Arhitekt

Arhitekt

ARHITEKT

Töö iseloom

Arhitektid mõtlevad välja hooneid ja muid ehitisi. Arhitekt ei tegele ainult hoonele välisilme andmisega, oma tööd tehes peab ta silmas pidama ka seda, et ehitised tuleksid praktilised, turvalised ja täidaksid oma eesmärki. Tähtis on, et inimestel oleks neis mugav elada ja töötada. Arhitektid töötavad arhitektuuribüroodes, projekteerimisbüroodes, samuti linnaplaneerimise osakondades ja üksikisikust ettevõtjana. Arhitektuurilise lahenduse valmimise käigus on arhitektil täita palju erinevaid ülesandeid. Esmakohtumisel kliendiga selgitab arhitekt välja kliendi soovid ja vajadused. Enne projekteerima hakkamist tuleb tal teada, kuhu see ehitis tuleb, mis otstarvet ta täidab ja millise eelarve piires võiks seda hoonet planeerida. Saadud juhistele tuginedes koostab arhitekt esialgse kava, mis täpsustab esialgseid andmeid ja nõudmisi, mida see ehitis peaks täitma. Lisaks kavale visandab arhitekt eskiisid sellest, kuidas võiks see maja oma tulevases asukohas välja näha. Kui kliendile arhitektipoolne lähenemine sobib, sõlmitakse leping ja arhitekt saab alustada põhjalikku projekteerimistööd. Ta paneb paika hoone välisilme ja ruumide jaotuse. Joonisel kajastuvad ka väiksemad ehitusdetailid nagu ventilatsioonisüsteem, küttesüsteem, sanitaartehniline lahendus, samuti on välja joonistatud hoone ümbrus, parkimisplatsid, piirdeaiad ja haljastus. Ehitist kavandades on arhitektidel teada ehituse materjal, teinekord võtavad nad enda peale ka sisekujunduse planeerimise. Projekteerimisel piiravad arhitekte mitmesugused ehitusnormid, tuleohutuseeskirjad ja muud ettekirjutused, mida tuleb arvestada. Kui arhitekti projekt on valmis, läheb see projekteerija kätte, kes arvutab välja ja märgib joonistele tehnilised üksikasjad. Projekteerija käest saavad ehitajad lõplikku projekti, mille alusel alustatakse ehitustöid. Joonestuslaua tagant on arhitektide ja projekteerijate töökoht nihkunud arvuti taha, kus on olemas vastavad joonestus- ja projekteerimisprogrammid.

Töötingimused

Arhitektid töötavad mugavates töötingimustes, nende töökohal on nii joonestuslaud kui ka arvuti. Tavaline töönädal kestab esmaspäevast reedeni, kokku 40 tundi nädalas. Tööde tähtaja lähenedes on tavaline, et tehakse ületunde ja töötatakse ka nädalavahetuseti. Üldiselt on arhitekti töö istuva loomuga, teinekord käivad nad ehitustel vaatamas, kuidas töö edeneb ja kas on täpselt kinni peetud arhitekti ettekirjutustest. Osa tööajast kulub projekteerimise ja joonestamise kõrval ka klientidega suhtlemisele ja tellimuste vastuvõtmisele.

Vajalikud teadmised, oskused ja iseloomuomadused

Arhitektiks saab õppida kunstiülikoolis, lõpetanud on diplomeeritud professionaalsed arhitektid, projekteerimist saab õppida ka tehnikaülikoolis ja kutsekoolides. Arhitekt on küll loomingulise elukutse esindaja, kuid tal peavad olema väga põhjalikud ehitustehnilised teadmised, joonestus- ja arvutioskus. Tähtsamad kui kunstianne on hea silmamõõt ja ruumitunnetus. Loominguline lähenemine ja ideede rohkus aitavad leida originaalseid arhitektuurilisi lahendusi. Arhitekt peab olema valmis meeskonnatööks ja oskama suhelda klientidega.

Artiklite otsing