AvalehtKarjääriabi Artiklite arhiiv Sinu õigused Euroopa Liidus
 

Sinu õigused Euroopa Liidus



Kui väl­ja ar­va­ta pii­ran­gud, mis Eu­roo­pa rii­gid Ees­ti tööjõule keh­tes­ta­vad, saa­vad eest­la­sed ala­tes 1. maist võrd­se­tel alus­tel teis­te lii­du ko­da­ni­ke­ga kan­di­dee­ri­da mis ta­hes Eu­roo­pa rii­ki töö­le. Ai­nult pa­ku­ta­va­le pal­ga­le tä­he­le­pa­nu pöö­ra­tes võib ka­he sil­ma va­he­le jää­da nii mõni­gi nüanss lii­du töö­ta­ja­te õigus­test. Tead­ma­tus võib tä­hen­da­da ru­ma­laid eba­meel­di­vu­si.

Järg­ne­valt on lah­ti se­le­ta­tud eest­las­te olu­li­se­mad õigu­sed Eu­roo­pa Lii­dus tööd ot­si­des või töö­ta­des.

Tööd ot­si­vad ini­me­sed
Si­su­li­selt on eest­las­tel võima­lik kan­di­dee­ri­da ükskõik mil­lis­te­le era- ja ava­li­ku sek­to­ri töö­koh­ta­de­le üle Eu­roo­pa, ar­ves­ta­des ai­nult tea­tud rii­ki­des töö­loa nõude ning töö­tushüvi­tis­te­ga seon­du­va­te pii­ran­gu­te­ga. Re­gist­ree­ri­da saab end eri rii­ki­de tööhõivea­su­tus­tes ning seal vii­bi­des ka tööd ot­si­da. Eest­la­ne saab ole­ne­valt rii­gist 3–6 kuud Eu­roo­pas tööd ot­si­da täies­ti va­balt, sel­le aja lõppe­des võib ta rii­gis vii­bi­da vaid siis, kui suu­dab tões­ta­da, et tö­öot­sin­gud käi­vad ning reaal­ne võima­lus on ka tööd lei­da – saab näi­da­ta näi­teks, mil­lal tö­öin­terv­juu­le lä­hed. Mõist­lik on vä­lis­maal ka­su­ta­da ka EU­RES-süstee­mi töö­tu­runõus­ta­ja­te abi.

Ku­na koo­li­tus­kur­su­sed ja dip­lo­mid rii­gi­ti eri­ne­vad, võib eest­las­tel prob­lee­me tek­ki­da oma os­kus­te tões­ta­mi­se­ga. Prob­lee­mi te­rav­dab veel­gi see, et pal­ju­de eest­las­te kva­li­fi­kat­sioo­ni tõen­da­vad do­ku­men­did pä­ri­ne­vad nõuko­gu­de ajast. Õn­neks keh­tib Eu­roo­pa Lii­dus põhimõte, et kui ini­me­ne on kva­li­fit­see­ri­tud te­gut­se­ma tea­tud eria­lal oma ko­du­maal, on ta kva­li­fit­see­ri­tud te­gut­se­ma sa­mal eria­lal ka teis­tes liik­mes­rii­ki­des. Nii saa­vad näi­teks Ees­ti ars­tid prob­lee­mi­de­ta Soo­me töö­le.

Töö­ta­vad ini­me­sed
Ela­mis­lu­ba kao­tab 1. maist eest­las­te pu­hul Eu­roo­pa Lii­dus oma ak­tuaal­su­se. Lii­du ko­da­ni­kud saa­vad õigu­se tei­ses liik­mes­rii­gis töö­ta­da ja sel­le­ga seon­du­valt õigu­se seal ela­da.

Si­su­li­selt ei ole Soo­mes töö­ta­val soom­la­sel oma eest­la­sest kol­lee­gi­ga võrrel­des min­geid eriõigu­si – neil on sa­mad õigu­sed töö­ta­su saa­mi­sel, töölt va­bas­ta­mi­sel, uue­le töö­ko­ha­le asu­mi­sel jms. Nad saa­vad kuu­lu­da ame­tiühin­gus­se või ise­gi kan­di­dee­ri­da ame­tiühin­gue­sin­da­jaks, nei­le keh­ti­vad sa­ma­su­gu­sed nais­te ja mees­te võrdõigus­lik­ku­se põhimõtted.
Eu­roo­pas töö­ta­val eest­la­sel ning tea­tud tin­gi­mus­tel ka te­ma pe­re­kon­nal on õigus näi­teks
hai­gus-, in­va­liid­sus-, va­na­dus-, tööõnne­tus või le­sehüvi­ti­se­le ning pe­re­toe­tu­se­le sa­ma­del tin­gi­mus­tel na­gu kõigil teis­tel lii­du ko­da­ni­kel. Kui mõnes liik­mes­rii­gis maks­tak­se va­ne­ma­pal­ka või an­tak­se lap­se sünni kor­ral int­res­si­va­ba lae­nu, on kõiki­del lii­du ko­da­ni­kel sel­le­le õigus. Eri­reeg­lid on keh­tes­ta­tud nei­le, kes ela­vad ühes, kuid töö­ta­vad tei­ses liik­mes­rii­gis ning tei­se liik­mes­rii­ki aju­ti­selt lä­he­ta­tud töö­ta­ja­te­le.

Võõra rii­gi mak­su­re­si­den­di­na tu­leb seal dek­la­ree­ri­da ka oma tu­lud. Tu­lu­mak­su ja teis­te ot­ses­te mak­su­de­ga seo­tud ees­kir­jad ei ole Eu­roo­pa Lii­dus üht­lus­ta­tud, küll aga on liik­mes­rii­ki­de va­hel sõlmi­tud to­pelt­mak­sus­ta­mi­se väl­ti­mi­se le­pin­gud. Töö­ta­su on ta­va­li­selt mak­sus­ta­tav rii­gis, kus töö­ta­tak­se.

Tei­se liik­mes­rii­ki töö­le min­nes on eest­las­tel õigus võtta kaa­sa oma pe­re­kond – abi­kaa­sa, al­la 21-aas­ta­sed lap­sed või va­ne­mad ülal­pee­ta­vad lap­sed, las­te va­nae­mad ja va­nai­sad. Pe­re­kon­na liik­me­tel on õigus saa­da vas­ta­vas rii­gis üld- ja kut­se­ha­ri­dust. Kui pe­re liik­med ei ole Eu­roo­pa Lii­du ko­da­ni­kud, saa­vad nad rii­ki sis­sesõidu­vii­sa liht­sus­ta­tud kor­ras ja ta­su­ta.
Kui eest­la­ne on mõnda ae­ga tei­ses liik­mes­rii­gis töö­ta­nud, on tal õigus sin­na jää­da kui ta on jõud­nud pen­sio­niik­ka või saa­nud püsi­valt töövõime­tuks.
Füüsi­li­sest isi­kust et­tevõtja saab end asu­ta­da ja töö­ta­da ka teis­tes liik­mes­rii­ki­des sa­ma­del
tin­gi­mus­tel mis tei­sed lii­du füüsi­li­sest isi­kust et­tevõtjad.

Ra­se­da­tel on ole­ne­ma­ta rii­gist, kus nad töö­ta­vad, õigus saa­da vä­he­malt 14 nä­da­lat kat­kes­ta­ma­tut sünni­tus­puh­kust. Neid ei saa sun­di­da öötööd te­ge­ma ning nen­de töög­raa­fik peab ole­ma paind­lik. Nii noo­rel emal kui ka isal on igas liik­mes­rii­gis võima­lik saa­da lap­se­hool­dus­puh­kust.

Artiklite otsing