AvalehtKarjääriabi Artiklite arhiiv Piirangud Euroopa Liidu riikides töötamiseks
 

Piirangud Euroopa Liidu riikides töötamiseks



Taa­ni, Root­si, Hol­land, Por­tu­gal, Ing­lis­maa ja Itaa­lia

Ni­me­ta­tud rii­ki­des­se on eest­las­tel võima­lik pii­ran­gu­te­ga kan­di­dee­ri­da vä­he­malt ka­he aas­ta jook­sul. Et töö­le saa­da, peab taot­le­ma igal ju­hul töö­lu­ba, mil­le saab mõnin­ga­tes rii­ki­des liht­sus­ta­tud kor­ras koh­ta­de­le, kus tööjõudu na­pib, kas või paa­ri nä­da­la­ga. Muu­del juh­tu­del võib sel­le saa­mi­ne ae­ga võtta mi­tu kuud. Ku­ni 1. mai­ni on nen­des­se rii­ki­des­se töö­le sõites va­ja ela­mis­lu­ba taot­le­da, se­da mui­du­gi vaid ju­hul, kui tö­öaeg üle­tab rii­gi sä­tes­ta­tud vii­sa­va­bas­tu­se ae­ga, mis üld­ju­hul on kolm kuud. Pä­rast 1. maid, kui ka eest­las­te­le hak­kab keh­ti­ma isi­ku­te va­ba lii­ku­mi­se põhimõte, ei ole nen­des­se rii­ki­des­se töö­le mi­ne­mi­sel enam ela­mis­lu­ba va­ja, pii­sab sel­lest, kui re­gist­ree­ri­tak­se end näi­teks ko­ha­li­kus po­lit­sei­jaos­kon­nas või oma­va­lit­su­ses.


Ni­me­ta­tud rii­gid on sot­siaal­toe­tus­te ära­ka­su­ta­mi­se kar­tu­ses pii­ra­nud uu­te liik­mes­rii­ki­de töö­ta­ja­te li­gipää­su sot­siaal­sek­to­ri tee­nus­te­le. [a1]Eest­la­sed võivad küll Ees­ti töö­tu­kas­sast toe­tust saa­da, kuid see on nen­de rii­ki­de elu­kal­li­du­se­ga võrrel­des lii­ga väi­ke. Kui töö­koht on kõne­so­le­va­tes maa­des lei­tud, saab ra­vi- ja töö­tus­kind­lus­tuss­kee­mi­de­ga lii­tu­da sa­ma­del tin­gi­mus­tel kui kõik tei­sed töö­ta­jad - ole­ne­valt rii­gist peab kind­lus­tus­toe­tus­te saa­mi­seks töö­ta­ma ja mak­se maks­ma ku­ni kaks aas­tat. Pen­sio­nis­taa_ hak­kab jooks­ma ajast, kui töö­le asu­tak­se. See­ga eest­la­ne, kes viis aas­tat töö­tab Root­sis, seejä­rel viis aas­tat Bel­gias ja li­saks veel 20 aas­tat Ees­tis, saab­ki pen­sio­ni viie aas­ta eest Root­si ja Bel­gia rii­gilt ning 20 aas­ta eest Ees­tilt.
Por­tu­gal ja Hol­land keh­tes­ta­vad kvoo­did uu­test liik­mes­rii­ki­dest pä­ri­ne­va­te­le töö­ta­ja­te­le, et kait­sa oma töö­tu­te olu­kor­da. Hol­lan­di va­lit­sus on ot­sus­ta­nud lu­ba­da Ees­ti ko­da­nik­ke pii­ran­gu­te­ta vaid tea­tud sek­to­ri­tes­se töö­le, kus neil on suur tööjõu puu­dus. Tõen­äo­li­selt saa­vad liht­sus­ta­tud kor­ras tul­pi­de maa­le töö­le me­dit­sii­ni­vald­kon­na spet­sia­lis­tid, kva­li­fit­see­ri­tud töös­tustöö­li­sed ja teh­no­loo­giain­se­ne­rid.
Taa­ni tõrjub nn sot­siaal­tu­ris­te ega võimal­da pii­ran­gu­te­ta töö­le asu­da hooa­jatöö­lis­tel. Taa­nis saa­vad liht­sus­ta­tud kor­ras töö­loa eelkõige püsi­va töö­le­pin­gu­ga ini­me­sed, kes asu­vad töö­le sek­to­ri­tes­se, kus keh­ti­vad kol­lek­tiiv­le­pin­gu­te­ga keh­tes­ta­tud töö- ja pal­ga­tin­gi­mu­sed.
Suurb­ri­tan­nia kaa­lub töö­loa nõudest loo­bu­mist, kuid jä­tab pii­ran­gud sot­siaal­toe­tus­te­le.

Soo­me, Luk­sem­burg, His­paa­nia, Prant­sus­maa, Bel­gia, Kree­ka, Sak­sa­maa ja Aust­ria

Nen­des rii­ki­des hak­ka­vad eest­las­te­le keh­ti­ma sa­ma­laad­sed pii­ran­gud mis teis­tes va­na­des liik­mes­rii­ki­des. Eral­di mai­ni­mist vää­ri­vad nad aga seetõttu, et on ju­ba va­ra­kult tea­ta­nud, et võima­lu­se kor­ral jä­ta­vad nad oma töö­tu­ru uu­te liik­mes­rii­ki­de töö­ta­ja­te­le täie­li­kult ava­ma­ta kind­las­ti esi­me­sel ka­hel aas­tal, Sak­sa­maa ja Aust­ria aga ko­gu­ni seits­meks aas­taks - mak­si­maal­seks võima­li­kuks pe­rioo­diks.
Aust­ria, Sak­sa­maa ja Soo­me hirm on põhjen­da­tud sel­le­ga, et nad asu­vad pii­ria­la­del, kus on töö­ta­ja­te sis­se­voo­lu oht suu­rem. Teis­tes rii­ki­des on hirm suu­res­ti põhjen­da­ma­tu, sest üld­ju­hul ot­sus­tab töö­levõtmi­se siis­ki ko­ha­lik tö­öand­ja, kes ee­lis­tab ko­ha­lik­ku keelt val­da­vat spet­sia­lis­ti umb­keel­se­le võõrtöö­li­se­le.

Ii­ri­maa

Ku­na 1990-nda­tel ime­li­se ma­jan­du­sa­ren­gu lä­bi tei­nud Ii­ri­maal na­pib tä­na­se päe­va­ni pal­ju­des sek­to­ri­tes töökä­si, on Ii­ri­maa kuu­lu­ta­nud, et avab oma töö­tu­ru täie­li­kult uu­te liik­mes­rii­ki­de ko­da­ni­ke­le 1. maist. Se­ni ei ole Ii­ri­maalt amet­lik­ke sig­naa­le võima­li­ke pii­ran­gu­te koh­ta tul­nud, ise­gi sel­lis­te kit­sen­dus­te koh­ta, mis puu­du­ta­vad toi­me­tu­le­ku­toe­tu­si. Ka töö­lu­ba ei ole eest­las­tel pä­rast 1. maid sel­les rii­gis va­ja, pii­sab vaid ela­mi­se ja töö­ta­mi­se re­gist­ree­ri­mi­sest.

Lä­ti, Lee­du, Poo­la, Tšeh­hi, Slo­vak­kia, Küpros

Ni­me­ta­tud rii­gid on lu­ba­nud ava­da oma töö­tu­ru igal ju­hul rii­ki­de­le, mis nen­de ko­da­ni­ke­le pii­ran­guid ei keh­tes­ta. Ku­na Ees­ti on lu­ba­nud pä­rast lii­du laie­ne­mist kõiki­de Eu­roo­pa rii­ki­de töö­ta­jaid va­balt oma tööjõutu­ru­le, võib eel­da­da, et ka eest­la­sed saa­vad va­balt nen­des­se maa­des­se töö­le min­na. Töö­loanõue võib siis­ki säi­li­da, kind­las­ti saab sel­le aga liht­sus­ta­tud kor­ras mõne nä­da­la­ga, il­ma et ni­me­ta­tud rii­gid hak­kaks vaa­gi­ma, kas töö­ko­ha­le ko­du­maalt ini­mest ei lei­ta. Vä­lis­ta­tud po­le ka töö­loanõude kao­ta­mi­ne. Toe­tus­te val­las hak­ka­vad eest­las­te­le nen­des rii­ki­des ilm­selt keh­ti­ma sa­mad nõuded, mis on ni­me­ta­tud maa­de ko­da­ni­kel­gi.

Un­ga­ri, Slo­vee­nia

Eri­ne­valt teis­test uu­test liik­mes­rii­ki­dest tun­ne­vad Un­ga­ri ja Slo­vak­kia tea­ta­vat mu­ret oma tööjõutu­ru pä­rast seo­ses lii­du laie­ne­mi­se­ga. Un­ga­ri kaa­lub töö­loanõude säi­li­ta­mist sta­tis­ti­lis­tel ja uu­rin­gu­lis­tel eesmär­ki­del, Slo­vee­nial on sar­na­sed plaa­nid.

Nor­ra, Is­land ja Liech­tens­tein

Need on Eu­roo­pa Va­ba­ma­jan­dus­piir­kon­na rii­gid, kes on sõlmi­nud EL-iga töö­ta­ja­te va­ba lii­ku­mi­se kok­ku­lep­pe. Ni­me­ta­tud rii­gid ei ole se­ni tea­ta­nud, et neil mi­da­gi sel­le vas­tu on, kui uu­te Eu­roo­pa Lii­du maa­de ko­da­ni­ke hor­did nei­le töö­le tu­le­vad. Kuid ar­va­tak­se, et pii­ran­gu­te keh­tes­ta­mi­sest ei pää­se ka ne­mad.

Artiklite otsing