Töö iseloom
Üldises kodukaunistamise tuhinas on
taas suure tähelepanu osaliseks saanud aednikud. Kuningakodades ja mõisates on aednikud
läbi aegade väga lugupeetud positsioonil olnud, kuid viimastel aastakümnetel on nende
kunst ja töö kippunud tänamatult tahaplaanile jääma. Nüüdseks on olukord muutunud.
Suuremad asutused ja firmad on leidnud väga hea idee olevat endale aednik palgata, kes
kannaks hoolt sise- ja välishaljastuse eest. Aednikud-haljastajad töötavad
haljastusfirmades, kooliaedades, botaanikaaedades, talveaedades, golfiväljakutel ja
mitmel pool mujal.
Aednik kannab hoolt selle eest, et taimed, puud ja muru ennast oma kasvukohas hästi
tunneksid ja jõudsalt kasvaksid. Selleks valib ta taimi ja puid istutades igale
taimesordile sobiva mulla ja väetise. Istutamise kohta valides tuleb silmas pidada taime
kasvutingimusi ja arvestada seda, kas taim armastab varju või päikest. Taimi külvates
kehtivad kindlad nõuded õige mulla, sobiva temperatuuri ja külvamise aja valikule.
Peale taimede istutamise ja hooldamise tegeleb aednik veel taimede paljundamisega.
Paljundamise viise on mitmeid, aedniku töös on kasutusel vegetatiivne ja generatiivne
paljundus ja pookimine. Iluaedades tuleb aednikul tasandada hekke ja pügada vilja- ja
ilupuude võrasid. Pügamise juures tuleb aednikul täpselt teada, millal ja kuidas
lõigata, et oleks täpselt parasjagu. Regulaarsete hooldustööde hulka kuuluvad kastmise
kõrval veel kindlasti umbrohu- ja kahjuritõrje.
Iluaednikud tegelevad pidevalt aia üldise planeerimisega ja kujundamisega. Väga hoolsalt
planeerivad kujunduselemente ja taimede paigutust pargiaednikud ja linnahaljastajad.
Suuremate maa-alade haljastamisel on aluseks põhjalikud haljastusprojektid, kus on
sentimeetrilise täpsusega määratud iga puu ja põõsa asukoht, mururiba laius ja
lillepeenra pikkus.
Töötingimused
Aedniku
töönädal kestab ametlikult 40 tundi, kuid üldiselt saab aednik oma tööaega ise
reguleerida. Aedniku töökeskkond oleneb sellest, kas ta töötab katmikalal
(kasvuhoone), puukoolis või avamaal. Kõige rohkem tööd on aednikul kevadel ja suvel.
Kevadel märtsist kuni juunini kestab istutusperiood ja siis on aednikul kiired ajad.
Sügisel ja talvel on aednikul praktilist tööd vähem ja siis saab ta tegeleda erialase
kirjanduse uurimisega. Botaanika- ja talveaedades töötavatel aednikel on töömaht
aastaringselt enam-vähem sama. Aedniku töös on palju liikumist, kummardamist, tõstmist
ja püstijalu seismist, kuid sellest hoolimata ei saa aedniku ametit pidada raskeks ja
väsitavaks tööks. Aedniku töö on väga vaheldusrikas ning looduse ja taimede keskel
viibimine annab energiat ja mõjub lõõgastavalt.
Vajalikud teadmised, oskused ja iseloomuomadused
Aednikuks saab õppida keskkooli baasil kutsekoolis ja ka ülikoolis. Aednik peab tundma muldasid, sest erinevad taimed vajavad kasvuks erineva koostisega ja tihedusega mulda. Tuleb teada erinevate taimede kasvunõudeid ja osata kasutada väetisi. Aednikuks sobib inimene, kes armastab loodust ja kellel jätkub hoolt ja püsivust lillede-puude-põõsaste eest hoolitsemiseks. Aednik peab olema vastupidav ilmastikutingimuste suhtes, sest taimed vajavad hoolitsust iga ilmaga. Aednik ei tohiks olla allergiline õietolmu, väetiste ja kahjuritõrjeks kasutatavate kemikaalide suhtes.