AvalehtKarjääriabi Artiklite arhiiv IT - juhtimise diplom on nagu püstol vööl
 

IT - juhtimise diplom on nagu püstol vööl

Tekst: Anne Oja

"Kõrgkoolidiplom on nagu püstol vööl," väidab IT-juhtimise ja tööturu teemalises vestlusringis aktsiaseltsi Cell Network peadirektor Niilo Saard (NS), kes hindab initsiatiivikust ja realistlikku maailmavaadet.

Vestlusringi teised osalejad: EBSi infotehnoloogia õppetooli juhataja Peeter Lorents (PL), rahvusvaheline IT-konsultant Andres Ploom (AP), AS Uninet projektijuht ja IT-juhtimise tudeng Henn Ruukel (HR) ning ärijuhtimise magistrand Anne Oja (AO) - on temaga nõus, sest peale diplomi määrab edukuse eelkõige inimene ise.

Andres Ploom: IT-l on minu arvates kaks rolli: et firma töötaks ja et selle tegevus areneks. See aga tähendab, et juhtimine muutub väga oluliseks. Miks on IT-juhtimine nii oluline? Iga tippjuht saab turundusest mingil määral aru, finantsjuhtimisest ka. Kuid IT on asi, millest tippjuhid saavad liiga vähe aru.

Niilo Saard: Suurfirmas IT-juhilt väga kitsaid erialateadmisi ei nõuta. Väiksemas organisatsioonis on nõudmised suuremad. Et teha õigeid otsuseid, peab tippjuht teadma, mida IT-lt nõuda. Ühelt poolt võib pidevalt kursustel käia, teiselt poolt on CIO (Chief Information Technology Officer) kohus initsiatiivi üles näidata.

Kui ma peaksin praegu tööjõuturult otsima inimesi, siis tahaksin kindlasti näha, et nad on initsiatiivikad, mitte et täidavad lihtsalt käsku. Räägin siin oma seisukohast - inimene, kelle palkan, peab olema pealehakkaja, haritud ja laia silmaringiga.

Peeter Lorents: See tähendab, et tal võiks olla ikkagi akadeemiline haridus?

NS: Ma hindan seda vajaliku kriteeriumina, kuid sellest ei piisa. Inimene peab oskama tulla välja oma ettepanekute ja ideedega ning tagasilööke üle elama, sest kõik elus ei õnnestu.

AP: Minu meelest on esimene vajalik osa akadeemiline, teine kogemus ja kolmas hoiak. Rootsis vaatavad firmad esimesena hoiakut.

Henn Ruukel: Kas juhtidele ja organisatsioonidele on selge, millist lisaväärtust tulevastelt IT-juhtidelt oodatakse? On ju lihtne võtta inimene tööle ja öelda pärast, et ta oli kehv. Kui IT-juht ei saa kaasa rääkida firma strateegia juures, talle ei tule selle kohta infot või strateegia üldse puudub, siis kuidas ta ehitab IT-strateegiat ja kasutab IT-d firma hüvanguks?

NS: Alustame sellest, milleks IT-juht tööle võetakse. On ka ettevõtteid, mis võtavad IT-juhi sellepärast, et nii on popp. Samas annavad suured ettevõtted IT-juhile vabaduse otsustada ja tõmbavad ta äriprotsessidesse kaasa.

AP: Kas IT-juhti vaadatakse ka nagu üht tippjuhi kandidaati? Nagu näiteks marketingi- või finantsjuhti?

NS: No ütleme, et sa esitad väga provokatiivse küsimuse!

AP: CIO - seda seletatakse lahti ka niimoodi: career is over.

NS: No peab ütlema, et turundusjuhil on siinkohal eeliseid! Kuid et oma otsuseid läbi suruda, peab sul piisavalt jõudu olema. Kuna turg juhib, siis äripool ikkagi dikteerib.

Minu meelest ootab Eesti haridussüsteemi kari - kõrgkoolid tahavad küll riigilt rohkem tellimusi, samas ei pöörata tähelepanu kvaliteedile ega koolitata asjatundjaid maailma mastaabis. Ning riiklikud kõrgkoolid heidavad arvutifirmadele ette, et nad võtavad tudengid juba esimeselt kursuselt tööle. Ma ei tea, kuidas see EBS-i poolt vaadates tundub?

PL: Meil tudengi töötamises takistust ei nähta. Ent töötavad tudengid hinnaalandust ei saa. Ma ei või küll kõikide õppejõudude nimel rääkida, kuid õppejõu asi on tudengit julgustada. Meil ei ole siin gladiaatorite võitlus! Siht pole kedagi eksamitel läbi kukutada, vaid tagada mingisuguse nõutava miinimumi omandamine.

Anne Oja: Siin on probleem, mis lähiaastatel isegi teravneb: kui inimene jääb ootama diplomit, mis olgu või cum laude, siis see ei tähenda veel töö saamist.

HR: Olen töötanud IT-sektoris alates 1992. aastast ja tulin alles eelmisel aastal EBS-i õppima. Kui lähed 12. klassist ükskõik mida õppima - sa ei tea, mida sa tahad. IT-valdkonnas on aga kogemusi ja tausta eriti vaja.

Minu kogemus ütleb, et TTÜ-s ei olnud kooli kõrvalt võimalik töötada, sa lihtsalt kukkusid välja! Kuid EBS-is on õppematerjalid, loengud toimuvad õhtuti ja pole süsteeme, mida vanemad TTÜ õppejõud harrastavad. Näiteks, et iga praktikum algab tunnikontrolliga ja kui sul on üks tegemata, siis sa eksamile ei pääse!

NS: Praegu toimub tööturul spetsialistide osas suurem kihistumine. Häid ja väga häid spetsialiste tahetakse alati saada ja neile makstakse üha rohkem ja rohkem. Samas, kui aasta tagasi lõi vend jalaga ukse lahti ja ütles, et tahab 20-30 tuhat palka, siis praegu on olukord teine ja mitte ainult Eestis. Keskastme spetsialiste on piisavalt palju ja nende palk pigem langeb kui tõuseb.

HR: Hetkel, mil nii inimene kui ka äriprotsess muutuvad IT-st sõltuvaks. Keskmises Eesti firmas on mingid arvutid võrgus, printer seina ääres, kuid IT-d tundvat inimest neil enamasti pole, tarkvara on illegaalne, võrgu pani keegi tuttav üles ja nii edasi. Kui nüüd see ühel hetkel ei toimi. Ettevõte pole siiamaani arvestanud kuludega viirusetõrjetarkvarale ega tulemüürile ning viieliikmelise firma juht ei teagi detaile. Siin on vaja IT-inimesi.

NS: Kui firmal pole viirusetõrjeprogrammi - see on sama, kui inimene unustab hommikul hambaid pesta!

AO: Eesti populaarseim juhtimisstiil on autoritaarne juhtimisstiil. Vähemasti minu sisetunne ütleb, et see IT-spetsialistide juhtimisel ei toimi.

HR: IT-spetsialiste on raskem juhtida kui näiteks müügimehi, sest neil on oma motivatsiooniskeem. Katsu motiveerida mingit väga loomingulist programmeerijat, et ole hea, tee see nüüd nädalaga valmis! Tal on praegu näiteks mingisugune muu huvi!

NS: Tore on teha juhi töö mugavaks ja kõike formaliseerida. Tihtipeale need asjad ei ole nii lihtsad: ma ei tea ühtegi IT-firmat, mis oleks väga formaliseeritud. See tähendab, et kõik on ikka kunsti poole. Kui autoritaarne või mitteautoritaarne, siis mina olen autoritaarne!

AO: Te olete hea spetsialist, sellepärast nad kuulavad. Aga need, kes tulevad keskkoolist või ülikooli päevasest õppest, neid IT-spetsialistid ei võta juhina tõsiselt.

NS: Ega juhiks ei õpita, sa pead juhiks saama! Kui sa oled hea spetsialist ja satud juhiks, siis tahad kogu aeg spetsialist edasi olla ja võid muutuda firma arengule piduriks. Kui igast inimesest ei saa juhti, siis see ei tähenda sugugi, et tast head spetsialisti ei võiks saada! Ja see ei tähenda ka, et talle juhist vähem palka makstakse.

PL: Ma ütlen oma kuttidele ka kogu aeg: kui tahate saada kolmandiku rohkem palka, siis makske oma parimale programmeerijale 50% rohkem palka.

NS: Meil ongi nii ja ma usun, et ka paljudes teistes firmades. Aastaid tagasi piisas, kui näpud hästi kiiresti käisid ja kõik vaatasid, et suur spetsialist. Aga et täna saaks ilma korraliku hariduseta korraliku töökoha - ma ei usu.

PL: Kuldsed sõnad! Et sina oma firmasse ei võtaks?

NS: Loomulikult ma eelistan korraliku haridusega inimesi! Aga ma ei taha neid, kes on sürrealistliku maailmavaatega ja kelle isiklikke depressioone pean firmajuhina üle elama! Kui inimene tahab kuhugi jõuda, see on normaalne. Aga kui ta tuleb ja hakkab kohe stressama, et miks ta ei ole peadirektor- seal firmas võibolla ootavad kolmkümmend tükki enne teda peadirektori kohta!

Allikas: Arvutimaailm

Artiklite otsing