Signe Vesso, Dictum Koolitus
Meeskonnas on hea töötada neil, kes aktsepteerivad ennast ja teisi sellistena, nagu nad hetkel on – töötajatel, kes omistavad teistele eelkõige häid kavatsusi ja näevad kolleege arenemisvõimeliste inimestena.
Mõni ütleb, et ta ei suuda oma kolleege armastada. Polegi ju loogiline, et inimene suudab kõiki töökaaslasi ühtemoodi armastada. Reaalsem on aga teisest inimesest lihtsalt lugu pidada.
Mõni töötaja ütleb, et ta ei taha tülisid, parem olla tasa. Võib aga juhtuda, et tööl kogunenud aur lastakse kodus välja laste ja abikaasa peale. Taolise käitumise taga on tihti uskumus, et oma vajaduse väljaütlemine toob kaasa tüli. Pigem aga kahjustab õhkkonda passiivne agressiivsus ja vaikne vimm. Suhtumine, et teised inimesed pole mõtete lugejad ja seepärast on hea end väljendada, on tunduvalt edasiviivam.
Kui kolleeg muutub vastikuks ja töölolemine selle tõttu rõõmutuks, muutuvad inimese tihti abituks. Nad ootavad, et keegi, näiteks juht, olukorra lahendaks. Loomulikult on juhil töökliima kujundamisel ülioluline roll, kuid vastutus suhete eest on ka igaühel endal.
Oluline on endalt küsida: kuidas tahan oma elu elada, millises emotsionaalses seisundis tahan valdavalt olla? Sellele mõeldes tasub arvestada, et suure aja oma elust veedame tööl.
“Muidugi tahan ma tunda ennast hästi, olla rahul ja rõõmus,” kõlaks üsna loogiline vastus. “Kuid see on sageli võimatu, kuna mul on jubedad kolleegid,” võib leida kiiresti ka takistusi. Sellisest mõttekäigust jääb mulje, et inimesele endale on oluline veeta oma tööaeg, tundes rahulolu ja rõõmu, kuid tema kolleegile on oluline tunda end enamiku ajast halvasti, tegutsedes õelalt ja ebapädevalt.
Nii võib tunduda, et on olemas kahte liiki inimesi: ühed, kes tahavad tunda ennast hästi, ja teised, kellele meeldib pingeline õhkkond. Kuid kui vestelda konflikti mõlema osapoolega, selgub, et mõlemad arvavad end kuuluvat esimeste hulka.
› Mõtle, et tõenäoliselt tahab ka kolleeg töötada heas õhkkonnas ja ennast hästi tunda.
› Omista teiste tegudele positiivsed kavatsused, seda ka juhul, kui tulemus pole kõige paremini välja kukkunud.
› Kaastöötajal, kes näib asjatu vingujana, võib tegelikult olla rahuldamata mõni tema jaoks oluline vajadus.
› Kui teine inimene on kaitses või süüdistab sind, on võimalik, et sa oled ise teda tahtmatult ja märkamatult rünnanud. Ta lihtsalt reageerib sinu suhtlemisviisile.
› Tuleta meelde minevikus esinenud olukordi, mil käitusid agressiivselt, meenuta, kas see tegi sinu elu paremaks või aitas sul oma eesmärke saavutada.
› Analüüsi, kas mõnikord on “õiglane pahameel”, mida sa tunned, sulle rahuldust ja isegi ehk omamoodi perversset rõõmu pakkunud. Kas naudid hüvesid, mida “ohvri” roll sulle pakub? Kaalu võimalust loobuda harjumuspärasest käitumisest.
› Kasuta oma võimet suhtuda teistesse soojuse ja sõprusega. Näe ka teistes selle loomupärase võime algeid ja võimalda neil seda välja tuua.
Allikas: Eesti Päevaleht Online
