TÄNA TÖÖTAVALE NAISELE: peamised tööle hilinemise põhjused on ummikud ja sissemagamine. Peamine hilise kojujõudmise põhjus on oskamatus tööga tööajal toime tulla. Vahendab Agne Narusk.
Pikutaks ju veidi veel ja võib-olla jääks uuesti tukkumagi, aga koer tuleb nägu lakkuma või kass juustega mängima. Nii räägivad tegusad daamid, kui neilt küsida, mis nipiga nad end õigel ajal voodist välja saavad.
Kui äratuskell on törina lõpetanud ja perenaist ikka liikumas pole kuulda, tuleb koer asja kontrollima, räägib keelefirma Sugesto juhataja Monika Veisson. Ühtlasi teeb peni näopesu ka ära. EMT suhtekorraldaja Kaja Pino ütleb ärkamisnipi küsimise peale: "Kaua sa ikka mõnuled, kass peas!" Mobiiltelefon piiksub Kajale äratust kell 6.30. Tavaliselt jääb ta veel mõneks minutiks pikutama, aga kui magamistoa uks on lahti, lõpetab õndsa vaikelu perekond Pino kass. "Ta on imehästi aru saanud, et telefonisignaal tähendab minu siirdumist kööki. Kui seda kohe ei juhtu, hüppab ta voodisse, hakkab nõudlikult näuguma ja käppadega juustes sagima. Nii tulebki end voodist välja veeretada ja askeldama hakata," jutustab Kaja.
Proua Monika räägib, et lapsed on juba nii suured, et neid ei anna kuhugi hommikuti suunata, aga koeraga tuleb tegeleda küll: viia õue, sööta ja veidi palli ka mängida. Õigeks ajaks jõuavad hommikuti tööle nii kassiomanik Kaja kui ka koeraomanik Monika.
Lapsed sunnivad õigel ajal väljuma
Kaja sõnul saabub ta juba kell kaheksa tööpaika seetõttu, et saadab hommikuti lapsi kooli. "Nende esimene tund algab kell kaheksa, nii et väljume koos kodust umbes 7.25."
Kaja kiidab firma paindlikku tööaja algust. Nimelt, kel ametikoht võimaldab, vaatab ise, mis kell ta vahemikus 7.30- 8.30 majja jõuab. Vastavalt sellele on siis ka õhtune lahkumine varasem või hilisem. "Mis kasu on tööandjal minu stressist, kui pean iga hinna eest kell kaheksa uksest sisse tormama?" küsib ta. Et enamikus töökohtades eeldab normaalne töötegemine siiski teatava hulga inimeste kättesaadavust (see ei peagi olema alati füüsiline kohalolek), siis päris vabaks tööaega teha ei saa.
"Kipun koju hilinema, sest asjad kipuvad tööl aeg-ajalt kuhjuma - kõik tahavad korraga kõike," seletab meediasuhete juht Kaja.
Uni ja ummikud - peamised süüdlased
Tööturuameti avalike suhete juht Alice Lugna räägib, et arvestab hommikuti koos elukaaslasega tööle sõites alati ka võimalikke ummikusistumisi. Aga ikka muudab hommikune liiklus närviliseks, kurdab ta.
Monika Veisson sõidab tööle 36 kilomeetri kauguselt ja peale ummikute sõltub tööle-jõudmine ilmast ja teeoludest.
"Pedant ma ei ole. Vahel tuleb hilinemisi ka ette, aga mitte üleliia tihti - mulle ei meeldi hilineda. Aga enamasti on sellistel juhtudel tegemist lihtsalt sissemagamisega," räägib Audentese kommunikatsioonijuht Edith Kiilmaa. "Paar korda elus on juhtunud, et magad lihtsalt täiesti süüdimatult kolm tundi kauem kui peaks." Korra kiilus Edithil ukselukk kinni ja liiklusummikutest on ka tüli olnud. "Tegelikult on see ennekõike suhtumise küsimus. Mõni hilineb alati ja teine jõuab isegi läbi lumetuisu ning kümne lapse kõrvalt õigeks ajaks tööle," ei õigusta ta hilinejaid.
Kuidas suhtud hilinejatesse?
Monika Veisson:
Arvan, et tööandja ei peaks hilinemistesse leebelt suhtuma ja käega lööma. Hilinemine on lugupidamatus töökaaslaste suhtes ja näitab madalat nõudlikkust ka enese suhtes. Hilinemine on üldiselt
tüütu ja häiriv ning tekitab ka hilinejale endale lisastressi. Loomulikult sõltub kõik olukorrast.
Kaja Pino:
Kroonilised hilinejad mulle ei meeldi, sest nad kuritarvitavad teiste aega. Ning hilinemine on nakkav: mõne kohtumise puhul teavad kõik, et ah, X jääb nagunii hiljaks, ma lähengi 10 minutit hiljem. Aga kui X näeb, et ka teised tulevad hiljem, hakkab tema veel viis minutit hiljem jõudma jne.
Alice Lugna:
Ega see meeldiv pole, kuid õnneks meil kroonilisi hilinejaid ei ole. Asutuses on kokkulepe, et tööpäeva algus on kõigile järgimiseks, kes aga mingil põhjusel on hilinemas, see helistab ja annab teada. Arvan, et järeleandmatu ei tohiks tööletuleku punktuaalsuse suhtes olla, kuni hilinemise pärast ei jää midagi olulist tegemata.
Edith Kiilmaa:
Üldiselt on see väga tülikas, kui inimesed töökoosolekutele nii kümme minutit hiljaks jäävad. Sest kõigil on ju oma tegemised ja päevakava, millest tuleb kinni pidada. Kurja näoga uksel kella vaatav ülemus ei mõju eriti distsiplineerivalt. Aga muidugi on tüütu, kui poemüüja hiljem tööle jõuab ja kliendid ukse taga ootama peavad.
Allikas: www.epl.ee
Veel valikuid
