Aednik

AEDNIK

Töö iseloom

Üldises kodukaunistamise tuhinas on taas suure tähelepanu osaliseks saanud aednikud. Kuningakodades ja mõisates on aednikud läbi aegade väga lugupeetud positsioonil olnud, kuid viimastel aastakümnetel on nende kunst ja töö kippunud tänamatult tahaplaanile jääma. Nüüdseks on olukord muutunud. Suuremad asutused ja firmad on leidnud väga hea idee olevat endale aednik palgata, kes kannaks hoolt sise- ja välishaljastuse eest. Aednikud-haljastajad töötavad haljastusfirmades, kooliaedades, botaanikaaedades, talveaedades, golfiväljakutel ja mitmel pool mujal.
Aednik kannab hoolt selle eest, et taimed, puud ja muru ennast oma kasvukohas hästi tunneksid ja jõudsalt kasvaksid. Selleks valib ta taimi ja puid istutades igale taimesordile sobiva mulla ja väetise. Istutamise kohta valides tuleb silmas pidada taime kasvutingimusi ja arvestada seda, kas taim armastab varju või päikest. Taimi külvates kehtivad kindlad nõuded õige mulla, sobiva temperatuuri ja külvamise aja valikule. Peale taimede istutamise ja hooldamise tegeleb aednik veel taimede paljundamisega. Paljundamise viise on mitmeid, aedniku töös on kasutusel vegetatiivne ja generatiivne paljundus ja pookimine. Iluaedades tuleb aednikul tasandada hekke ja pügada vilja- ja ilupuude võrasid. Pügamise juures tuleb aednikul täpselt teada, millal ja kuidas lõigata, et oleks täpselt parasjagu. Regulaarsete hooldustööde hulka kuuluvad kastmise kõrval veel kindlasti umbrohu- ja kahjuritõrje.
Iluaednikud tegelevad pidevalt aia üldise planeerimisega ja kujundamisega. Väga hoolsalt planeerivad kujunduselemente ja taimede paigutust pargiaednikud ja linnahaljastajad. Suuremate maa-alade haljastamisel on aluseks põhjalikud haljastusprojektid, kus on sentimeetrilise täpsusega määratud iga puu ja põõsa asukoht, mururiba laius ja lillepeenra pikkus.

Töötingimused

Aedniku töönädal kestab ametlikult 40 tundi, kuid üldiselt saab aednik oma tööaega ise reguleerida. Aedniku töökeskkond oleneb sellest, kas ta töötab katmikalal (kasvuhoone), puukoolis või avamaal. Kõige rohkem tööd on aednikul kevadel ja suvel. Kevadel märtsist kuni juunini kestab istutusperiood ja siis on aednikul kiired ajad. Sügisel ja talvel on aednikul praktilist tööd vähem ja siis saab ta tegeleda erialase kirjanduse uurimisega. Botaanika- ja talveaedades töötavatel aednikel on töömaht aastaringselt enam-vähem sama. Aedniku töös on palju liikumist, kummardamist, tõstmist ja püstijalu seismist, kuid sellest hoolimata ei saa aedniku ametit pidada raskeks ja väsitavaks tööks. Aedniku töö on väga vaheldusrikas ning looduse ja taimede keskel viibimine annab energiat ja mõjub lõõgastavalt.

Vajalikud teadmised, oskused ja iseloomuomadused

Aednikuks saab õppida keskkooli baasil kutsekoolis ja ka ülikoolis. Aednik peab tundma muldasid, sest erinevad taimed vajavad kasvuks erineva koostisega ja tihedusega mulda. Tuleb teada erinevate taimede kasvunõudeid ja osata kasutada väetisi. Aednikuks sobib inimene, kes armastab loodust ja kellel jätkub hoolt ja püsivust lillede-puude-põõsaste eest hoolitsemiseks. Aednik peab olema vastupidav ilmastikutingimuste suhtes, sest taimed vajavad hoolitsust iga ilmaga. Aednik ei tohiks olla allergiline õietolmu, väetiste ja kahjuritõrjeks kasutatavate kemikaalide suhtes.

Artiklite otsing