Geneetik

GENEETIK

Töö iseloom

Geneetika kui teadus tegeleb pärilikkuse mehhanismide uurimisega inimorganismi erinevatel tasanditel, näiteks raku-, kromosoomi või valgutasandil, aga ka otseselt geenitasandil DNA-d uurides. Geneetikud töötavad mitmete teaduslike probleemide lahendamise kallal ja teevad inimtervise seisukohast olulisi avastusi. Põhiliseks geneetikute huviobjektiks on pärilike haiguste edasikandumise mehhanismide väljaselgitamine. Et kindlaks teha, kuidas pärilikkus toimib, viib geneetik läbi mitmesuguseid katseid, näiteks võrreldakse erinevuste kindlakstegemiseks tervete inimeste DNA-d haiguskandjate DNA-ga. Geneetiku töömeetodid on väga spetsiifilised ja eeldavad põhjalikke eriteadmisi. Üheks võimalikuks viisiks pärilikkuse vahendajate kindlakstegemiseks on rakukultuuride ja kromosoomide uurimine. Esmalt kasvatab geneetik algmaterjalist, milleks võib olla näiteks lootevedelik või veri, talle huvipakkuvad rakukultuurid, fikseerib need ja saab sel moel vaadelda iga üksiku raku kromosoome. Parema nähtavuse ja eristatavuse huvides värvitakse kromosoomid ära ja uuritakse neid suure võimendusega mikroskoobi all. Kromosoome uurides pakub geneetikule huvi kromosoomide kuju ja arv. Juhul, kui loote kromosoomide kujus või arvus esineb kasvõi minimaalne iseärasus või kõrvalekalle normist, võib see saada märgatava häire põhjustajaks inimese arengus ja tervises. Selliseid kromosoomide hälbeid saab kaasaegse tehnoloogia abil diagnoosida väga varajases lootestaadiumis, samuti on võimalik ema ja isa kromosoome uurides ennustada mõne päriliku haiguse kujunemise tõenäosust.

Tänapäeval on palju kõmu tekitanud geneetikute töövaldkond, kus DNA-tasemel geene uurides on võimalik tuvastada isadust ja teha kindlaks kuriteopaigalt leitud bioloogilist päritolu jälgede (juuksekarv, veri, nahk) kuuluvust. Isaduse tuvastamisel võetakse aluseks tõsiasi, et lapse geenide ehitus pärineb nii emalt kui isalt ja kui pärast põhjalikke analüüse selgub, et lapse teatud geenide pikkus langeb kokku isa geenide pikkusega, võib öelda, et isadus on tuvastatud 100% täpsusega. Sama meetodit kasutatakse kuriteopaigalt leitud materjali DNA ja kahtlusaluse DNA võrdlusel, siin peab kinnitava arvamuse andmiseks geenide kokkulangevus olema 100%.

Töötingimused

Geneetikud töötavad põhiliselt teadusasutuste uurimiskeskustes ja laboratooriumites. Ametlik tööaeg on geneetikul 9.00-17.00, kuid kuna rakukultuurid jõuavad uurimiseks vajalikku staadiumisse ettemääratud tööajast sõltumata, on vahel vajalik tööl olla ka õhtuti või puhkepäevadel. Üldiselt saab geneetik oma töögraafikut vastavalt käsiloleva uurimistöö iseärasustele ise reguleerida. Laboratooriumis töötava geneetiku tööajast umbes pool kulub rakukultuuride kasvatamiseks ning teine pool mikroskoobi taga istumiseks ja nende preparaatide uurimiseks.

Võimalike pärilike haigusete osas on võimalik geneetikuga konsulteerida haiglates ja polikliinikutes, kus arstid teevad geneetikutega tõhusat koostööd pärilike haiguste ennetamiseks. Arstidega käsikäes töötavate geneetikute amet on väga vastutusrikas, sest geneetiku antud diagnoosist oleneb sageli lapsevanemate otsus sünnitada või rasedus katkestada. Kui tegu on päriliku haigusega, on juba sündinud lapse ravivõimalused väga väikesed ja enamasti olematud.

Vajalikud teadmised, oskused ja iseloomuomadused

Geneetikuna töötamiseks on tingimata vajalik bioloogia-alane kõrgharidus, soovitavalt spetsialiseerumisega molekulaarbioloogiale. Esmajärgulise tähtsusega on teadmised meditsiinist ja keemiast. Tööks vajalik eriväljaõpe saadakse kogenenuma juhendaja käe all. Iseloomuomadustest rõhutatakse geneetiku puhul kannatlikkust ja täpsust, sest katsete läbiviimine ja tulemuste analüüsimine on omajagu aega ja süvenemist nõudvad protseduurid.

Artiklite otsing