Kui töö võtab su elu üle võimust

16 juuni 2016 | Artiklite arhiiv

Kui mitu tundi päevas sa töötad? Kui vastad, et töötad rohkem kui kaheksa tundi, siis tegelikult töötad rohkem kui vaja. Kui tunned, et saad töö kõrvalt ka oma elu elada ning elu ka nautida, siis ära 12 tunniste tööpäevade pärast muretse. Kõik on suhteline, inimeste võimed on erinevad. Peamine on see, et töö ei hakkaks dikteerima muude oluliste asjade üle.

Paljud riigid on juba taibanud seda, et ülemäära pikad töötunnid mõjuvad halvasti tervisele ja viivad elu tasakaalust välja. Ületunnid tööl tehakse millegi arvelt: une, laste, abikaasa, sõprade, koduste toimetuste, puhkuste, elukvaliteedi.

Mitte ükski töö, ükskõik, kui palju seda ka armastatakse või ükskõik, kui palju see ressursse sisse toob, ei tohiks muu elu üle domineerima hakata ega inimese üle võimust võtta. Inimesele on alati vaja väljakutseid ning teatud hüvede saavutamiseks tuleb ka rohkem pingutada ja millesti loobuda. Kui tööülesanded muutuvad pidevaks ning pingetel ja pingutustel ei paistagi lõppu tulevat, siis on aeg mõelda, et on vaja puhata.

On ainult 3 põhjust, miks töötada pikke tunde:

1. Töö spetsiifika nõuab seda – pikad töötunnid on paratamatud ning tavalised. Nt hotellides, restoranides jm, kus näiteks öisel ajal töötamine kompenseeritakse mitme järjestikuse vaba päevaga.

2. Tunda ennast hästi, tähtsana ning tunnustatuna, saades sellega ülemuselt plusspunkte (tavaliselt järgneb sellele allpooltoodud paratamatus)

3. Vältida ületunde tehes teisi elus olulisi asju nagu näiteks õnnelik ja romantiline kooselu

Kui sa arvad, et seal on veel ka neljas põhjus – liiga suur vastutus ja töökoorem on mul – siis mõtle uuesti. See ei ole normaalne. Kui on liiga palju teha, siis järelikult organisatsioonis, kus sa töötad, on kas liiga vähe töötajaid, sinu töökohas on asjad valesti organiseeritud või mõlemad kokku.

Muuda oma elu- ja töökorraldust!
See on võimalik. Kui sa tahad töötada lühemat aega, siis käitu järgmiselt:

1. Vaatle oma töönädalat ja tee endale täpselt slgeks, mille peale sa oma aja kulutad. Kirjuta kõik tegevused ning kulutatud aeg ülesse. Kui palju teed tööpäevas „päriselt” tööd? Kui palju kulub kohvitamisele, lõunapausidele, jutustamisele, internetis istumisele? Kui palju läheb aega ringi liikumisele töö piires, koosolekutele, mailide vastamisele, kirjutamisele, mõtlemisele, suhtlemisele töökaaslastega?

2. Vaata, kas mingi tegevuse arvelt saaksid aega kokku hoida. Lõpeta näiteks msn’s lobisemine. Portaali sekretär.ee poolt korraldatud uuringu andmetel kulub keskmiselt töötajatel msn’s suhtlemisele rohkem kui 60 minutit tööpäevas. Sea endale kohustuseks, et isiklikud mailid vaatad kiiresti läbi hommikul ning isiklikke jutte töö ajal ei aja. Kui, siis lõunapauside arvelt. Kui ei ole aega mitte kusagilt kokku hoida ning ikkagi on tööd väga palju, siis tuleks kindlasti vestelda oma ülemusega või muuta midagi tööplaanis. Töö peab saama tehtud õigel ajal.

3. Vaata, kas sa teed midagi arvates, et pead seda lihtsalt tegema. Näiteks on sul kaks korda nädalas jäänud koosolek hiljemaks ning sa harjud ära sellega, et jõuadki koju palju hiljem. See võib muutuda harjumuseks ja rutiiniks. Harjumuseks võib saada ka see, et kõige tähtsamad ülesanded lükatakse kõige lõppu ning kui tööpäev hakkab läbi saama, siis avastatakse, et paljud olulised asjad on jäänud tegemata. Sea endale ise reeglid, millest tuleb kinni pidada.

Kokkuvõtvalt: tekkinud probleeme pole võimalik lahendada samalt tasanduilt, kus need tekkisid. Muutuste tuuled tekivad alles siis, kui ise midagi selleks ära teed. Niisiis, ole avatud ja räägi oma muredest ülemusega. Äkki ta ei taipa, et on pannud sulle liialt palju kohustusi.