Sõltuvalt sellest, kui väga sulle su töö meeldis ja kui tähtis see sinu jaoks oli, saab su psüühiline ja emotsionaalne seisund suuremal või vähemal määral kannatada. Oluline on töökaotusest tulnud emotsionaalne kriis ära tunda ja aru saada, et see, mida sa parasjagu tunned ja läbi elad, käib asja juurde. Töö kaotamise järel elab inimene läbi kuus emotsionaalset seisundit, täpselt nii, nagu ka armsa inimese surma järel. Need on šokk ja eitamine; hirm ja paanika; viha, 'kui ma vaid poleks'- süüdistused, depressioon ja ajutine leppimine juhtunuga.
Neist esimene - šokk ja eitamine - tabavad inimest kohe, kui ta on vallandamisteate vastu võtnud. Hirm ja paanika saabuvad paari päeva pärast. Just siis jõuab kohale, et nüüdsest läheb rahaga kitsaks ja tuleb kuidagiviisi ja kuskilt uut tööd hakata otsima. Viha käib samuti asja juurde, aga see saab ohtlikuks, kui vihaseisund kestab pikka aega. See põletab hinge ravimatud haavad. Mitte iga töökaotaja ei tee läbi tingimuste seadmise ehk 'kui ma vaid poleks'- faasi, mis tähendab kergemat pääsemist.
Depressiooni puhul võib abi olla ühest korralikust peatäiest nutust. Aga depressioon võib olla ka nii sügav ja tõsine, et vajab arsti sekkumist. Kui su tööotsingud kestavad juba pikka aega ja tulutult, võib depressioon süveneda veelgi. Ajutine leppimine juhtunuga on faas, kui sinusse on natukenegi tulnud positiivsust ja selle abil on hea edasi liikuda, et uut tööd otsida. On väga isiklik, kui sügavalt sa kõik need faasid läbi teed, kuid tähtis on, et sa tegeled iga tasandiga ja tead, mis sinuga toimub. Ainult nii tuled juhtunust välja ja elad edasi.
"Võib-olla on järgmine töökoht isegi parem," kommenteerib psühholoog Anneli Salk. "Inimesed on erinevad, raskem on neil, kelle jaoks töö on põhiväljund. Näiteks on keerulisem meestel ja üksikutel inimestel, kelle jaoks töö on väga tihti esmatähtis. Neil inimestel võrdub töökoha kaotus kõige kaotusega, mis elus üldse on."
Esimene asi on tõesti oma tunded välja elada. Inimene on töökoha kaotuse järel vihane, süüdistab ennast ja tööandjat. Niikaua kui ta ei näe asju selgelt ja objektiivselt, ei näe ta, mida ta saab ise enda jaoks teha. Kuidas vihast üle saab? Oma tunnetest tuleb rääkida. Väga tihti öeldakse, et aga mul ei sobi vihane olla ja surutakse viha alla. See pole õige. Kui vihaga on toime tuldud, saab hakata probleemi lahendama. Kui inimesel on juba mitmes töökaotus, on mingi kogemus olemas. Aga kui inimene on väga pikalt ühes töökohas olnud ja on oma valdkonna spetsialist, on see väga suur eludraama. Selline inimene on nõutu. Võlutabletti tema jaoks ei ole. Tihti vajab inimene lihtsalt nõu.
Töökaotus on muutumise periood. Võibolla tuleb järgmine töökoht palju huvitavam. Mida enne kaotust teha saab? Kindlasti õppida ja hoida end pidevalt virgena, et ootamatu töökaotus poleks nii kole.
Allikas: Eesti Päevaleht Online
