Hambaarst

HAMBAARST

Töö iseloom

Hambaarsti tööks on hammaste parandamine ja inimeste konsulteerimine hammaste tervishoiu ja hoolduse osas. Kui hambaarsti poole pöördub patsient, siis esmalt uurib hambaarst patsiendi muresid ja kaebusi ning vaatab hambad üle hetkeseisundi diagnoosimiseks. Ülevaatuse põhjal koostab hambaarst raviplaani, kus on märgitud ravi vajavate hammaste asukoht ja seisukord. Edasisel ravil lähtubki arst koostatud raviplaanist. Enne protseduuride alustamist peaks arst patsienti informeerima hambaravi protseduuride ja materjalide hindadest, et hiljem ei tekiks mõlemale poolele ebameeldivaid üllatusi.

Hambaarst püüab kogu raviprotseduuri läbi viia patsiendi jaoks võimalikult valutult ja mugavalt. Ta rahustab patsienti, selgitab talle raviplaani ja patsiendi soovi korral teeb enne ravi alustamist valuvaigistava süsti. Hambaarst paneb katkistele hammastele plommid ja asendab hambad, mida pole enam võimalik ravida, proteesidega. Ebakorrapärase hambumuse korral paigaldab hambaarst korrigeerivad klambrid. Hambaarst aitab patsiente ka igemete ja suu limaskesta probleemide korral. Lisaks õpetab hambaarst hammaste õiget harjamist, hambaniidi ja teiste suuõnne hügieeniksmõeldud hooldusvahendite kasutamist ning aitab leida sobivat hambapastat. Hea hambaarst oskab anda ka soovitusi õige toitumise ja vitamiinide tarvitamise kohta.

Töötingimused

Hambaarsti töönädal on 4-5 päeva pikkune ja tööpäev kestab 6-8 tundi. Valvekorra tõttu või patsientidele vastu tulles tuleb hambaarstil teinekord olla tööpostil ka nädalavahetustel ja riigipühadel. Hambaarstid töötavad kas riiklikes polikliinikutes või erapraksises, võimalik on ka mõlema variandi kokkusobitamine.

Hambaarsti tööruum peab olema hästi valgustatud ja väga puhas. Kaasaegsed hambaarstitoolid koos moodsa tehnilise aparatuuriga teevad hammaste ravimise nii arstile kui ka patsiendile mugavamaks. Tänapäeval ei pea oma tööd tegema seistes-spetsiaalne tool võimaldab kõiki protseduure sooritada istudes, siiski väsitab pidev kummargil asend arsti selga ja kaela.

Hambaarst kannab töötades spetsiaalset näomaski, kindaid ja valget kitlit, et vältida nakkusohtu ja tagada steriilsus. Hambaarstil on alati abiks erikoolituse saanud assistent-õde. Perspektiivis pole hambaarstidel Eestis tööpuudust karta, sest reeglina ei ole inimeste hambad eelmiste aastakümnete ebapiisava profülaktika ja puudulike hooldamisharjumuste tõttu kõige paremas korras ja vajavad järjekindlat ülevaatust ja ravi.

Vajalikud teadmised, oskused ja iseloomuomadused

Hambaarstina töötamiseks peab tingimata olema kõrgem stomatoloogiline eriharidus ja litsents kompetentsuse garantiiks. Kuigi hambaarstiks õppimine kestab tavaliselt 5 ja rohkemgi aastat, tuleb kõrge professionaalse taseme säilitamiseks edasise töö käigus igal aastal vähemalt kaks korda osaleda täiendkoolitusel.

Hambaarsti töö eeldab head käelist koordinatsiooni, täpsust ja tähelepanelikkust pisidetailide suhtes, kasuks tulevad ka hea suhtlemisoskus, oskus äratada patsientides usaldust ja tekitada kindlustunnet. Kuna patsiente on erinevast rahvusest ja erialane enesetäiendus toimub sageli ka väljaspool Eestit, on vajalik võõrkeelte valdamine vähemalt suhtlustasandil. Hambaarsti headust saab mõõta patsientide rahuoluga, hea arsti juurde on alati palju soovijaid ja pikad järjekorrad.

Artiklite otsing