Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikel on õigus õppida ja läbida koolitust kõikjal EL riikides. Isikute vaba liikumise põhimõtte tõttu lihtsustuvad võrreldes praegusega tunduvalt ka formaalsused teise riiki õppima asumisel. Võrdse kohtlemise printsiibi alusel peab EL liikmesriigi kõrgkool teiste liikmesriikide kodanikud vastu võtma oma kodanikega samadel tingimustel - see tähendab, et kui eestlane soovib minna mõnda Hollandi kõrgkooli õppima, saab ta kandideerida samadel tingimustel, maksab samasugust õppemaksu ning saab ka stipendiumi nagu hollandlased. Populaarsemad sihtmaad on meie noorte hulgas olnud Soome, Saksamaa, Rootsi, Prantsusmaa, Taani ja Itaalia. Eestis õpivad peamiselt Läti, Soome, Leedu, Venemaa ja Saksamaa üliõpilased.
Kas massiliselt Euroopasse?
Eelmisel õppeaastal õppis Eesti 19 kõrgkooli andmetel 423 Eesti
tudengit 25 riigis. Levinud on arvamus, et pärast Eesti liitumist
Euroopa Liiduga hakkavad meie noored massiliselt Euroopasse õppima
kippuma. Millised on koolilõpetanute šansid, sellest räägib Eesti
ENIC/NARIC Keskuse assistent Liia Tüür: Euroopas ja ka Ameerikas ning
miks mitte Austraalias õppimiseks on juba praegu Eesti noortel palju
võimalusi - piiranguks peamiselt rahalised ressursid ning ehk ka
asjaajamise keerukus (viisad, tööload jm). Samuti toimub
ülikooliõpe kõrghariduse esimeses astmes enamasti välisriigi emakeeles
(st enamasti mitte inglise keeles), mis kahtlemata raskendab kogu
ülikooliõppe välisriigis läbimist. Euroopa Liiduga ühinedes vähenevad
mõnes riigis (näiteks Suurbritannias) eestlaste jaoks õppemaksud,
suurenevad võimalused õppimise kõrvalt osa-ajaga tööd leida ning
lihtsustub ka Eesti diplomite tunnustamine Euroopa riikides. Kogu
ülikooliõppe välisriigis läbimisele on alternatiiviks näiteks
üliõpilasvahetuses osalemine,mis on nii asjaajamise kui ka rahastamise
poolest lihtsam variant. Euroopa Liiduga ühinedes laienevad meie jaoks
ka EL hariduskoostöö programmi Erasmus võimalused - EL liikmesriikide
kõrval avaneb võimalus vahetusüliõpilasena minna näiteks praeguste
kandidaatriikide kõrgkoolidesse (st ka Lätti, Leetu, Poola,
Sloveeniasse jm). Välismaale õppima minekul on määrava täht-susega enda
aktiivsus ning kriitiline mõtlemine- informatsiooni
õppimisvõimaluste kohta on hulgaliselt olemas nii veebis, vastavates
andmebaasides, teatmikes kui ka näiteks ülikoolide välissuhete
osakondades. Oluline on üles leida sulle vajalik ja õige info, ning
küsida nõu, kui
vaja. Kokkuvõttes tuleb välismaal õppinute kogemus
kindlasti kasuks mitte ainult üliõpilastele endile, vaid ka kogu Eesti
ühiskonna arengule.
