Mis valemiga ja kas üldse suudavad inimesed end pimedal hommikul voodist välja veeretada, et õigeks ajaks tööle jõuda?
Kord eestlaste hommikusest töölejõudmisest kirjutades sain muuhulgas teada, et töölesõiduks kulub keskmiselt 20-50 minutit. See on aeg, mis teistele hommikustele askeldustele tuleb lisaks otsa arvata.
Kontrolli mõttes palusin paaril tuttaval kirjeldada oma varahommikuid. Eelkõige huvitas mind, mis valemiga inimesed end nii pimedal ajal üleüldse voodist välja vedada suudavad. Kas võlulause 'ma PEAN tööle jõudma' ikka toimib või saavad ülemused pimedal ajal keskmiselt rohkem 'sellepärast ei jõudnud õigeks ajaks tööle, et...' vabandusi?
Ametnik Laila metsik võitlus
Niisiis, järgmist rääkis mulle 31-aastane abielus ametnik Laila. Tema hommik algab kell pool seitse plekkämbri kolinat meenutava kellahelinaga. "Päeva esimene mõte on: jälle! Leban tusaseid mõtteid mõlgutades, vaatan, kuidas abikaasa edasi noriseb ja püüan ringutada. Siis teen järsu hüppe voodist välja - sest kui ma seda ei teeks, jääksin lihtsalt uuesti magama." Edasi tuigub Laila haigutades kööki, paneb hakkama kohvimasina ja läheb vannituppa. "Seal läheb juba libedamalt: niipea, kui käed veejuga puudutavad, muutun virgemaks. Kohe pärast pesemist joon kohvi ja siis juba imestan: miks ma seda päeva nii mürgiselt alustasin, elul pole ju vigagi?" Aga magamistoast hoiab ta eemale, sest kiusatus uuesti mehe kõrvale põhku pugeda olevat suur.
Laila sõnul ei teki tal kordagi hommikuti mõtet, et kui magaks edasi ja ei läheks tööle või läheks hiljem. "Lihtsalt peab, see on kogu stiimul. Me lihtsalt ei tohi hilineda, see sunnibki voodist välja. Küsimus on lihtsalt selles, et pagana raske on pimedal ajal voodist välja ronida." Kui Laila kord juba ärkvel on, kulub tal töölesättimiseks 50 minutit ja kohalejõudmiseks pool tundi.
Turundusjuht Alberti lõputud vabandused
Albert (27) nimetab end suureks magajaks, ja üsna õiglaselt. Sest mida arvata poissmehest, kes mõnikord alles lõuna ajal tööle jõuab. "No, no, no, see on nii ainult pimedal ajal!" ajab ta vastu. Küsimusele, et kuidas sa mees siis üleüldse oma tööga toime tuled, vastab ta: "Mul on head alluvad. Mul on head vabandused. Ja ma teen lõputult pikki päevi. Mõnikord ajan tähtsad asjad unesegasena voodis ära."
Alberti hommikud on järgmised: äratuskell heliseb kolm tundi enne aega, mil tuleks kodust väljuda, et kella üheksaks tööle jõuda (nii olevat piisavalt aega ärgata). Kellanupp vajutatakse kinni mõttega veel pool tundi pikutada. 'Poole tunni' pärast on kell saanud kaheksa. Siis pole enam mõtet end üles ajada, sest õigeks ajaks tööle niikuinii ei jõua. "Olen proovinud panna kella mõistlikuks ajaks helisema, et ei jääks varuaega 'ärgata', aga ma ei suuda ikka voodist välja saada," räägib Albert. Naerda pole siin midagi, sest Albert muide kaalub oma võimetusega tööle õigel ajal jõuda psühholoogi juurde minekut. "Töökoht on mulle tähtis ja ma ei tahaks sellest ilma jääda, aga no ma ei saa pimedas maast lahti!"
Aga kui Albert kord voodist välja saab, kulub tal kodust väljumiseni 20 minutit ja töölejõudmiseks terve tund. Muide, suurte magajate palvel muutsin loos nende nimed ära.
Nipid ärkamiseks
› Mine pimedal ajal lihtsalt varem magama.
› Kohe, kui kell heliseb, pane kõik tuled põlema ja telekas/raadio mängima.
› Ära jää elu üle juurdlema, roni kohe voodist välja ja mine joonelt vannituppa. Nii kui teed mõne kõrvalepõike ja unustad end näiteks aknast välja vahtima, leiad, et päev tuleb mõttetu ja sätid sammud voodi poole tagasi.
› Kõige motiveerivam mõte: sa saad kinga, kui lõputult tööle hilined.
Allikas: Eesti Päevaleht Online
Veel valikuid
