Kuigi Eestis on suhteliselt palju kõrgharidusega noori, ei suuda nad küllalt edukalt tööturul kandideerida ning on töötute seas suurim grupp.
Statistikaameti andmetel oli tänavu esimeses kvartalis töötuid kümme protsenti elanikkonnast. Nendest suurim grupp olid noored, kellest on tööta 18,2 protsenti.
Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi projektidirektori Krista Loogma sõnul on tööturu nõudmised muutunud ning noored ei ole selleks ette valmistatud. Töö-andjad tahavad eelkõige oskajaid, kogemustega töötajaid. Teisalt jääb noortel tema sõnul sageli puudu ka isiksuslikust küp-susest.
Ülemus-lasteaiakasvataja
"Ülemused ütlevad, et nad mängivad nagu lasteaiakasvataja rolli, inimesed ei tunne kella ja ei pea kokkulepetest kinni," tõi ta näite infotehnoloogia juhtide kurtmisest. "Aga kui sul on klient taga, siis ei saa niimoodi teha. Palju on vastutustundetust, mis tuleb ebaküpsusest."
Juba aasta pärast kutsekooli lõpetamist tööd otsinud Marju (nimi muudetud - toim) ei ole suutnud kokanduse erialal tööd leida. "Sagedamini öeldakse, et pole kogemust. Aga kust ma selle võtan, kui alles kooli lõpetasin," imestas ta.
Ta on äraütlemistega juba harjunud. "Võib-olla ma ei ole nii lõbus ja naeratav, kui tööotsimisel peaks olema," pakkus ta. Kõige kummalisema äraütlemise sai ta siis, kui peale proovipäeval keedetud suppi soovitas juhataja tal tööd otsida mõnest eestikeelsest firmast, sest Marju ei osanud venekeelses Tallinna pubis töötamiseks piisavalt vene keelt.
Noorte töötus on juba 2000. aastast kogu töötusemäärast keskmiselt viis protsendipunkti suurem. Loogma sõnul on see osaliselt põhjustatud noorte sagedasest töökoha vahetusest.
"Aga see ei ole üldse nii traagiline kui siis, kui töötuks jääb üle viiekümnene inimene, temal on tööturule naasmise võimalused väga väikesed," ütles ta. "Töökohtade vahetamine annab noortele rohkem kogemust ning tõstab nende taset."
Konsultatsioonifirma Ariko ReServi konsultandi Kersti Aave sõnul on noortel suhteliselt vähe šansse, et võita nende firma pakutav spetsialisti- ja juhtimiskogemuste töökohtade konkurss. Lisaks vähesele kogemusele on probleemiks noorte ebakindlus.
Küpsus korvab hariduse
Loogma sõnul nõuab Eesti tööturg pädevuste kõrval üha rohkem isiksuslikku küpsust, mis võib korvata ka puudusi hariduses. "Pädevus tähendab ka seda, et mingis situatsioonis peab inimene mängu panema kogu oma isiksuse, et vajalikku eesmärki saavutada."
Samas on Loogma sõnul vastuolu üldise haridustaseme tõusu ja suuresti teeninduslikule majandusele orienteeritud tööturu vahel. Kõrgharidusega noori on nii palju, et nendele ei jätku tööd. Ta toob näite ühest hispaania filoloogiks õppinud tütarlapsest, kes oli kolm aastat tööta, lükates tasemele mitte vastavad pakkumised tagasi. Hiljem Euroopa Liiduga seonduvale tööle minnes tasus oodatud aeg end siiski ära.
Kooli kõrvalt tööle kätt proovima
Noorte pehmemaks maandumiseks tööturule tahavad haridus- ja teadusministeerium koos mittetulundusühingutega julgustada noori töökogemusi saama kooli ajal.
Ministeeriumi noorteosakonna peaeksperdi Anne Kivimäe sõnul näitavad tööturu trendid, et kooli kõrval on hädavajalik anda noortele lisakogemus tööga tutvumiseks.
Lisakoolitus kursuste, avatud noortekeskuste, spordi- ja suvelaagrite näol aitaks ühildada tööd ja vaba aja veetmist.
Kivimäe sõnul on seni tööturul hätta jäävale noorele pakutud sotsiaalabi, siis nüüd on aeg probleemi ennetada ja konkurentsivõimet suurendada.
Kõige ehedamaks näiteks ka õpilaste huvist on tema sõnul töömalevad. "Seal saab noor harjumuse ja kogemuse tööd teha, mõistab, mis tähendab tööl käimine ja palga teenimine," lisas Kivimäe.
Allikas: www.epl.ee
Veel valikuid
