Keemik

KEEMIK

Töö iseloom

Keemikuid võib leida igasugustelt elualadelt, sest praktiliselt on võimalik kõike, mis maailmas leidub lahata keemilisteks elementideks. Keemikuid töötab toiduainetetööstuses, ravimitööstuses, keskkonnauuringute laborites, tekstiilitööstuses, ekspertiisigruppide juures ja teadusasutustes. Sageli arvatakse, et keemikud tegelevad ainult uute keemiliste elementide avastamisega. Siiski on suurem osa keemikute energiast suunatud sellele, et otsida olemasolevatele elementidele uusi ja võimalikult tulusaid kasutusalasid ja leida viise mitmesuguste ainete odavamaks sünteesimiseks. Keskkonnauuringutega tegelevad keemikud võtavad õhu-, vee- ja pinnaseproove ning määravad keskkonnasaaste iseloomu ja suurust. Nad töötavad välja meetodeid saaste likvideerimiseks ja tekitatud kahju vähendamiseks. Toiduainetetööstuses töötavad keemikud uurivad erinevate toiduainete keemilist koostist ja jälgivad, et see vastaks riiklikult kehtestatud normidele ja standarditele.

Keemikud loovad uusi kunstkiude, värvaineid, ravimeid. Nad töötavad välja energiasäästlikke ja keskkonnasõbralikke töötlusviise naftatööstuses ja muude toorainete ümbertöötlemisel. Suur osa keemikuid on pühendunud teadustööle. Keemiateadlased viivad läbi keerukaid katseid ja analüüse, püüavad selgitada erinevate ainete keemilist struktuuri ja käitumist mitmesugustes füüsikalistes tingimustes. Enamus rakendusliku keemia saavutustest on alguse saanud just teaduslikes uurimislaborites.

Keemiku töö teeb toredaks see, et keemikul tuleb küll tegeleda palju teoreetiliste probleemidega ja vaimutööga, kuid samas on võimalik töö tulemusi katsete ja analüüside abil kohe näha ja järele proovida.

Töötingimused

Keemikute ametlik tööaeg on küll 9:00 kuni 17:00, kuid paljud keemikud, eriti teadlased, koostavad oma töögraafiku parema äranägemise kohaselt. Tööaeg jaguneb enam-vähem võrdselt laboratooriumi ja kontoriruumi vahel. Laboratooriumis viiakse läbi katseid ja tehakse analüüse, kontorilaua taga aga koostatakse katseplaane, kirjutatakse aruandeid, tutvutakse erialase teaduskirjandusega ja registreeritakse ning analüüsitakse katsete käigus saadud tulemusi. Kuna praktilisteks analüüsideks vajalikud kemikaalid ja aparatuur on tihtipeale väga kallid, on kaasaegse arvutitehnoloogia abil võimalik katseid imiteerida ka arvuti taga töötades. Uute teadusavastusteni jõudmiseks tuleb aga tugineda siiski otsesele laboratoorsele tööle. Seda, et keemikud töö käigus ennast happega põletavad või muul viisil kahjustatud saavad, tuleb tänu ohutustehnika nõuete täpsele järgimisele ette väga harva.

Vajalikud teadmised, oskused ja iseloomuomadused

Keemikuna töötamiseks on vaja erialast kõrgharidust, edukamad keemikud on kaitsnud magistri või doktorikraadi. Vajalikud on teadmised matemaatikast ja füüsikast, samuti oskus välja mõelda ja kokku panna katseaparatuuri. Iseloomuomadustest võiks keemiku töös esile tõsta püsivust, uudishimu ja keskendumisvõimet. Tänapäeval on keemiku elukutse juures möödapääsmatu arvutioskus. Erialase kirjandusega töötamiseks ning rahvusvahelistes teadusgruppides osalemiseks on vajalik mõne võõrkeele valdamine.

Artiklite otsing