Ühel kenal päeval kutsub võimalik uus tööandja Sind testi tegema. Mida see veel tähendama peaks, küsid endalt. Su CV oli perfektne ja tööintervjuu sujus ootuspäraselt, miks peaks keegi tahtma Sind testida?
MIKS TESTITAKSE
Firma jaoks on oluline leida ametikohale õige inimene. Lõppkandidaatide hulgas võib sobivaid kandidaate esmapilgul olla rohkem kui paar-kolm. Psühholoogiliste testide kasutamine on üks võimalus inimese tõelise sobivuse kohta kindlust saada. Testid on tehtud selleks, et inimesi iseloomujoonte põhjal eristada. Igaüks meist on isiksus oma kindlate ja püsivate käitumisviisidega. Mõtlemis- või käitumisviise testides saab tööandja teada, kui palju ja kas üldse on kandidaadil teda huvitavat omadust.
Näiteks otsib firma müügiinimest. Ilmselt eelistab ta seltsivaid ja avatuid persoone. Seega on seltsivus see, mida ta mõõta tahab. Nii selgub, kui lihtne oleks müügiinimesel uute klientidega kontakti saada ja kas see on talle loomupärane.
Sageli loovad inimesed töökohti otsides endale illusioone, arvestamata seda, milline tööstiil neile tegelikult sobiks ja nende võimetega kooskõlas oleks. Nii võib juhtuda, et müügiinimeseks kandideerib inimene, kes on loomult kinnine. Testimine ei ole toores sobimatute inimeste väljasõelumine. See aitab leida igale inimesele just talle sobiva ameti, millega ta kohaneb kiiresti ja saab hästi hakkama.
TULEMUSED EI SÕLTU TUJUST.
Sageli arvatakse, et testide tulemused sõltuvad tujust, millega neid täidetakse. Nii see siiski pole. Isiksus on asi, mis põhijoontes ei muutu - meie hoiakud ja eelistused kipuvad olema sarnased ka aastate vältel.
Testid on loodud kindlate tehniliste ja statistiliste printsiipide alusel ja kindlustavad kvaliteedi. Testis ei ole tegemist lihtsalt küsimusega millegi kohta. Neid küsimusi on mitmeid ja eri nurga alt ja see, et paljud inimesed vastavad samadele küsimustele sarnaselt, on enam-vähem garanteeritud. Nii erinevad isiksusetüübid selguvadki.
Testide nö ärapetmine pole nii lihtne, kui arvata võiks. Sest pole lihtne ära tunda, milline küsimus tegelikult midagi uurib. Et testidesse on alati peidetud ka valetamise skaalad (sama küsimust küsitakse mitu korda erinevas sõnastuses või küsitakse midagi ülilihtsat, nagu: "Kas oled kunagi valetanud?"), tunneb professionaal petukauba ära. Veelgi edasi minnes: professionaalne värbaja ei lähe kunagi selle peale välja, et puhtalt testide põhjal inimese paika paneb.
KUIDAS PARIMAT SAAVUTADA.
Kahjuks puuduvad psühholoogilistel testidel 'õiged-valed' vastused. Seega pole vaja muretseda, kas ikka sai kõige sobivam vastus kirja. Kui vastad nii, nagu endale tundub kõige kohasem, siis vastanud kõige õigemini ja lõppkokkuvõttes ikkagi võidumees.
Miks? Sest Sa ei satu töötama ebasobivale kohale, mis Sind kiiresti rahulolematuks muudaks. Samuti välistab see olukorra, et Sulle pannakse liiga suuri ja Sulle vastuvõetamatuid ootusi. Kui masendushoos tundub, et tegelikult on Su iseloom halb ja tahad end testis natuke paremaks petta, siis olgu öeldud, et nii nagu isiksus on põhijoontes muutumatu, ei õnnestu ka testis ennast täiesti teise inimesena esitleda. Pealekauba ei saa Sa kunagi kindel olla, millist inimest tegelikult otsitakse. Püüad ennast näidata sõbraliku ja koostöövalmina, aga firmajuhi nägemus on hoopis röövli-tüüpi läbilööjast, kes kindlasti saagi koju toob.
Miks teste kasutatakse
› Testid annavad konkreetset numbrilist infot, mille abil kandidaate omavahel võrrelda.
› Testiinfot on sageli kergem tõlgendada kui seda, mida saadakse taustinfo või hariduse põhjal.
› Test on kiire vahend ennustava väärtusega info saamiseks.
› Testidel on teaduslikult kontrollitav taust, need on usaldusväärsed mõõtjad.
Soovitused testitäitjale
› Ära püüa ennast testiks kuidagi ette valmistada ja 'õigeid' vastuseid selgeks õppida. See ei mõjuta testi tulemust oluliselt.
› Sinu testi tulemust ei vaadata eraldiseisvana, vaid võrdluses teiste sarnaste kandidaatidega. Seega: kui muretsed, et läks halvasti, pea meeles, et ka teistel võis nii minna.
› Testiga püütakse aru saada Sulle iseloomulikust käitumisstiilist, mitte õigesti vastamise oskusest. Vasta ausalt, selle põhjal kujuneb pilt Sinust. Hiljem tööl tuleb vastavaid käitumisstiile niikuinii pidevalt ette näidata.
› Ära loodagi, et suudad välja mõelda 'ideaalse isiksuse' ning sellele vastavalt testi täita. Sellist ideaali pole olemas. Tööandjad otsivad väga erinevaid inimesi ning ootused tulenevad nii tööülesannetest kui ka meeskonnast ja organisatsioonikultuurist.
› Kui jääb segaseks, milline on testimise eesmärk või kuidas tuleb küsimustele vastata, uuri seda kindlasti läbiviijalt. Ka on Sul õigus teada, kellel on juurdepääs testitulemustele ning kes neid analüüsib.
› Tähtis on, et tunneksid end testi täites nii mugavalt kui võimalik, et tulemus oleks võimalikult täpne peegeldus Sinu tegelikest võimetest ja käitumiseelistustest. Kui miski häirib või soovid midagi (nt klaasi vett, värsket õhku), anna sellest testijale kindlasti teada.
› Pärast testimist on Sul õigus saada kirjalikku ja/või suulist tagasisidet tulemuste kohta.
Allikas: www.epl.ee
Veel valikuid
