Diplomaat

DIPLOMAAT

Töö iseloom

Diplomaat on diplomaatilises või konsulaarteenistuses olev Välisministeeriumi ametnik, kellele on antud diplomaatiline au- või teenistusaste ning kes on volitatud esindama riiki välissuhtlemises. Diplomaadid töötavad nii välisesindustes kui ka välisministeeriumis. Diplomaatiline au- ja teenistusaste määrab ära selle, millise järgu diplomaadiga on tegemist. Au- ja teenistusastme määramisel arvestab Välisministeeriumi atesteerimiskomisjon diplomaatilist staazi, isikuomadusi ning kutse- ja suhtlemisoskust.
Diplomaadi ülesandeks on teostada välissuhtlemist teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Diplomaat valmistab ette riikidevahelisi lepinguid ja peab läbirääkimisi nende allakirjutamiseks. Diplomaadi tööajast umbes pool kulub informatsiooni kogumisele ja teine pool selle info läbitöötamisele. Informatsiooni kogumiseks kohtub diplomaat asukohamaa (asukohamaa on välisriik, kus diplomaat oma riiki esindab) ametnikega, tutvub ajakirjanduses ilmunud materjalidega, võtab osa kohtumistest ja vastuvõttudest. Sageli tuleb diplomaadil esineda kõnede või avaldustega mõnel välispoliitilisel teemal, siiski ei tohi diplomaat kunagi väljendada isiklikke arvamusi ja seisukohti, vaid jälgima, et kogu temast lähtuv info oleks kooskõlas riigi välispoliitilise kontseptsiooniga.

Töötingimused

Diplomaatide tavaliseks töökeskkonnaks on kas Välisministeerium või välisesindus e. saatkond. Välisministeeriumis töötava diplomaadi tööpäev kestab 9.00-17.00 ja tööl tuleb käia 5 päeva nädalas. Välisesinduses oleva diplomaadi tööpäev kestab ametlikult küll sama kaua, kuid põhimõtteliselt tuleb tal esindada oma riigi huve 24 tundi päevas. Välisesinduses töötavat diplomaati kaitseb diplomaatiline puutumatus.
Diplomaadi tööd, eriti välisesinduses töötava diplomaadi tööd, peetakse vaimselt küllaltki pingeliseks, sest pidev inimestega suhtlemine, läbirääkimised ja kodust pikaajaline eemalviibimine tekitab stressi.
Diplomaatide ametissemääramisel kehtib nn. rotatsiooniprintsiip, mis tähendab seda, et diplomaat, kes on töötanud välisesinduses juba 3-4 aastat, peab vahepeal töötama 2-3 aastat Välisministeeriumis. Kui Välisministeeriumis töötamise aeg saab täis, lähetatakse diplomaat 3-4 aastaks mõnda teise riiki ja mõne aasta möödudes kutsutakse jälle tagasi Välisministeeriumisse. Seega peab diplomaat olema valmis iga kolme-nelja aasta tagant vahetama töö- ja elukohta.

Vajalikud teadmised, oskused ja iseloomuomadused

Diplomaatilisele tööle võtmise korra määrab ära välisteenistusseadus. Diplomaadina võib töötada isik, kellel on kõrgharidus, kes oskab suuliselt ja kirjalikult vähemalt kahte võõrkeelt, millest üks peab olema inglise või prantsuse keel, kelle tervislik seisund võimaldab töötamist välisteenistuses ja kes on ametnikuna olnud välisministeeriumi teenistuses vähemalt 6 kuud.
Diplomaat peab olema asjatundlik ning pidama kinni protokollinõuetest. Üks hea diplomaadi tähtsaimatest oskustest on suhtlemisoskus, võime luua ja säilitada kontakte. Läbirääkimisoskus on oluline soodsate lepingutingimuste väljakauplemiseks. Hea kohanemisvõime aitab üle saada töö- ja elukeskkonna pidevast vahetumisest ning töötada efektiivselt olenemata välistingimustest.

Artiklite otsing