AvalehtKarjääriabi Artiklite arhiiv Palgavõrdlus peaks lähtuma töö sisust
 

Palgavõrdlus peaks lähtuma töö sisust

Palgauuring näitab, et töö sisu ja ametinimetus võivad lahkneda, mistõttu palgavõrdluse tegemisel tuleks lähtuda just sisust, mitte nimetusest.

Üks oluline tööturgu iseloomustav näitaja on palk, mistõttu palgainfost ning palgavõrdlustest on huvitatud nii tööandjad kui ka töövõtjad.

Olenevalt vajadusest võib palgainfot koguda erinevatel viisidel. Fontes teeb oma palgauuringutes vaadeldavad tööd (ametikohad, sõltumata nende nimetusest) esmalt ettevõtete vahel võrreldavateks ning esitab seejärel sarnaste tööde palkade suurused nii keskmisena kui ka ülem- ja alampiiridena. Palgatabelis on näha ka see, kui palju töötajaid saab keskmisest madalamat või kõrgemat palka.

Tööde võrreldavaks tegemise aluseks on sarnaste tööde jagamine rühmadesse ehk tööperedesse. Näiteks raamatupidamine ja finantstööd on vaadeldavad ühe rühmana, inseneritööd omaette perena, müügiga tegelevad ametikohad müügitööde perena jne. Tööpere sees on vastavalt töö keerukusele mitu taset, et eristada suurema vastutusega ja kõrgemat haridust nõudvaid töid lihtsamatest. Iga taseme kohta on lisatud töö kirjeldus.

Selline tasemeteks jagamise põhimõte on paljudele tuttav nõukogudeaegsest kategooriate süsteemist ning ka tänapäeval on olemas Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse poolt hallatav kutsestandardite kogu. Fontes kasutab enda loodud tööperede süsteemi, seda nii Eestis kui ka teistes Balti riikide palgauuringute tegemisel.

Tööde sisu ja ametinimetuste lahknevust on kinnitanud iga-aastane Eesti palgauuring. Andmete kogumisel selgus, et eri ettevõtetes tehakse järgnevalt loetletud ametikohtadel sisuliselt sama tööd. Projekti administraator, insener-projekteerija, projektijuht, müügisekretär, objektijuht, ostutööde spetsialist, tehnik-asjaajaja, tehnik-ökonomist, konstruktor, spetsialist, maa projektijuht, juhiabi - neid ametikohti sai töö sisu poolest võrrelda projektijuhi tööga.

Seepärast ongi oluline palgainfo kasutamisel lähtuda töö sisust, mitte ametinimetusest.

Palgavõrdluse teiseks sammuks pärast tööde võrreldavaks tegemist on sobiva tööpere ja keerukustaseme sees palkade suuruse vaatlemine. Alati on firmasid, kus makstakse keskmisest kõrgemat või madalamat palka, vaatleja peab teadma oma ettevõtte positsiooni palgaturul ning valima sellest lähtuvalt võrdluseks sobiva palgaastme.

Ettevõtte positsioon (üldine palgatase) sõltub näiteks tegevusalast, kapitali päritolust jm teguritest. Palkasid mõjutab ka piirkond - kas töökoht asub Tallinnas või mujal regioonis.

Projektijuhi keskmine brutopalk on veidi üle 10 000 krooni Fontes kogub infot ka mitterahaliste tasude ja soodus-tuste kohta. Neidki on võimalik välja tuua iga tööpere ja taseme kaupa, et saada teada huvipakkuva töö rahalisi ja mitterahalisi tasusid kokku ehk kulusid, mida ette-võte sellele töökohale peab tegema. Tabelis on need esitatud alumisel real. Kõik palgad on brutopalgad.

Töö sisu kirjeldus:
› Töötab eelnevalt ette antud eelarve piires.
› Jälgib kinnipidamist ajaplaanist, eelarvest ja kvaliteedinõuetest.
› Projekti eesmärkide saavutamiseks kontakteerub teiste inimeste/gruppidega väljaspool projekti.
› Jälgib muutusi ja riske projekti elluviimisel ning viib sisse vajalikud muudatused, et kindlustada projekti eesmärkide edukat saavutamist.
› Juhib väikeseid projekte, mis on tihti suure projekti alamprojektid.

Väljavõte projektijuhtide tööpere esimese, madalaima taseme (kokku on kolm taset) palgainfost. Tabeli esimeses veerus olevad arvud näitavad, mitu protsenti töötajaid saab vähem palka kui sellel real esitatud palganumber.

Näiteks 90% real on kuu kogupalk 16 964 krooni ja see tähendab, et 90% töökohti saab sellest summast väiksemat palka ning 10% töökohti kõrgemat palka. Mediaan on palkade vähimast suurimani järjestatud rea keskpunktiks ja sellest saavad pooled töötajad rohkem ja pooled töötajad vähem palka. Mõni tabeli lahter on tühi, kui arvutamiseks ei olnud piisavalt andmeid.



Allikas: Äripäev Online

Artiklite otsing