AvalehtKarjääriabi Artiklite arhiiv Raske töö viib sageli psühhiaatri juurde
 

Raske töö viib sageli psühhiaatri juurde

Postimees

Viimastel aastatel on pingelise töö tõttu tekkinud stressi ja depressiooni vastu abi otsivate inimeste arv kasvanud sadu kordi.

Tallinna psühhiaatriahaigla peaarst Jüri Ennet nentis, et üha kiiremate muutuste ja suurema hulga stressipõhjustajate tõttu esineb inimestel üha rohkem vaimse tervise hädasid.

Tavalisest tugevama pingutamise või püsivalt üle jõu käivate nõudmiste puhul ei suuda paljud inimesed enam ise oma probleemidega toime tulla. Otse Paldiski maantee dispanserisse või erapsühhiaatri jutule läheb siiski vaid kümnendik hädalistest.

«Paljud lähevad esmalt perearsti juurde maoanalüüse tegema või perenõuandlasse paarisuhteid klaarima,» rääkis Ennet. «Alles siis, kui analüüside järgi peaks tervisega kõik justkui korras olema, aga vaevused ikka püsivad, pöörduvad hädalised abi saamiseks psühhiaatri juurde.»

Ameerika Ühendriikides hiljuti 1500 inimese seas läbi viidud uurimus näitas, et 61 protsenti küsitletuist pidas pingelist tööd peamiseks vaimuhaiguste tekitajaks.

Üksindust pidas tervisekahjustuste põhjustajaks 59 protsenti, traagilisi kaotusi 55 protsenti, traumaatilisi elamusi 52 protsenti, nüüdisaegse ühiskonna kõrgeid nõudmisi ning paarisuhetes tekkivaid probleeme võrdselt pooled küsitletutest.

Vaimuhaigus on siiski midagi muud kui hingehädadest põhjustatud stress, täpsustas Ennet. «Vaimuhaiguse kui psühhootilise seisundi osakaal elanikkonnas on sama, mis sada aastat tagasi,» väitis ta.

Eelsoodumuslikud vaimuhaigused on tema sõnul kirjas inimese pärilikkusmustris ning need võivad välja lüüa ka väiksemate pingete puhul, depressioon võib aga tekkida kellel tahes pideva pinge all olemisest.

Ei tunnista probleeme

Enneti sõnul on selge piiri tõmbamine vaimuhaiguse ja kergemate vaimsete probleemide vahele siiski problemaatiline. «Inimese psüühika on nagu merepõhi, kus on karid ja künkad, mille peal on kaitsev veekiht,» tõi Ennet kujundliku võrdluse.

«Vaimuhaiguste puhul on need karid üsna veepinna lähedal ja mõõna korral võivad kergesti veepinnale tungida.»

USA uurimus näitas, et isegi vaimse tervise probleemidega kursis olevad inimesed keelduvad tunnistamast, et neil võib olla probleeme. Näiteks 27 protsenti küsitletutest ütlesid, et psüühiliste probleemide tõttu töölt vabastuse saamiseks nad pigem valetaksid oma ülemusele, väites, et neid vaevab hoopis mingi füüsiline häda.

Rahustid pole lahendus

Daniel Coleman väidab populaarses teoses «Emotsionaalne intelligentsus», et tänastel lastel saavad olema vaimsed probleemid suurema tõenäosusega kui praegustel täiskasvanutel.

Kui enne 1905. aastat sündinud inimestel oli tõenäosus elu jooksul tõsist depressiooni põdeda kõigest üks protsent, siis 1955. aastal ja hiljem sündinutest oli kuus protsenti 24-aastaseks saades vaimselt muserdatud.

Siiski ei tasu tänapäeva noortel kaotada lootust terve psüühika säilimisele. «Antidepressandid ja rahustid on vaid ajutine leevendus probleemile,» selgitas Ennet. «Nii nagu füüsilist, tuleb ka oma vaimset tervist lihtsalt karastada.»

Ede Schank
majandus@postimees.ee

Artiklite otsing