Ehitaja

EHITAJA

Töö iseloom

Uusi ehitusi kerkib iga päev juurde nii linnas kui maal, iga ehituse valmimiseks on vaja kümnete ja sadade hästikvalifitseeritud ehitajate tööd.

Ehitajad on tänapäeval küllaltki universaalsed ja nende töövaldkonnaks on kõik, mis ei nõua just vastava spetsialisti - elektriku, santehniku või maalri asjatundlikkust. Üldehitustööde alla kuuluvad müüriladumine, seinte püstitamine, akende ja uste paigaldamine, põrandate valamine ja palju muud ehitusega seonduvat. Ehitaja tööpäeva sisu sõltub sellest, mis parajasti pooleli on. Kõik ehitustööd toimuvad arhitekti ja projekteerija poolt koostatud projekti järgi.

Uue maja ehitamisel viiakse kõigepealt läbi mõõdistamine ja kui kõik mõõdud on paigas, valmistatakse vundament ja püstitatakse seinakarkassid. Edasi tehakse katus, paigaldatakse seinasoojustus. Kui katus on peal, võivad alata sisetööd.

Hommikul tööpäeva alustades räägib ehitaja töödejuhatajaga läbi, mis sel päeval plaanis on ja kui kaugele oleks vaja jõuda. Jätkatakse eelmisel päeval poolelijäänud töid ja alustatakse uutega. Ehitusel on tähtis kindel tööjärjestus. Üldiselt viimistletakse kõigepealt lagi, siis seinad ja lõpuks põrand. Ehitustöö juures on seega väga oluline, et iga töölõik valmiks õigeaegselt, muidu on pidurdatud kogu edasine ehitusprotsess. Oluline on ka see, et arhitektide, insener-projekteerijate ja ehitajate vahel valitseks mõistmine ja kõik tegevused oleksid omavahel kooskõlastatud. Kui ehitaja kaldub projektist kõrvale või insener on projekteerinud arhitekti nägemust eirates, kannatab kogu ehitusprotsess.

Ehitajatöö teeb toredaks see, et ehitajal on kohe võimalik näha oma töö tulemust. Ehitaja tööst on kasu paljudele inimestele ja tehtu säilib aastakümneid.

Töötingimused

Ehitajate tööaeg sõltub töökohast. On objekte, kus töö käib varahommikust hilisööni ja ehitajad töötavad vahetustena ka puhkepäevadel. On ka ehitajaid, kes võivad oma tööpäeva mahutada kella 8.00 ja 17.00 vahele. Ehitustööd jagunevad väli- ja sisetöödeks. Kuigi ehitustööde kõrgaeg on suvel, toimub vilgas ehitamine ka talveperioodil. Välitööd jäävad reeglina suveajale ja sisetööd talveperioodile. Ehitusel on töid, mida ei saa vihma või pakasega teha, seepärast sõltub ehitustempo ka ilmastikuoludest. Ehitaja töös on nii vaimset kui ka füüsilist koormust. Täpsus ja projekti jälgimine nõuavad suurt tähelepanelikkust, ehitustööd aga füüsilist tugevust ja vastupidavust.

Vajalikud teadmised, oskused ja iseloomuomadused

Ehitajaks saab õppida ametikoolis. Eestis on hetkel mitmeid kutsekoole, kus saab omandada ehitajakutse spetsialiseerumisega kindlale erialale, näiteks müürsepaks või puusepaks. Algaja ehitaja, kel puudub eelnev koolitus, peab ehitusel esialgu leppima lihtsamate abitöödega, kogemuste kasvades on aga võimalik hakata täitma juba keerukamaid tööülesandeid. Siiski peetakse enne ehitajatööle asumist soovitavaks ka mõningate teoreetiliste ehitusalaste teadmiste olemasolu. Seoses uute tehnoloogiate ja materjalide kasutuselevõtuga viivad mitmed ehitusfirmad oma töötajatele läbi täienduskoolitusi. Ehitaja peaks olema tasakaalukas ja rahulik, üheksa korda mõõtma ja üks kord lõikama. Lohakus ja valearvestused maksavad ennast järgmise ehitusetapi juures kindlasti kätte ja ümbertegemine nõuab suurt vaeva, seepärast on oluline teha korrektset ja kvaliteetset tööd.

Artiklite otsing