Kai Kotkale, kuidas tööandja ehmatas, kui kuulis naise alaealiste laste arvu. Samateemalisi elektronkirju on toimetusse saatnud alla kolmeaastaste laste emad, kelle hinnangul on just laste olemasolu nad konkursisõelalt maha raputanud.

Võib ja ei või ka

"Mehelt ei küsi keegi, mitu last tal on. Ja kui küsitakse, siis mida rohkem, seda uhkem," kurdab Kaia(34). "Ometi olen ma tööl sama kompetentne kui ükskõik milline lastetu kolleeg."

Praegu kehtiva isikuandmete kaitse seaduse järgi on olemas rida isikuandmeid, mida nimetatakse delikaatseteks, nendega pole teistel asja. Mõningal juhul võib tööandja mõningate andmete vastu huvi tunda, kuid see huvi peab olema õigustatud, ütleb vandeadvokaadi vanemabi Tiia Kruusmaa. "Kogu küsimus on selles, mis asi on õigustatud huvi," sõnab Kruusmaa. "Kas on õigustatud tunda huvi, palju mul on lapsi? Mis seda küsimust tööga seob? Kas on õigustatud tunda huvi, kas mul on haigeid perekonnaliikmeid, näiteks?"

Praktika puudub, nimetab vandeadvokaadi vanemabi. Küsimused on pigem tööandjale hoiatuseks, et ei maksa liiga julgelt andmeid hankida, sest neid ei saa võibolla seaduslikult kasutada. Palvele vastata otse, kas laste arvu küsimine on ebaseaduslik või mitte, soovitab Kruusmaa küsida tööandjalt vastu: "Mis see töösse puutub?" Kui tööandja suudab ammendavalt põhjendada, siis võib vastata.

Põhjendav pole vastus laadis "te ei saa võibolla iga päev tööl olla" või "lapsed kipuvad haigeks jääma.”"

Vastamine pole kohustuslik

Tavaliselt ei tee naised elulookirjeldusse laste arvu kirjutamisest numbrit, kuigi ka seda ei peaks tegelikult tegema. On tööandjaid, kes laste arvu varjanud töötaja emaduse ilmsiks tulekul ebaausaks tembeldavad ja püüavad usalduse kaotuse sildi all vallandada. Töötaja, kel on lapsed, ei ole ainuüksi selle fakti pärast vähem kompetentne töötaja.

Laste arvu, veelgi rohkem, laste olemasolu kohta esitatud küsimustele vastama ei pea, on jurist Helve Toomla resoluutne. "Tööandja võtab kohe hoiaku. Enamasti ollakse laste kasvatamise suhtes vaenulikud," sõnab Toomla.

Laste olemasolu tõttu vallandatud töötajaid pole Toomla juurde abi küsima tulnud. Küll puutub ta päevast päeva kokku olukordadega, kus kahest võrdsest kandidaadist valitakse tööle see, kel pole lapsi. "Oma mälestustele tuginedes võin öelda, et kui tööandja on töötaja laste suhtes vaenulik, tekib trots ja ei tahagi nagu hästi tööd teha. Sügava tänutundega meenutan neid ülemusi, kes said aru, kui last oli vaja veel viimasel hetkel potitada ja seetõttu natuke hiljaks jäin," meenutab Toomla.

Personalijuht õiguses kindel

Falck Eesti personalijuht Eela Velström tunnistab, et küsib alati tööletahtjalt, kas ja kui palju tal lapsi on. "Aga küsime selle lihtsa põhjendusega, et sellega on seotud meie jõuluüritused." Falck küsib töölevõtmisel ka koopiat lapse sünnitunnistusest. See ei kuulu kohustuslike dokumentide hulka, rõhutab personalijuht. Koopia on aluseks ka lapsevanemale lisapuhkuse andmisel.

Velströmi sõnul on laste ja perekonna olemasolu tema kui personalijuhi jaoks inimese küpsuse näitaja. "Küsin igal töövestlusel, kas lapsi on, aga mitte selleks, et mingeid järeldusi teha. Pigem selleks, et kui ikka näiteks juba 40-aastane mees ütleb, et tal pole perekonda ja pole kunagi olnud ja ei kavatsegi luua, kuid tahab olla tippjuht, siis paneb see natukene kulmu kergitama," ütleb Velström. "Mitte et ma teda inimesena hukka mõistaksin. Aga ma arvan, et küsin talt järgmiseks, kuhu ta ikkagi oma energia suunab. See, et tööandja huvi tunneb, on täiesti normaalne ja nii see peabki olema." Teine näide. Kui Eela Velströmi juurde tuleb 2-kuuse lapse ema, huvitab teda ka see. "Kui naine ütleb ausalt, et tal on materiaalsetel põhjustel väga seda töökohta vaja ja laps on hoidjaga, siis on see minu jaoks täiesti mõjuv põhjus. Võtan kogu inimese isikliku eluga seotud infot, mida ta nõustub minuga jagama, kui lahutamatut osa temast enesest."

Allikas: www.epl.ee
Artiklite otsing