Statistikaameti avaldatud uurimusest selgub, et kõrgkooli lõpetanud neidudel on raskem tööd leida kui nende meessoost eakaaslastel.
Ehkki viimase kümne aasta jooksul on jõudsalt kasvanud aastate hulk, mille noored kulutavad hariduse omandamiseks, süveneb Eestis hariduslik kihistumine.
Ajal, mil üha rohkem noori on asunud õppima kõrgkoolidesse, kasvab nende noorte hulk, kes katkestavad oma haridustee juba enne põhihariduse omandamist. Statistikaameti korraldatud uurimusest selgub, et haridussüsteemis jäävad kaotajaks pooleks just poisid.
«Arvud näitavad, et sooline ebavõrdsus saab alguse juba põhihariduses,» selgitas statistikaameti haridussektori juhataja Aavo Heinlo eilsel kohtumisel ajakirjanikele.
Aasta-aastalt suureneb põhikoolis klassikursust kordama jäänud poiste hulk, mis viib ebavõrdsuse süvenemiseni hiljem kõrghariduses.
Poisid rataste vahel
«Probleem on selles, et põhikooli õppekavad ning naisõpetajate hulk võimaldavad tüdrukutel paremini kohaneda,» põhjendas Heinlo poiste mahajäämust.
«Neile lihtsalt ei sobi selline haridussüsteem, kus arutluse ja analüüsi asemel soodustatakse tuupimist,» lisas ta. Ühe võimaliku lahendusena nimetas statistik segaklasside kaotamist.
«Paratamatult võib soolise ebavõrdsuse kasvu Eestis seostada ka riigieksamite süsteemi sisseviimisega,» nentisid uurijad.
Eksamitulemusi õppeaine kaupa vaadeldes selgub, et meestel on paremad hinded täppisteadustes, naistel aga humanitaarainetes. Et kõrgkooli astumisel on humanitaarainetel suurem osa, nõrgeneb meeste konkurentsivõime.
Veelgi raskemasse olukorda on jäänud maakoolide õpilased, sest lisaks haridussüsteemi konarustele on suur mõju noorte tulevikule ka sealsel sotsiaal-majanduslikul olukorral. Just seetõttu on näiteks klassikursust kordama jäänud õpilaste arv maapiirkondades kaks korda suurem kui linnas.
Põhikoolis alguse saanud meeste ja naiste ebavõrdsus jätkub ka kõrgkoolides, kus õppivate tütarlaste rohkus on otseses seoses meeste ülekaaluga tööturul.
«Ka seal on poiste väljalangemus tüdrukute omast suurem, erinevus tuleb veelgi teravamini esile nominaalajaga kõrgkooli lõpetanud tüdrukute ja poiste vahel,» tõdes Heinlo.
Tööturg vajab mehekäsi
Samas lisas ta, et kõrghariduses ei ole määravad enam õppekavad, vaid et poistel on paremad võimalused õppimise kõrval tööle asuda.
«Paljud poisid lähevad ülikooliajal tööle, sest nende järele on tööturul lihtsalt suurem nõudlus,» ütles Heinlo.
Otse ülikoolipingist tööturule konkureerima minnes pikeneb poiste haridustee, kuid suurenevad kontaktid tööturul ning eelkõige kogemus. Nii satubki näiteks õigeaegselt kõrgkooli lõpetanud tütarlaps ülikooli ust sulgedes tõsise probleemi ette - kuhugi pole tööle minna.
«Paraku on nii, et neil puudub meessoost eakaaslastega võrreldes vajalik töökogemus,» kommenteeris Heinlo olukorda. «Selle olemasolu aitab aga tööturul paremini läbi lüüa,» lisas ta.
Sotsiaalminister Eiki Nestor nõustus, et tööturule pääsemisel ei ole praegu veel kõigil võrdseid võimalusi, mis ei ole aga tingitud vähemuste diskrimineerimisest, vaid paljuski ka ühiskondlikest traditsioonidest.
«Võtame näiteks seaduse, mis võimaldab lapsega koju jääda ka isal, kuid ometi on need valdavalt emad,» tõi minister ühe näite naiste eemaldumisest tööturult.
Sotsiaalteadlaste sõnul on seesuguste probleemide üle arutatud juba aastakümneid, kuid lahendusteni pole endiselt jõutud.
Nestor näeb meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamiseks ühe võimalusena majandussektorite kiiremat ümberstruktureerimist. Juba praegu on vähenenud tööhõive põllumajandus- ja tööstussektoris ning suurenenud teenindussektoris.
«Mida innovatiivsem on töö, seda vähem sõltub see soost,» sõnas Nestor.
Mida teha, et naiste pääs tööturule oleks meestega võrdne?Toomas Vilosius
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimeesMa pole nõus arvamusega, nagu oleksid naised tööturul tõrjutumad kui mehed.
Fakt on, et viimastel aastakümnetel on naiste tööhõive suurenenud. Selle arvele, et sünnitusealised naised töötavad, tuleb ju panna ka laste kasin sündimus - töötavatel naistel pole aega sünnitada.
Ja miks peaksid naised tööturule pääsemisel olema meestest tõrjutumad, kui nad infoühiskonna poole liikudes on omandanud samad ametid mis meestelgi.
Mati Ilisson
tööturuameti peadirektorMulle tundub, et naisedki käivad edukalt tööl. Ühelt poolt võivad mehed ju jääda nõrgemasse seisu, sest kõrgharidusega naisi on rohkem, aga samas on mehed palgapoliitilistel läbirääkimistel märksa edukamad ja nõudlikumad.
Võrdsete võimaluste puudumine saab alguse sotsiaalsest kihistumisest. Mitte sellest, kas peres on poiss või tüdruk. Kõik sõltub ikka perekonna situatsioonist, sissetulekust.
Ma ei usu, et võrdõiguslikkuse küsimus on nii aktuaalne, et sellega kiirustada ja lõpuks äärmusesse langeda. Märksa olulisemad on üldised tööturupoliitika küsimused, mis eeldavad ühiskondlikku kokkulepet.
Liia Hänni
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esinaineImeravimit selle probleemi lahendamiseks pole - kõik sõltub ühiskonna suhtumisest, riik lihtsalt peab sellesse oma seadustega sekkuma. Kui tööturul on naiste diskrimineerimine, tuleb see keelata.
Kuigi eile muudeti palgaseadust, ei toimi see seadus iseenesest, vaid vajab järelevalvemehhanismi.
Valitsuses on ettevalmistamisel soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu. Selle eesmärk on sätestada, missugune käitumine on diskrimineeriv ja kuidas toimida, kui mõni naine tunneb, et teda diskrimineeritakse.
Olukord tuleb teadvustada: naised peavad saama oma mures abi.
