AvalehtKarjääriabi Artiklite arhiiv Eestis käekirja järgi inimesi veel tööle ei valita
 

Eestis käekirja järgi inimesi veel tööle ei valita

Kui Eestis tegeletakse grafoloogiaga hobi korras, siis mitmetes Euroopa ­ettevõtetes kasutatakse kutselise grafoloogi teenuseid ka personalivalikul.

Võimalik, et isiksuse omaduste kohta käekiri midagi tõesti räägib, kuid ilmselt pole tulemus oluliselt objektiivsem kui psühholoogiliste testide puhul.

Sabina Trankmann, M-Partneri arendusjuht

Iga inimene on ainukordne ja käekiri on inimesele ainuomane. Seda silmas pidades on käekirja ja iseloomu vahelisi seoseid otsitud juba sajandeid. Umbes sama kaua on käekirjateaduse usaldusväärsuses ka kaheldud.

Tänapäevalgi levib grafoloogia kohta vastakaid arvamusi, kuid sellegipoolest usaldavad nii mõnedki välismaised ettevõtted sobiva töötaja leidmisel käekirja analüüsi. Eragrafoloogid teevad ka individuaalseid süvaanalüüse ning testivad näiteks kooselu sobivust.

Eesti tuntuim grafoloog Ingvar Luhaäär ütleb, et käekirja järgi siiski sajaprotsendilist tulemust anda ei saa: “Suurt rolli mängib grafoloogi enda intuitsioon. Käekirja analüüsi põhjal saab kirjutada ligikaudu sama täpse iseloomustuse nagu näiteks klassijuhatajad kooli lõppedes oma õpilasest annavad.”

Analüüsiks piisab enamasti viiest-kuuest kirjareast, kuid teksti autor ei tohi teada, et neid ridu analüüsiks kasutatakse. Hinnatakse mitmete erinevate tunnuste alusel, nagu kirja teravus, suurus, kallak jne. Samuti saab järeldusi teha selle järgi, kuidas inimene paberipinda kasutab. Tavaliselt püütakse käekirja põhjal kirjeldada inimese iseloomu, kuid Luhaääre sõnul saab küllalt täpselt määrata ka kirjutaja vanuse. Samuti peegelduvad hästi mehelikkus ja naiselikkus, aga selle põhjal kirjutaja soo üle otsustada oleks muidugi liialt rutakas. Analüüs ise võtab aega kuni paar tundi.

Luhaääre hinnangul pole grafoloogia põhikursus kuigi ulatuslik, põhiteadmiste omandamiseks piisab kuni kümnest õppetunnist. Eestis saab käekirjateadust õppida Intuitiivteaduste koolis, samuti on avaldatud eestikeelset kirjandust. Käekirjahuviline leiab piisavalt näpunäiteid ka internetist ning online-kauplusest võib lausa asjakohase õppeprogrammi soetada.

Koolitusfirma Metaprofit konsultant Aleksander Kotchubei leiab, et grafoloogiat ei tohiks vaadelda iseseisva meetodina, pigem on see üks element inimese diagnostikas: “Skeptikutel on sageli õigus – üksiksümptomi alusel haigust määrata oleks vale. Siit tuleb mängu ka grafoloogi enda osaluse küsimus – erinevad analüüsijad hindavad käekirja omadusi erinevalt.”

Kotchubei meelest võib siin vaadata juba üksnes käekirja muutmise stsenaariume – inimene muudab käekirja sihilikult või muutub käekiri vastavalt meeleolule. Nii võib grafoloogia iseseisvana vaadeldes palju vigu anda: “Ühte konkreetset näidist analüüsides ei ole sugugi kindel, et tegemist on just “kõige õigema versiooniga” selle inimese käekirjast. Seepärast olekski hea, kui grafoloogia oleks inimese analüüsimisel vaid üks abivahenditest, nii on tulemused kahtlemata efektiivsemad.”

Mõnd käsikirjalist teksti vaadates leiab Kotchubei ennastki teinekord kirjutajat analüüsimas: “Ikka tekivad teatud oletused ja mõtted ning vahel olen inimese käest tema iseloomu kohta ka üht-teist küsinud.” Oletuste tegemisel tuleb aga ettevaatlik olla, sest sellised küllalt pealiskaudsed “diagnoosid” võivad teise inimese tajumisel eksiteele ajada.

Kotchubei arvab, et on käekirja alusel tööle värbamine õigustatud juhul, kui ei hoolita niipalju inimesest endast, vaid otsitakse ilusa käekirjaga inimest. Kirja järgi inimese enda üle otsustada oleks aga vale.

M-Partneri arendusjuht Sabina Trankmanni teadmist mööda Eestis grafoloogi teenuseid personalivärbamisel ei kasutata. “Minu ega mu kolleegide grafoloogiaalased teadmised pole kahjuks piisavad, et saaksime hinnata käekirja analüüsi kui meetodi adekvaatsust.”

Trankmann leiab, et klassikalised intervjuud, isiksuse ja võimekuse testid, probleemülesanded ning taustauuringud on M-Partneri praktikas siiani hästi töötanud ning lisameetodite peale pole olnud põhjust mõelda.

“Ilmselt pole käekirjaanalüüs objektiivsem kui psühholoogilised testid. Teiseks on isiksuse omadused ainult üheks valikukriteeriumiks. Kui keegi näitab mulle inimest, kes käekirja analüüsi põhjal oskab täpselt öelda, kas keevitajaks kandideeriv inimene ka tõesti hästi keevitada oskab, olen nõus sellise spetsialisti kohe tööle võtma,” lisab Trankmann.

Madli Kents,

Äripäev Online

Artiklite otsing