Arst

ARST

Töö iseloom

Arstid hoolitsevad inimeste tervise eest, ravivad haigeid ja annavad nõu abivajajatele. On olemas kümneid erinevaid valdkondi, mis nõuavad erioskustega arste - traumatoloogia, günekoloogia, kardioloogia jne. Üldjoontes jäävad aga arsti tööülesanded samaks, olenemata sellest millisele valdkonnale ta spetsialiseerunud on.
Arsti tavaline tööpäev koosneb patsientide vastuvõtust, diagnoosimisest ja ravi määramisest. Kui klient pöördub arsti poole oma tervisemurega, kuulab arst esmalt patsiendi ära ja tutvub eelneva haiguslooga. Lähtudes patsiendilt saadud informatsioonist ja kasutades erialaseid teadmisi, määrab arst diagnoosi ja kirjutab välja haigusnähtude kõrvaldamiseks sobiva ravi. Ravi käigus jälgib arst ravi kulgu ja muutusi patsiendi tervislikus seisukorras.
Lisaks päevasele põhitööle polikliinikus või haiglas, tuleb arstil täita ka valvearsti kohustusi. Valvearsti vastutus on väga suur, ta peab valve ajal koordineerima kogu osakonna tegevust. Haigla valvearst võtab saabunud patsiendi vastu, vaatab ta läbi ja paigutab osakonda. Raskete patsientide korral kutsub valvearst välja konsultandi või teise valvearsti. Valvearst teeb visiite talle teenindamiseks kinnitatud osakondades ja annab raviarsti äraolekul patsiendile ja omastele infot patsiendi seisundi kohta. Kui patsiendi seisund seda nõuab, korraldab valvearst patsiendi üleviimise teise osakonda või raviasutusse.
Arsti tööd hinnatakse patsientide tervenemise ja rahulolu järgi, samuti selle alusel, kui operatiivselt ja ökonoomselt ta suudab oma tööülesandeid täita.

Töötingimused

Arsti tööpäev sõltub vastuvõtuaegadest ja valvekordadest. Valvekordi tuleb teha nii päeval kui öösel, sõltuvalt osakonna koosolekul kokkupandud valvegraafikust. Tänapäeval on arstidel võimalus asendada haiglavalve koduse valvega, see tähendab, et nad on kodusel telefonil kättesaadavad igal hetkel, kui seda peaks vaja minema. Arstide töös on vaimset koormust mõnevõrra enam kui füüsilist, kuigi kirurgide, kiirabiarstide, traumatoloogide, intensiivravi arstide töös on väga suur ka füüsilise koormuse osakaal. Arsti töökeskkonnas peab valitsema piinlik puhtus, arstil tuleb mitu korda päevas pesta käsi ja on lubamatu, et arst viibiks haiglaruumes või polikliinikus ilma valge kitlita.

Vajalikud teadmised, oskused ja iseloomuomadused

Arstina töötamiseks on vajalik meditsiiniline kõrgharidus. Arstidiplomi saamiseks tuleb õppida 6 aastat, kuid see ei anna veel õigust iseseisvalt arstina töötada. Lisaks tuleb läbida internatuur ja residentuur, mis kokku kestavad 3-4 aastat ja alles seejärel tohib alustada iseseisvalt arstina töötamist. Arstid, kes soovivad ajaga kaasas käia ja ennast täiendada, osalevad seminaridel ja rahvusvahelistel konverentsidel, ravimifirmad korraldavad arstidele teabepäevi ja finantseerivad täienduskoolitust. Arst peab tundma meditsiinitehnikat ning suhtlema vabalt nii eesti, vene kui ka soovitavalt inglise keeles. Juhtimisoskus ja organiseerimisvõime aitavad arstil oma tööülesandeid paremini koordineerida. Iseloomuomadustest tuleb arsti töös tähtsaks pidada suhtlemisoskust, stressi- ja pingetaluvust ning kannatlikkust. Sõbralik hoiak ja soov inimesi mõista ja aidata on väga olulised.

Artiklite otsing