AJAKIRJANIK
Töö iseloom
Kaasaegses maailmas on ajakirjanikud ja reporterid muutunud ühiskondliku arvamuse kujundajateks ja mõjutajateks. Ajakirjanikud vahendavad uudiseid ja informatsiooni üle kogu maailma, tänu ajakirjanike kiirele ja efektiivsele tööle saavad inimesed teada sellest, mis lähemal ja kaugemal sünnib. Ajakirjanikud on aktiivsed uue informatsiooni otsijad. Nad viibivad sündmuste keerises ja püüavad leida inimesi huvitavaid teemasid. Et saada materjali lugude kirjutamiseks ja saadete tegemiseks, intervjueerivad ajakirjanikud inimesi, osalevad pressikonverentsidel, koguvad infot kõikvõimalikest ametlikest ja mitteametlikest allikatest. On ajakirjanikke, kes kirjutavad üldteemadel, on ka ajakirjanikke, kes on spetsialiseerunud mõnele kitsamale valdkonnale nagu majandusele või spordile. Osa ajakirjanikke tegelevad ainult uudiste otsimise ja kirjutamisega, teine osa püüab aga käsitleda teemasid sügavuti, lisada kommentaare ja tuua esile tausta. Ajakirjaniku töös võib küll aeg-ajalt ette tulla rutiini, kuid see töö ei ole kunagi igav, sest alati kerkib esile midagi uut. Head ajakirjanikud on rahva seas tuntud, hinnatud ja isegi kuulsad.
Töötingimused
Ajakirjanike tööaeg on limiteerimata, sest maailmas sünnib pidevalt midagi uut, millest ajakirjanikud inimesi informeerima peavad. Hommikul ilmuvate ajalehtede ajakirjanikud töötavad keskpäevast hilisööni, õhtulehtede ajakirjanikud hommikupoolikuti. Sageli tuleb ajakirjanikel hoida väga kõrget töötempot, sest ajalehed ja uudistesaated soovivad värskeid, aga põhjalikke uudiseid ning edu saadab seda uudistekanalit, kes jõuab inimesi kõige operatiivsemalt ja täpsemini sündmustest informeerida. Vaimne pinge on seega ajakirjaniku töös väga suur ja ajakirjanik peab ennast oskama hoida läbipõlemise eest. Ajakirjanik peab ise endale tööd leidma, sest tavaliselt annab ajalehe toimetaja kätte ainult üldise suuna. Lõplik lähenemisviisi valik, info leidmine, intervjuude kokkuleppimine ja kommentaaride küsimine jääb ikka ajakirjaniku enda ülesandeks. Huvitava info leidmiseks peab ajakirjanik kasutama kõikvõimalike vahendeid ja teid, see teebki ajakirjaniku töö raskeks, kuid samas põnevaks. Umbes pool ajakirjaniku tööajast kulub materjali ja informatsiooni hankimiseks ja teine pool lugude ja uudiste kokkukirjutamiseks.
Vajalikud teadmised, oskused ja iseloomuomadused
Ajakirjanikuametis on soovitav ajakirjanduslik kõrgharidus, kuid ajakirjanduses töötab edukalt ka paljude teiste elualade esindajaid. Heal ajakirjanikul peab olema hea väljendusoskus ja keeletunnetus. Kirjanikuanne ja kerge sulejooks tõstavad ajakirjaniku produktiivsust ja teevad lood kergesti loetavaks. Ajakirjanik peab märkama detaile ja pisiasju, oskama kasutada oma intuitsiooni. Mingile kindlale valdkonnale spetsialiseerunud ajakirjanikul on loomulikult vaja põhjalikumaid teadmisi just sellest valdkonnast, kuid üldiselt tuleb ajakirjanikule kasuks lai silmaring ja teadmised igasugustelt elualadest.
