Füüsik

FÜÜSIK

Töö iseloom

Füüsikud uurivad erinevaid maailma nähtusi. Neid huvitab aine struktuur ja käitumine erinevates tingimustes, energia tekkimine ja teisenemine, lisaks uurivad nad aine ja energia vastastikuseid mõjutusi. Sõnadesse panduna tundub füüsikute tegevusvaldkond esmapilgu täiesti arusaamatu, kuid lähemal vaatlemisel selgub, et tegu on üsna praktilise ja tänuväärse teadusega. On füüsikuid, kes tegelevad teoreetiliste probleemidega, teine osa füüsikuid on aga keskendunud pigem füüsika praktilistele rakendustele kaasaegses elektroonikas, optikas ja meditsiinitehnikas.

Eksperimendid ja vaatlused on füüsikute tähtsaimateks uute teadmiste saamise allikaks. Vaatluste ja analüüside alusel püüavad füüsikud kindlaks teha seaduspärasusi, mis kirjeldavad loodusjõude nagu gravitatsioon ja elektromagnetism. Nende avastused on muu hulgas laialdast rakendust leidnud tuumafüüsikas, optikas, elektroonikas, lennundustehnoloogias ja meditsiinis. Üks osa füüsikuid, nimelt astrofüüsikud, tegelevad universumi ja päikesesüsteemi ülesehituse ja toimemehhanismide uurimisega. Astrofüüsikute avastused on olnud väga olulised kosmosetehnika arengus.

Füüsikud töötavad välja keerukaid tehnilisi abivahendeid ja aparatuuri. Füüsikute teeneks võib muu hulgas lugeda lasertehnika kasutuselevõttu meditsiinis ja mikrolaineahjude leiutamist.

Enamus füüsikuid on spetsialiseerunud kindlale valdkonnale: lisaks juba nimetatud tuumafüüsikutele ja astrofüüsikutele on olemas veel optilise füüsika, molekulaarfüüsika, akustilise füüsika, tahke aine füüsika ja mitme muu füüsikaharu teadlasi.

Töötingimused

Paljud füüsikud töötavad uurimiskeskustes ja ülikoolides, väiksem osa füüsikuid on oma koha leidnud tootmis- ja tööstusettevõtetes. Füüsiku töö on peamiselt vaimne töö, sest uurimisprobleemidega tegelemine nõuab väga pingelist analüüsi ja mõttetegevust. Laboratooriumides töötavate füüsikute tööaeg on ametlikult 40 tundi nädalas, kuid tegelikkuses seavad füüsikud oma tegemised vastavalt katseplaanile ja uurimistöö vajadustele. Füüsikud ei ole reeglina üksitegutsejad vaid kuuluvad uurimismeeskondade koosseisu.

Vajalikud teadmised, oskused ja iseloomuomadused

Füüsikuks saamiseks peab omama füüsikaalast kõrgharidust, soovitav on magistri- või doktorikraad. Tehniline mõtlemine, väga hea analüüsioskus ja üldine taibukus on eeldusteks, mida füüsik oma töös vajab. Võõrkeelteoskust läheb füüsikul vaja teaduskirjandusega tutvumiseks ja rahvusvahelistes töögruppides osalemiseks. Leidlikkus, loomingulisus ja soov midagi uut välja mõtelda ja avastada aitavad füüsikul püstitada põnevaid uurimisprobleeme ning neile siis ka lahendus leida. Lahenduse leidmine eeldab omakorda muidugi järjekindlust ja püsivust. Füüsikuid peetakse üldiselt väga lahtise peaga inimesteks, kes saavad hakkama igal elualal.

Artiklite otsing