On võimalik, et väheneb kellegi töömaht või korraldatakse töö selliselt ümber, et mõnele inimesele tööd ei jätku. Siis tuleb nende töölepingud lõpetada koondamise tõttu. Teiste töölepingutesse ja tööraamatutesse kantakse ainult uue tööandja nimi ja selleks ei ole vaja ei töötaja ega tööandja nõusolekut. Uus ühendatud haigla ei tohi ilma töötaja nõusolekuta tema töölepingu tingimusi muuta.

Alla kolme-aastaste laste emasid ei saa koondada isegi siis, kui nende töökoht kaob. Seega läheb lapsehoolduspuhkusel oleva ema töösuhe niiöelda automaatselt üle uuele ühendatud haiglale ja töölepingut ei pea ümber vormistama.

Pärast haiglate ühendamist võiksid töötajad tööandja muutumise kande lasta teha ka oma töölepingu eksemplari.



(18.11.2001)  Töötan meelelahutusäris, nimelt kasiinos ja meie tunnitasu on 21 krooni. Päevas töötame 12 tundi. Töö on vahetustega 3 päeva ja 2 - 3 ööd nädalas. Kas öine töö ja riiklikud pühad ei peaks olema kõrgemalt tasustatud? Kas meid mitte ära ei kasutata?

Töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt on ületunnitöö ning töö puhkepäevadel ja riiklikel pühadel eritasustatud vastavalt koefitsendile põhipalgast. Teil on õigus seda ka tööandjalt nõuda, juhul kui teie leping ei sisalda klauslit selle kohta, et töötasus sisaldub ületunni ja puhkepäevade tasu!

(16.11.2001)  Firmal on töölepingus eraldi punktina konfidentsiaalsustasu.Kui põhikohaga töötaja läheb lapsehoolduspuhkusele, kas Tööandja peab siis talle selle perioodi eest tasuma konfidentsiaalsustasu? Lapsehoolduspuhkuse ajal küll leping peatatakse, aga ikkagi on ta ju selle firma töötaja ja täidab seda kohustust, samas aga töötaja ei saa ju töötasu vaid riigi poolt makstavat kopensatsiooni? Kuidas kommenteerite?
Kui soovite lapsehoolduse ajaks vaikimistasu, siis peaksite lapsesaamisest loobuma ja edasi töötama. Leping kehtib ju sel juhul, kui te asutuses töötate. Lapsehoolduse ajal te tööd ei tee ja tasu selle eest maksab teile riik.

Üldiselt, ärge muutuge väiklaseks ja ärge minge küsima seda tasu ettevõttest - see ei ole hea tava ja ei jäta teist head muljet tööandjale! Lojaalsus aga vastupidiselt tasub teile hiljem kindlasti tagasi!


(12.11.2001)  Tere!
Ajakirjanduses on palju kõneldud kohakaaslus töölepingute lõpetamisest. Kuid ma sooviksin teada,mis paragrahvi alusel peab kohakaaslus töölepingud lõpetama?
Olen väga tänulik vastamise eest.
Lugupidamisega
Tiiu
§ 86 alt tuleb tööandjal endale sobiv punkt noppida. Kui soovitakse näiteks töösuhet põhimõtteliselt jätkata, siis võib sobida põhikohaga töölevõtt (p 11), kui soovitakse antud töösuhtest üldse loobuda, siis koondamine (hüvitisi ei pea maksma, p 3). Ülejäänud asjad on suht lihtsalt vaidlustatavad.


(08.11.2001)  Tere CVkeskus
Olen juba pool tundi Teie linki lapanud aga kusagilt ei leia sellist kohta, kust saaks enda CV kustutada. Kui seda tehakse Teie poolt, siis soovin, et minu CV kustutataks koheselt, sest olen juba mitu kuud tööpostil
Ette tänades Kai Heinla
Sisenete oma paroolidega, seejärel valite mustalt ribalt sellise lingi nagu "CV" ja siis juba vajutate vastava CV juures kas "Kustuta" või "Deaktiveeri". Täpsemad selgitused on antud lehel.

Loomulikult tuleks CV koheselt eemaldada, kui töö on leitud. Kui valida "Deaktiveeri", siis keegi peale Teie enda seda CV-d enam ei näe, küll aga saate selle kohe kerge vaevaga tagasi aktiveerida, kui vajate jälle tööd.

(07.11.2001)  K: Minuga sõlmiti tähtajaline tööleping kuni põhitöötaja lapsehoolduspuhkuselt tagasitulekuni (natuke rohkem kui üheks aastaks). Ajal, mil leping lõppema pidi, olin ma viimaseid kuid rase, töötasin edasi ning mõned päevad pärast töölepingu lõppemist jäin raseduspuhkusele. Tööandjaga ei olnud lepingu lõpetamisest juttugi. Praegusel hetkel olen asutuse poolt vormistatud lapsehoolduspuhkusel kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (jaan. 2002). Hiljuti sain teada, et minuga on siiski tööleping lõpetatud. Kas minuga toimiti õiglaselt.
Paragrahv 92. Töölepingu lõpetamine raseda või naisega,
kes kasvatab alla kolmeaastast last

(1) Tööandjal on keelatud lõpetada tööleping raseda või
naisega, kes kasvatab alla kolmeaastast last, välja arvatud
paragrahvi 86 punktides 1-2, 5-8 ja 11 ettenähtud alusel.

(2) Töölepingu lõpetamine käesoleva paragrahvi 1.lõikes
mainitud töötajatega paragrahvi 86 punktides 1-2 ja 5-8
ettenähtud alustel on lubatud üksnes tööandja asukoha (elukoha)
tööinspektori nõusolekul.

Punkt 11 paragrahv 86 juures aga ütleb, et tööandjal on õigus lõpetada leping täiskohaga töötaja tööle võtmisel.

Meie arvates seadus ei ole rikutud, kuid loomulikult võite te oma lepingu lõpetamise vaidlustada alati töövaidluskomisjonis.


(06.11.2001)  Tere, Kui ma töötan poole kohaga riigiasutuses.Kas kui minu töökaaslane on olnud haige ja mina teda asendanud, siis kas ma pean saama topelttasu?
Kuna küsija märgib, et töötab riigiasutuses, eeldan, et tegemist on
ametnikuga. Kui on vahetu ülemuse korraldusel täidetud täiendavaid
tööülesandeid (mis ei ole kirjas ametijuhendis), siis selle eest võiks
maksta. Kindlasti aga mitte topelttasu. Puuduva ametniku ülesannete täitmine
on reguleeritud Avaliku teenistuse seaduse § 64. Sellest tulebki lähtuda.
Ümberkirjutamisel pole mõtet, iga ametnik peaks seda ise teadma. Jälgida
tuleks ka ametiasutuse sisekorraeeskirju, kus või olla asendamine
reguleeritud, ja loomulikule ametijuhendit, võib-olla kuulub asendamine tema
ametiülesannete hulka. Vaadata võib ka Palgaseaduse § 2 lg 4 - Lisatasu
makstakse lisaks põhipalgale täiendavate tööülesannete täitmise eest.


(05.11.2001)  Tere! Töötan poole kohaga restoranis ettekandjana kella 18.30-23.00. Mul on tunnitasu. Peaks tulema 4,5 töötundi,aga ülemus võtab maha pool tundi, et vahepeal on pooletunnine lõuna. Kas see on seaduslik kui ma ei söö tööl. Kas on seaduslik kui lahkun pool tundi varem. Olen 2 lapse ema, noorim on 3-kuune.
PUHKEAEG

Paragrahv 24. Vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks

(1) Vaheaega puhkamiseks ja einetamiseks võib töötajale
anda kestusega kuni kaks tundi.

(2) Vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks antakse mitte
hiljem kui pärast viis tundi kestnud töötamist.

(3) Töötaja võib vaheaega kasutada oma äranägemise järgi ja
tal on õigus sel ajal ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni
territooriumilt lahkuda, kui kollektiivlepingus või töölepingus
pole kokku lepitud teisiti.

(4) Puhkamiseks ja einetamiseks antava vaheaja algus ja
lõpp määratakse töösisekorraeeskirjade, vahetuste ajakava või
töölepinguga.

(5) Töödel, kus töö iseloomu tõttu pole võimalik anda
vaheaega puhkamiseks ja einetamiseks, luuakse töötajale võimalus
einetada töö ajal.

(6) Vaheaega puhkamiseks ja einetamiseks ei arvata tööaja
hulka, välja arvatud käesoleva paragrahvi 5.lõikes ettenähtud
einetamise aeg.



(05.11.2001)  Tervist lugupeetud juristid!
Palun võimalusel vastata küsimustele:
1) Mis vahe on teenistuslepingu ja töölepingu vahel?
2) Kellele võib kohaldada teenistuslepingut?
Aitäh vastamise eest.
Käsitledes tööõiguse seoseid tsiviilõigusega, ei saa mainimata jätta ühte lepingu liiki, mis oma olemuselt on väga lähedalt seotud töölepinguga, kuid allub tsiviilõiguslikule regulatsioonile. Selliseks lepinguks on teenistusleping. Teenistuslepingu puhul ei ole tegemist avaliku teenistusega, vaid tegemist on tsiviilõigusliku lepinguga, millega samuti reguleeritakse teise isiku tööjõu kasutamist.

Eesti seadusandlusele ei ole teenistuslepingu mõiste iseenesest võõras, kuna seda kasutatakse näiteks TLS-s. TLS §7 punkt 7 alusel ei laiene töölepinguseadus töötamisele teenistuslepingu alusel. Olemasolevas õiguskorras puudub teenistuslepingut sätestav regulatsioon täielikult. Küll on aga teenistusleping leidnud teataval määral kasutamist avalikus õiguses (nt kaitseväelaste lepinguline tegevteenistus).

Teenistuslepingu alla kuuluvad kõik lepingud, mille esemeks on mingi töö tegemine. Teenistuslepingute alusel tehtava töö iseloom ei ole piiratud mingite eriliste kriteeriumitega. Üldjuhul tulevad teenistuslepingut reguleerivad sätted rakendamisele siis, kui vastavad erinormid osutuvad mittetäielikeks (lünklikeks).

Teenistuslepingu all mõistetakse lepingut, mille alusel teostatakse tasu eest igat liiki teenistust. Teenistus võib olla nii füüsilist kui ka vaimset laadi. Teenistuslepingut reguleerivate normide rakendamisel ei ole oluline, kas teenistust sooritatakse iseseisvalt tegutseva isiku poolt või lepingu õigustatud subjekti tahtele alludes ning enamasti tema ettevõttes või majapidamises. Kui teenistust sooritatakse teenistuslepingu alusel, alludes lepingu õigustatud subjekti korraldustele ja tahtele (võõra poolt määratud tegevus), on tegemist tööõigussuhtega.

Eespool toodud käsitlusest järelduvalt eristatakse saksa lepinguõiguses kahte liiki teenistuslepinguid:

1) selliseid, millede alusel üks lepingu pool kohustub lepingu õigustatud subjekti poolt määratud tegevuseks alludes tema korraldustele. Niisuguste lepingute puhul on tegemist tööõigusliku vahekorraga ja seega töölepinguga

2) selliseid teenistuslepinguid, mille alusel tehtava töö tingimused määratakse kindlaks lepingu kohustatud subjekti poolt ja mida tehakse küll õigustatud subjekti kasuks, kuid mitte alludes tema korraldustele. Taoliste teenistuslepingute puhul ei ole tegemist töölepingutega, vaid nn vaba teenistuse lepingutega. Sellised teenistuslepingud reguleerivad suhteid näiteks arsti ja patsiendi vahel, advokaadi ja kliendi vahel õigusteenuse osutamisel jne.

Seega on iga tööleping küll teenistuslepingu alaliik, kuid iga teenistusleping ei ole veel tööleping.




(05.11.2001)  Tere. Olen töötanub as-is 7kuud. Firmal on tekkinud raskused palkade välja maksmisega (saamata 3kuud). Kuna mulle pakutakse teist töökohta,tahan töökohta vahetada.Kuidas ma peaksin toimima, et koheselt töölt lahkuda? Kui kiiresti on firma kohustatud tasuma oma võlgnevust ja mida teha, et see raha saamata ei jääks?



Et koheselt töölt lahkuda, kirjutage lahkumisavaldus ja leppige kokku lahkumise kuupäev.Firma on kohustatud tasuma kõik lahkumisega seotud maksed viimasel tööpäeval, ka ka palgavõlgnevus koos intrsessidega. Juhul, kui raha ei maksta välja, soovitame pöörduda kohalikku töökaitse organisse!

(05.11.2001)  Tere!
Kuidas vastata intervjuu ajal esitatud küsimusele: kuidas arvutate keskmise Eesti tõugu halli, siledakarvalise kassi kogu karvade hulka?
Kõige parem vastus: Sellise ülesande lahendamiseks kõlbab kõige paremini Einsteini empiiriline valem galaktilise tolmu tiheduse arvutamiseks piiratud kõveras ruumiosas - E(i)=(D(m)*S(k))/c(t)

(05.11.2001)  Pärast koondamist kirjutati mu tööraamatusse "vallandatud x kuupäeval". Kas koondamine ja vallandamine on tõesti üks ja sama? Kas peab üldse tööraamatusse märkima töölepingu lõpetamise põhjuse? Sõnal "vallandamine" on kuidagi paha maik ning ma kardan, et see teeb uue töökoha leidmise veelgi raskemaks.
Vallandamine ja koondamine ei ole üks ja sama. Praegused tööseadused kuskil sõna "vallandamine" ei kasuta. Olgu töösuhte lõppemise põhjuseks mis tahes, on alati tegemist töölepingu lõpetamisega.

Selle järgi, kes on huvitatud töösuhte lõpetamisest, jaotab seadus töölepingu lõppemise alused kuude suurde gruppi: poolte kokkulepe, tähtaja möödumine, töötaja algatus, tööandja algatus, kolmandate isikute nõudmine ja pooltest sõltumatud asjaolud. Igas grupis on olemas oma kindel töölepingu lõpetamise põhjus ehk alus.

Tööandja algatusel võib töölepingu lõpetada kaheteistkümne seaduses näidatud põhjuse tõttu. Ainult üks nendest on koondamine. On veel näiteks ettevõtte likvideerimine, pankrot jm. Iga põhjus annab töötajale eri õigused. Inimene, kelle tööleping lõpetati näiteks tööandja pankrotistumise tõttu, võib saada hoopis vale vastuse, kui ta juristilt küsib koondamise puhuks ettenähtud õigusi.

Aastaid tagasi pakuti kõnekeelde "töölt vabastamist" väljendamaks neid lepingu lõpetamise aluseid, mille algataja on töötaja, ja "vallandamist" neile alustele, mille puhul algataja on tööandja. Nii vabastataks töötaja omal soovil ja vallandataks koondamise tõttu. Suupärasem oleks see kindlasti. Juriidiliselt on siiski õige rääkida töölepingu lõpetamisest mingi seaduses näidatud põhjuse tõttu.

Töölepingu lõpetamise korral tuleb lepingusse kanda lepingu lõpetamise aluse sõnastus viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, lepingu lõpetamise päev, hüvitised ning lepingu järgi saadu tagastamine.

Tööraamatus ilma töötaja soovita töölepingu lõpetamise alust näidata ei tohi. Kui töötaja seda siiski soovib, tuleb kirjutada niimoodi: "Tööleping lõpetatud töötaja koondamise tõttu töölepingu seaduse § 86 p. 3 alusel." Kannetes tuleb kasutada seaduse sõnastust. Et vallandamise mõistet seadus ei tunne, on see kanne ebatäpne, ja tööandja peab selle parandama.



(02.11.2001)  K: Olen tööandja ja pean otsustama sekretäri valikul, keda vötta.Millsed vöiksid olla küsimused, mis aitaksid mul sooritada vöimalikult positiivse tulemuse?
See sõltub ju eelkõige mis sorti sekretäri ta vajab. Kuna enamus tööotsijatest on ilmselt lugenud läbi raamatu "Löö nad pahviks" , siis standardküsimused ei pruugi parimat tulemust anda, kuna vastaja teab peast "õigeid" vastuseid. Head trikid - ootamatud - mis minuga on tehtud aja jooksul, ning mis peaks mingisuguseid omadusi ja taset näitama on olnud sellised:

Võib küsida Jüriöö Ülestõusu daatumit vmt. - näitab üldist haritust, mälumahtu ja oskust reageerida ootamatule küsimusele.

Võib mängida "Moskva telefoni" - lugeda ette pikk ja keeruline olukord, mis tuleks kujuteldavalt mälu järgi juhile edastada. - näitab mälumahtu ja infokao hulka

Võib teha rollimängu telefoniga - ootamatult heliseb telefon laual ja telefoni teises otsas nõuab keegi juhti. Näitab kogemust kõnede filtreerimisel ja võimaluse korral probleemi lahendamisel

Võib panna kirjutama kirja - soovitavalt mingi ebameeldiva teate/palve/nõudmise edastamiseks - näitab erialast oskust kirja koostamisel, õigekirjakontroll, diplomaatilisuse tase, arvutikasutusoskus - kui paluda see veel näiteks salvestada x kataloogi ja printida välja y printeriga.

Keeleoskusnõude puhul on vist parim vestlus nõutavas keeles näiteks teemal - millised olid tööülesanded eelmisel kohal.

Sekretäri puhul oleks ilmselt hea küsida ka töökoha vahetuse põhjuseid - negatiivsed kommentaarid eelmise tööandja kohta töövestlusel näitavad minu arvates potensiaalset ebalojaalsust ning diplomaatiliste võimete nappust.

(25.10.2001)  Tere!
Olen keskmise suurusega ettevõtte raamatupidaja.Sain pakkumise täienduskursustele,mis kestavad kokku 8 päeva nelja kuu jooksul(2 korda kuus).Minu tööandja ei taha mind kursustele lubada,sest nii ma ei käiks ju need 8 päeva tööl ning tal on kahju ka 3000 kroonist,kuigi see poleks nii suur raskus ja raha on kulutatud hoopis mittevajalikesse kohtadesse.Mina tahan aga oma teadmisi täiendada ja praeguses elus ju maksab just paber.
Kas tööandja saab mulle halba teha,kui lähen kursustele ilma tema nõusolekuta?Kas ta saab selle vormistada tööluusiks?Minu töölepingus on tingimus,et õppekulud hüvitatakse ning ma pole viie aasta jooksul ühelgi kursusel käinud.
Mis minuga juhtub,kui tahan oma tuleviku eest hoolitseda ja lähen kursustele ilma loata?Kas tööandjal on õigus tembeldada see tööluusiks?
Kui tööandja teid kursusele ei luba, siis vaevalt et ta ka maksab nende eest! Kas olete nõus end oma raha eest täiendama. Kui jah, siis kõige lihtsam oleks paluda omale palgata puhkust kursuse ajaks! Ja muidugi saab tööandja teile "halba teha" kui puudute ilma mõjuva põhjuseta töölt. Proovige tõestada talle, et antud kursus tuleb kasuks just ettevõttele. Lisaks vaadake oma lepingut - kas seal on kirjas, kui tihti ja kalli raha eest te võite saada täiendkoolitust!
Aga sellega ma nõus ei ole, et paber maksab - pigem ikka annab ta lisaväärtust sinule endale.

(25.10.2001)  Tere,Kui ma olen tööle vormistatud ja töötanud 15 päeva ning siis helistatakse tööandjale. Helistaja ei tutvusta ennast kuid iseloomustab mind halvast küljest mille tagajärg on töölepingu lõpetamine § 86 p5 alusel.Mulle olukorda ei selgitatud. Kuidas käituda,mida teha?
Võin oletada, et töötasite katseajaga, mis annab tööandjale võimaluse lõpetada leping päevapealt etteteatamiseta. Kui te ei ole siiski rahul vallandamisega, siis võite selle alati vaidlustada töövaidluskomisjonis!

(22.10.2001)  Kui töölepingus pole fikseeritud öölisa maksmist, kas on õigus erafirmas saada lisatasu öise tööaja eest? Riigifirmade kohta oli ju selline seadus, mis kehtestas eraldi öötariifid?


Seadused kehtivad ühtmoodi nii era- kui riigifirmades. Palgaseaduse kohaselt tuleb õhtusel ajal (kella 18–22) või öösel (kella 22–6) töötamise eest maksta lisatasu või suurendada põhipalka.

Kui põhipalka suurendatud ei ole, peab õhtuse töö eest maksma lisatasu vähemalt 10 prot-senti ja öötöö eest vähemalt 20 protsenti tunnipalga määrast, olenemata sellest, kas töölepingus on selline tingimus kirjas või mitte.



(22.10.2001)  Puhkuseseaduses on kirjas, et osadena puhkust võttes peab üks osa olema pikk 14 päeva. Kas seda võib tõlgendada ka nii, et ülejäänud 14 päeva võin võtta välja ka ühe päeva kaupa? Näiteks reedest pühapäevani, millest puhkusepäev oleks ka püha-päev.
Kuna puhkust antakse kalendripäevades, st laupäev ja püha-päev loetakse puhkuse hulka (välja jäävad ainult riigipühad), siis on võimalik võtta puhkust ka kolmeks päevaks, näiteks reedest pühapäevani.



(19.10.2001)  Kas on välja kujunenud mingid normid, kui palju küsida kompensatsiooni poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisel?
Ja kui palju siis oleks normaalne ikkagi küsida? Kuidas algatatkse poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamist? Kas on normaalne, kui töötaja pöördub ses suhtes avaldusega tööandja poole?
Norme ei ole, kõik sõltub kokkuleppest tööandjaga. Teadmata teie töökohta, usun, et 2 kuu palk koos puhkuse kompensatsiooniga oleks normaalne, kuna see peaks olema piisav aeg uue töö leidmiseks.
Töölepingu lõpetamine algatatakse huvitatud poole ettepanekust - kas siis tööandja või töövõtja. Mis vormis seda tehakse - seda otsustab algataja. Kui aga kokkulepe saavutatud, vormistatakse see kirjalikult töölkepingu lisana.

(16.10.2001)  Kui pakun firmale äriideed (uue toote alustamiseks), kas võin siis selle eest mingit tasu või osa kasumist nõuda ning kui, siis kui palju?
Muidugi v]ite, kui ainult teine pool n]us on!

(15.10.2001)  Olen tööle vormistatud dekreetpuhkusel töötaja asendajana. Nüüd soovib see inimene tööle tulla. Millal tuleks mulle töölepingu lõpetamisest teatada? Kui ma olen rase, kas võib ikkagi lepingu lõpetada? Kui jäetakse meid mõlemaid tööle, kas võib vähendada minu palka juhul, kui töökohustused jäävad samaks?
Ajutiselt ära oleva töötaja asendajale ei pea töölepingu lõpetamisest ette teatama. Tema tööleping lõpetatakse täht-aja möödumise tõttu siis, kui alaline töötaja oma lapsehoolduspuhkuse lõpetab ja tööle asub. Nii on see juhul, kui asendaja tööleping on ikka nõutavalt vormistatud: kui selles on selgelt kokku lepitud, et tööleping on sõlmitud määratud ajaks kuni alalise töötaja, näiteks Liina Lille, lapsehoolduspuhkuse lõpuni.

Töölepinguseaduse kohaselt tuleb vahet teha, kes algatab töölepingu lõpetamise. Suurem osa töötaja kaitse tagatisi, sh raseda vallandamise keeld, on ette nähtud nendeks juhtudeks, mil tööandja oma ühepoolse otsusega võib töölepingu lõpetada. Tähtaja möödumisel töölepingu lõpetamine ei toimu töö-andja ühepoolse otsusega – lepingu sõlmimisel oli töötajal teada, et töö on ajutine, et asendamise korral võib see päeva pealt lõppeda, töötaja oli nende tingimustega nö ette nõus. Seepärast ei ole seaduses selleks puhuks ka raseda kaitset, ehkki igapäevaelus võib selle järele vajadus olla. Seega võib asendaja töölepingu lõpetada tähtaja möödumise tõttu olenemata sellest, et ta on rase.

Ühel ja samal kohal ei saa üldjuhul ajutise (asendaja) ja alalise (asendatava) töö jätkuda, ühele neist peab tööandja, kui ta soovib asendajat tööle jätta, teist töökohta pakkuma. Kui teise koha võtab vastu lapsehoolduspuhkuselt naasnud töötaja, muudetakse vastavalt tema töölepingut ja asendaja leping võib muutuda automaatselt alaliseks ehk määramata ajaks sõlmituks koos kõigi nende tingimustega, mis selles kirjas on, st ka sama palgaga.

Seda siiski juhul, kui tööandja ettenähtud ajal lepingut ei lõpeta. Töölepingus kokkulepitud palka saab muuta (vähendada) ainult poolte kokkuleppel. Asendaja valikud on kahjuks piiratud – kui ta ei ole nõus väiksemapalgalise kohaga, või-dakse tema tähtajaline tööleping lõpetada.

(15.10.2001)  Tere! Lugesin küll mitmesuguseid küsimusi-vastuseid, mis puudutavad ka minu probleemi, kuid siiski pole kindel, kuidas peaksin käituma.
Nimelt olles tööl täiskohaga 5 kuud, teatas tööandja, et seoses töökoormuse vähenemisega, tehakse lepingus muudatus, mille alusel jääks kehtima 0,5 - 1,0 koht. Ma pole asjaga päri ning soovin teada, milline peaks olema minu järgmine samm;

1. kas peaksin kirjutama tööandjale avalduse p. 82 alusel ning lahkuma töölt 5 kalendripäeva pärast?

2. kas peaksin ütlema tööandjale, et ei ole lepingu muudatusega nõus ning jääksin ootama temapoolset koondamisteadet?

Kui kaua on mul õigus venitada vastuse andmisega?

Kui oleksin 0,5-1,0 kohaga tööl, kas siis selpuhul kehtib 1000.- tulumaksuvaba.

Peatset vastust ootama jäädes
Tööandja peab lepingu lõpetamisest/muudatustest teatama min. 2 kuud ette ja otsustama peaksite päeva-paari pärast. Kui otsustate lahkuda, ärge kirjutage lahkumisavaldust, vaid laske end koondada, siis saate koondamistasu 2 kuu palga ulatuses + puhkuse kompensatsiooni. Lisaks, kui kahtlete koondamise põhjendatuses, võite pöörduda töövaidluskomisjoni. Kui soovite edasi töötada endisest väiksema koormusega, näit 0,5 kohta, kehtib samuti 1000 krooni maksuvabastust.


(11.10.2001)  Tere! See küsimus tundub küll natuke ebatavaline olevat, aga ei osanud kuhugi mujale pöörduda.
Nimelt on mul Indias sõber, kes tahab emigreeruda Eestisse ja palus mul siinseid töövõimalusi uurida. Tal on huvi alustada juveeliäri või leida tööd kuskil meditsiinifirmas või kontoris. Kust ma peaksin sellist infot otsima, kas või näiteks äri alustamise võimaluste kohta või välismaalaste töölesaamise kohta. Ise olen provintsist ja täitsa ärivõõras inimene.
Aitäh!
Pöörduge Migratsiooniametisse töö ja elamisloa saamise taotlemiseks!

(09.10.2001)  Kahest struktuuriüksusest üks lõpetab tegevuse ja liidetakse teisega. Mõlema struktuuriüksuse töötajate vahel, (nii tegevust lõpetava, kui ka alles jääva), korraldatakse konkurss.Vastavalt konkursi tulemusele seatakse töötajad pingeritta ja vastavalt sellele jagatakse ka töökohti. Kas konkursi korraldamine on seaduspärane, eriti kui arvetada, et selle peavad läbi tegema ka allesjääva struktuuriüksuse töötajad ning võivad kaotada töökoha või sattuda madalamale ametikohale?
Arusaamatuks jääb, kas kaks ükssust likvideeritakse ja moodustatakse uus, või üks likvideeritakse ja liidetakse teisega? Kui teine üksus jääb alles, siis ei tohiks selle olemasolevaid töötajaid keegi uueks konkursiks sundida. Likvideeritava üksuse puhul aga tuleb konkursist mitteosavõtvad töötajad koondada!

(04.10.2001)  Töötan suures kontsernis, mille üks osakond, kus ka mina töötan,läheb likvideerimisele. Olen lapseootel. Kas on õige, et minu töökohta ei saa ikkagi koondada? Ja kui mulle pakutakse uut töökohta naaberosakonnas, kas mul on õigus sellest keelduda lihtsalt sellepärast, et see jääb minu elukohast liig kaugele? Kui mul vana töökohta ei ole ja uut ma vastu ei võta, mis peaks siis ikkagi edasi juhtuma?
Vaadake vastust siit

(04.10.2001)  On kuulda olnud, et 2002 aastast kaob KOHAKAASLUS (ilmselt uue TLS seoses).Kuidas antud juhul peavad lepingu pooled käituma - TL lõpe(ta)misel.Ainuke variant seaduse järgi on koondamine(?)Kuidas kõik kaasnevad protseduurid läbi viia?
Kaob jah kohakaaslus. Kuna uuest aastast kaob ära tööraamatupidamise kohustus, siis on töötajal võimalik tööd teha nii mitme koha peal, kui tahab - aga täiskohaga! Tööandja peab siis ise otsustama, kas töötaja ikka on tema juures - või põikab vahepeal ka mujale tööd tegema!

(04.10.2001)  Olen 14. aastane õpilane aga tahaks kuidagi raha teenida. Kas nii noortele on mingeid töökohti?
14 aastastel on tänapäeval raske tööd leida. Kõige levinumad tööd nende jaoks on lehemüük tänaval, jäätise-mahla müük suve hooajal jne. Töö ja puhkelaagreid, mis aastat 15 tagasi veel väga populaarsed olid enam kahjuks ei eksisteeri. Ka ei taha tööandjad ametlikult sellises vanuses lapsi tööle võtta, kuna seadus paneb ette karmid tingimused - tööaja pikkus, vanemate nõusoleks jne. Soovitan ise aktiivne olla ja ringi vaadata - kas või naabrimehel muru niita või riisuda - see ka töö!

(04.10.2001)  Kirjutasin alla teatisele, milles teatatakse, et 2 kuu pärast lõppeb tööleping koondamise tõttu. Seega pean veel kaks kuud tööl käima. Siit kaks küsimust:
1.Kas selle kahe kuu jooksul võib tööandja muuta oma otsust koondamise kohta? Näiteks vallandada hilinemise tõttu mind töölt? Või mingil muul põhjusel? Kas tööandjal on üldse võimalik oma koondamisotsust ühepoolselt tühistada?
2. Kui olen sunnitud võtma siniselehe mis siis saab?
Tänud

Anneli.


1. Kui olete alla kirjutanud teatisele, siis saab seda muuta vaid teie nõusolekul

2. Vallandada saab selle aja sees loomulikult, kui selleks on põhjus olemas

3. Ka muul põhjusel saab lepingut lõpetada, kuid rõhutan - põhjused tööandja poole pealt peavad olema põhjendatud

4. Vaata esimest vastust

5. Sinise lehe puhul toimib kõik vastavalt seadusele - kuni koondamiskuupäevani olete sinisel lehel ja saate selle aja eest ka haigekassa poolt tasustatud

(27.09.2001)  K:Minuga sõlmiti tööleping määratud ajaks,kokku 4(neljaks)kuuks.Kas mulle on ettenähtud ka puhkusekompensatsiooni maksmine selle aja eest?Töötan tööraamatuga.
Tähtajalise töölepingu sõlminud töötajal on õigus puhkusekompensatsioonile üldises korras, st on ette nähtud küll. Ei ole õigust sel juhul, kui leping on sõlmitud ja tegelik töövahekord kestnud vähem kui 15 kalendripäeva.



(26.09.2001)  Tähtajalise töölepinguga oli tööle võetud asendus-sekretär. Enne töölepingu lõppemist läks asendus-sekretär lapsehoolduspuhkusele (laps sündis 16.09.98). Nüüd on kolm aastat täis, kuidas temaga tööleping lõpetada? Tänan.
Soovitame lõpetada vastastikusel kokkuleppel, kui see ei õnnestu, siis koondamise läbi!

(26.09.2001)  Sooviksin ikkagi veel täpsustada töölt vabastamist (töötaja pole kuu aega tööl olnud,algul väitis, et on haiguslehel)Millise TLS prg järgi oleks õigem teda vabastada, kas 86 p 6? Aga varem pole talle distsiplinaarkaristusi määratud, pealegi on tal praegu alles katseaeg. Kui selgub, et haiguslehte polnud,siis võib vabastada taandkuupäevaga? Tööandja ei saa ju nüüd enam
rahuldada töötaja avaldust omal soovil töölt lahkumiseks. Asutuse töösisekorraeeskirjad näevad ette, et töötaja peab tööandjat oma haigusest teavitama 3 päeva jooksul (seda ta tegigi, ainult haiguslehte ei esita). Ette tänades.
Kui töötaja on katseajaga, siis see lahendab kõik teie probleemid - katseajal või lepingu lõpetada päevapealt ilma põhjendamata - 86 punkt 5 sobib hästi näiteks.

(26.09.2001)  Töötaja ei ole käinud tööl kuu aega. Algul väitis,et tal on haigusleht. Nüüd andis oma
ema kaudu teada, et soovib kätte saada oma
tööraamatut. Kuidas toimida? Kas tööandja peab hakkama perearstide (neid on ju palju)
käest uurima, kas töötajal oli haigusleht?
Haiguslehe ajal töötajat ju vabastada ei tohi. Tänan.



Aga andke see tööraamat talle kätte, ega see ei ole tänapäeval enam oluline, kas tööraamat on tööandja või töötaja käes!Teine asi on, et küsige tema ema kaudu siis, kas töötaja on haige või soovib lihtsalt lahkuda?Kui haige, siis esitagu haigusleht, kui soovib lahkuda, siis esitagu avaldus!

(20.09.2001)  Kui palju peaksin tõlkebüroolt oma tõlke eest küsima, s.o, kui suure protsendi kliendilt küsitavast hinnast
See on ikka teie enda otsustada, palju küsida. Indikaatoriks olgu näiteks toodud, et inglise keelse tölkematerjali eest küsib keskmine büroo u 75-100 krooni leht (A4). Arvestage sealt maha tema kulud (tõlkimine, kontor, palgad jne) - alles peaks jääma büroole vähemalt 10% käibest kasumiks!



(12.09.2001)  Kaks nädalat tagasi kirjutas üks töötaja lahkumisavalduse. Kui juhataja küsis, et kas ta tõesti soovib töölepingut lõpetada, siis ta ütles, et ei muuda oma otsust. Juhataja kirjutas avaldusele peale ning hoidis seda oma laual. Eile aga töötaja ütles, et ei soovi ikka töölepingut lõpetada.Täna avastas juhataja, et tema laualt on lahkumisavaldus kadunud. Kas juhataja peab töötaja tööle jätma või võib töölepingut lõpetada? Kas töötajal oli õigus salaja oma avaldus ära võtta?Tänan
See on muidugi töötaja südametunnistuse asi. Kui paber on kadunud, siis juhatajal alust ei ole, kuigi see paber vahepeal tal nagu oli. Salaja muidugi pabereid varastada on inetu, aga juhataja peaks olema ka natuke hoolikam - selliseid pabereid niisama lauale vedelema ei tohiks jätta!

(11.09.2001)  Olen saanud teate enda koondamisest. Kui firma juht ei anna vastavat käskkirja, et lõpetada tööleping jne ja ei lõpeta ka meievahelist töölepingut, kas siis pean arvestama sellega, et olen endiselt firma töötaja? Mis on tagajärjed, kui ma koondamise kuupäevast alates siiski enam firmasse tööle ei lähe? Kas mulle peab maksma palka edasi, kuigi ma tööl pole, aga leping on lõpetamata ja tööraamat kätte saamata ja ka koondamise kompensatsioon saamata. Või on sellisel juhul tegemist minu põhjuseta töölt puudumisega?
Kui te olete saanud teate kätte koondamise kohta, siis peate tööl käima niikaua, kuni jõuab kätte koondamise kuupäev. Sellel päeval peab ettevõte lõpetama teie lepingu koondamise tõttu ja maksma teile välja ka koondamise rahad. Kui seda ei toimu, peate pöörduma töövaidluskomisjoni, sinna võite pöörduda ka juba nüüd, kui tunnete, et teid koondatakse alusetult!



(10.09.2001)  Kui meil on vahetustega töö, siis kas võib vahetuse pikkust tööpäeva kestes muuta: so pikendada või lühendada vastavalt tööandja vajadustele?
Kui graafik tehakse näiteks nädala peale ette, siis kas võib vahetusi ära võtta või lisada "vastavalt vajadusele" ?
Meil pole määratletud valves oleku aeg (lihtsalt on teade, et selllel kuupäeval on valves vastav inimene), kuidas arvestada , millal saab täis seaduses olev 24 tundi valvet kuus? Meil on inimesed tööl ööpäevaringselt.
Kui inimesel oli märgitud 25 tundi nädalas katseajal ja nüüd pole midagi muudetud, siis kas talle peaks kogu aeg ületunnitasu maksma, kui ta on pikemas kui 5-tunnises vahetuses?
Tuli palju küsimusi, aga palun vastake neile!
Töögraafik kinnitatakse tavaliselt enne tööperjoodi algust. Juhul, kui sinna on vaja teha parandusi, saab seda läbi viia vaid töötaja nõusolekul. Mõningatel juhtudel - teise töötaja haigus jne - on tööandjal õigus muuta graafikut jooksvalt.

Kas katseaeg või mitte, tööandja on kohustatud maksma ületundide eest vastavalt seadusele.

(07.09.2001)  Tere!
Millised on ülikooli kaugõppes õppija õigused töökohal ( puhkused, tasustamine)?
Õigused üldjuhul on samad, mis tavatöötajatel. Kaugõppe üliõpilasele peab töökoht võimaldama õppesessiooni kohta 30 päeva õppepuhkust. See on üldjuhul ka kõik. Oled kaugõppe valinud ju just sellepärast, et käia ka tööl..

(07.09.2001)  Tere, vormistasin endale teie abiga meiliaadressi, kuid kuidas saan ma mulle saabunud e-maile lugeda?
Meie pakume e-maili vormistamist www.mail.ee keskkonnas. Kui olete seal registreerunud, siis siseneda oma kontole saate kasutades valitud salasõnu.

(07.09.2001)  Tere!
Sooviksin mõnda näidet iseloomustuskirja kirjutamiseks. On see võimalik ja mida see peaks sisaldama?
Vaadake vastust siin

(06.09.2001)  Kas tööandjal on võimalik viia töötaja ilma nõusolekuta üle teise firmasse sama töölepingu ja tingimustega? Kas on alternatiiv, kui ma ei soovi teise firmasse üle minna, siis firma koondab mind?
Kui on seadusega võimalik töötajat teise firmasse üle viia ja teine firma otsustab, et tal ei ole nii palju töötajaid vaja ning koondab neid, siis mis alusel makstakse koondamishüvitist? Kas läheb arvesse ka eelmises firmas töötatud aeg? Tänan juba ette nõu eest!
Ei ole võimalik teid ilma nõusolekuta kuhugi üle viia. Kui te ei soovi pakkumist, siis peab firma teid koondama!Koondamishüvitisi makstakse seaduse alusel olenevalt tööstaazist ja etteteatamise ajast. Eelmises firmas töötamise aeg arvesse ei lähe.

Loomulikult peate jälgima asjaolu, et kui te lähete uude firmasse üle, siis võib ettevõte teie teenustest loobuda koheselt - kas katseaja või koondamise tõttu. Nii säästetakse koondamisrahad eelmises firmas (kui ettevõtted on näiteks ühtede omanike omad). Kosulteerige kindlasti oma juristiga teemat!


(03.09.2001)  Kuidas on reguleeritud õppepuhkuse andmine statsionaarses õppevormis õppivatele teadusdoktoritele? Või kehtib seadus, mille kohaselt päevase õppevormi näol on tegemist niiöelda "põhitegevusega", mille eest õppepuhkust ei ole ette nähtud, välja arvatud muidugi pooltevahelisel kokkuleppel.

Seadus ei räägi miskit teadusdoktoritest eraldi!

Kuivõrd Täiskasvanute koolituse seadus on väga üldine, vähese regulatiivse toimega ja ka Vabariigi Valitsus pole täiendavalt küsimust reguleerinud, siis on otstarbekohane täpsustada õppepuhkustega seoses olevad küsimused kollektiiv- ja/või töölepingutes.


(03.09.2001)  Olen lapsehoolduspuhkusel,ettevõte kus töötasin on juba pikemat aega likvideerimisel, töölepingut seega minuga lõpetetud ei ole. Nüüd tahan uuesti tööle minna (uude ettevõttesse loomulikult) ja seal tööraamatu esitada. Kas mul on õigus tööraamat vahaepeal kätte saada ning hiljem
(?)esimese töökoha töölepingu lõpetemise kanne sinna sisse saada? Või pean ma tõesti ise lahkumisavalduse kirjutama?
Loomulikult on teil see õigus.

Ettevõtte likvideerimisel aga tavaliselt töötajad koondatakse. Seetõttu, ei peaks te lahkumisavaldust kirjutama, vaid laskma end koondada, loomulikult koos koondamistasudega. Kui ettevõtet juba pikemat aega ei eksisteeri, siis seda enam oleksite pidanud vahepeal saama teate selle kohta, et firma läheb likvideerimisele. Lapsehoolduspuhkusel olevat naist aga ei tohi ilma tema nõusolekuta koondada.

Kui te tööandjaga kokkuleppele ei jõua, peaksite pöörduma töövaidluskomisjoni!

(29.08.2001)  Olen olnud 1,5 aastat lapsehoolduspuhkusel ja soovin tagasi tööle minna, kuid minu ametikoht on nö. likvideeritud. Mis saab?
Millisel vastastikusel kokkuleppel võiks firmast lahkuda? Siin kuskil eelpool te soovitasite, et tööandja võiks maksta keskmist palka kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Aga see on ju ebareaalne!

Kui tööandja pakub mulle teist ametikohta (sama palgaga) aga ma ei soovi seda vastu võtta (minu meelest see pole samaväärne). Mis siis saab? Kas pean ise lahkuma vabatahtlikult, sest tööandja ju pakkus mulle tööd?
kuidas mõõta samaväärset ametikohta? (kas palganumbris? alluvate arvus? vastutuse ulatuses - kuidas seda täpselt mõõta?)
Tänud ette vastuse eest


Tööandja peab minule garanteerima samaväärse ametikoha ja tasu?
Tegelikult ei tohi seaduse järgi lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja kohta
koondada. (Arvan, et ta koha likvideerimise all mõtlebki koha koondamist,
sest likvideerimisest räägime ainult seoses asutuse likvideerimisega. Kui
oleks olnud asutuse likvideerimine, siis oleksid sellised võimalused olnud.
Kuna aga jutt on samast tööandjast, siis eeldan, et asutust ei
likvideeritud.)

Lapsehoolduspuhkusel viibival töötajal on igal ajal õigus oma kohale tagasi
tulla ning teda ega tema kohta koondada ei või.

Töötaja käitumine võib olla kahesugune.

Kuna ta õigusi on rikutud, võib ta pöörduda oma õiguste kaitseks
töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Aga saan kirjast aru, et küsija on nõus minema kompromissile.

Sellisel juhul võiks lahkuda poolte kokkuleppel (TLS § 76) ja küsida
tööandjalt vähemalt sama suure raha, mis oleks saanud koondamisel, so
etteütlemise aja eest pluss koondamistasu. Kui suured need on , sõltub
töötaja pidevast tööstaažist antud tööandja juures.

Etteütlemine:

TLS § 87 lg 1 p 3

alla viia aasta - mitte vähem kui 2 kuud

5 -10 - mitte vähem kui 3 kuud

üle 10 - mitte vähem kui 4 kuud

Arvestamise aluseks võiks võtta vähemalt töölepingujärgse ametipalga või
viimase keskmise palga või selle, mis talle praegu pakuti.
Ja edasi: koondamistasu TLS § 90 lg 1 p 1 , samad kuude arvud nagu tõin
eelpool.

Üldiselt kujuneb see summa alati poolt kokkuleppel ning soovitusi on jagada
raske. Kõik ju sõltub ka sellest, millised on asutuse reaalsed võimalused
ning milline on käitumistava.

Omal soovil (vabatahtlikult) lahkuma ei pea, sest tööandja on toiminud
valesti, seega tuleks ikka vormistada töölepingu lõpetamine poolte
kokkuleppel ja seal peaksid olema fikseeritud tingimused, milles pooled
kokku leppisid. See, et töötaja ei võta pakutud kohta vastu, ei ole aluseks,
et tööleping tuleks lõpetada töötaja algatusel (omal soovil). Isegi
koondamise puhul on nii, et töötajale tuleb pakkuda teist kohta ja kui ta
seda vastu ei võta, on vabastamise aluseks ikkagi koondamine.
Samaväärse koha mõistest saab küsija päris õigesti aru, töö sisu peaks olema
selline, mis talle sobib, palk, vastutus ja õigused samal tasemel.
Lõppkokkuvõttes on see kõik siiski läbirääkimiste küsimus. Ja palju taandub
sellele, mida küsija ise soovib, kas tööd või kompensatsiooni. Sellest
lähtuvalt peaks ta ka toimima.


(28.08.2001)  Tervist!

Kas on olemas loetelu ametikohtade kohta, milledele on kohustuslik välja kuulutuda konkurss?

Tänan vastamise eest.

Meie andmetel ei eksisteeri sellist nimekirja. Töötaja otsingul on ikka nii, et kui lähiringkonnast ei leita, siis kuulutatakse välja konkurss! Ja tegelikult, sellist asja ei saa kellelegi ette kirjutada, et oled kohustatud läbi viima konkursi. Iga ettevõte teab kõige paremini, kust ja kuidas omale personali otsib!

Küll aga on konkurss reguleeritud avaliku teenistuse seadusega. Väljavõte sellest


§ 24.Konkursi korras ametisse nimetamine

(1) onkursi korras tuleb ametisse nimetada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste juhid (paragrahv 16 lg 2 lg 1) ning keskastme juhid (paragrahv 17 lg 1).

(2) Konkursita nimetatakse ametisse Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ametisse nimetatavad, valitavad või kinnitatavad isikud..

(3) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse juht võib konkursi välja kuulutada ka teistele ametikohtadele.



5. Konkursi läbiviimine

(1) Konkurss peab olema välja kuulutatud avalikult, konkursiteade avaldatakse asutuse interneti koduleheküljel ja ametlikus väljaandes “Ametlikud Teadaanded” vähemalt kaks nädalat enne dokumentide esitamise tähtaja saabumist.

(2) Konkursi kuulutab välja ametikohale nimetamise õigust omav isik või organ või tema poolt selleks volitatud ametnik.

(3) Kandidaatide hindamiseks moodustatakse konkursikomisjon:



1) riigiasutuse juhi ametikohale kandideerijaid hindab keskne konkursikomisjon, mida juhib riigisekretär või tema poolt määratud isik ning mille koosseisu kuuluvad kaks Avaliku Teenistuse Nõukogu poolt kolmeks aastaks nimetatud liiget, kaks avaliku konkursi väljakuulutamiseks ettepaneku teinud isiku poolt nimetatud esindajat, sealhulgas vaba ametikoha vahetu ülemus ning üks riigisekretäri poolt nimetatud liige;

2) teistele riigiasutuse ametikohtadele kandideerijaid hindab asutuse juhi poolt moodustatud konkursikomisjon, mille esimeheks on asutuse juht või tema poolt määratud isik ning mille liikmete hulgas peab olema asutuse personalitööd juhtiv või värbamise ja valikuga tegelev ametnik, vaba ametikoha vahetu ülemus ja vähemalt üks liige väljastpoolt asutust;

3) kohaliku omavalitsusüksuse asutuse ametikohtadele kandideerijaid hindab valla- või linnavalitsuse poolt moodustatud komisjon, mille esimehe määrab valla- või linnavalitsus ning mille liikmete hulgas peab olema valla- või linnasekretär või valla- või linnavalitsuse personalitööd juhtiv ametnik, vaba ametikoha vahetu ülemus ja vähemalt üks liige väljastpoolt asutust.


(4) Komisjon esitab ametisse nimetamise õigust omavale isikule kuni kolm kandidaati komisjoni poolt soovitatavas eelistusjärjestuses.

(5) Kui ametikohale nimetatud kandidaat lahkub ametist enne katseaja lõppu või vabastatakse ta ametist katseaja tulemuste põhjal, võib asutuse juht ilma avalikku konkurssi väljakuulutamata teha ettepaneku mõnele teisele komisjoni poolt esitatud kandidaadile.

(6) Konkurss loetakse luhtunuks, kui sellel osalemiseks ei esitatud ühtegi avaldust või kui komisjon loobus kandidaadi esitamisest.

(7) Konkursikomisjoni tööpõhimõtted ning asutuse personali värbamise ja valiku põhimõtted kehtestab asutuse juht ning avaliku teenistuse keskse konkursikomisjoni tööpõhimõtted kehtestab riigisekretär, juhindudes Avaliku Teenistuse Nõukogu poolt heakskiidetud metoodikast.
(8) Keskset konkursikomisjoni teenindab Riigikantselei.



(27.08.2001)  Töötan põhikohaga riigiasutuses ja teen tööd ka FIE-na (füüsilisest isikust ettevõtjana). Jäin haigeks, võtsin põhikohast haiguslehe. Kas ma saaksin seda teha ka FIE-na? Kui, siis kuidas seda vormistada ja haiguspäevi arvestada? Asi selles, et kui ma olen haige, ei saa ma ka FIE-na tööd teha, st pole, mille pealt maksta sotsiaal- ja tulumaksu.


Haiguse korral tuleb arstile teatada kõikidest oma töökohtadest, ka töötamisest füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE-na), siis kirjutatakse eraldi haigusleht igale asutusele või äriühingule ja ka FIE-le.

FIE, kes saab palka nii tööandjalt (ka riigi- või omavalitsus-asutusest) kui ka tulu FIE-na ja kelle eest on sotsiaalmaks makstud, peab haiguslehele lisama vormikohase avalduse haigekassale sotsiaalmaksuga maksustatava tulu kohta. Haiguse ajal FIE tulu väheneb ja selle võrra maksab ta vähem ka makse. Seda, kuidas mingit maksu täpselt arvestatakse, saab küsida maksu-ametist. Maksukorralduse seaduse kohaselt on maksumaksjal ja maksu kinnipidajal õigus saada maksuhaldurilt teavet maksmisele ja kinnipidamisele kuuluvate maksude, samuti maksusumma määramise aluste ning arvutamise korra kohta.



(27.08.2001)  Tööandja ei anna juba mitmendat kuud tööd ja maksab vaid miinimumpalka. Töölepingus on teine palk. Mida teha?



Küsimusest ei selgu, kas ja kuidas on töö puudumine vormistatud. Töömahu või tellimuste ajutise vähenemise korral võib tööandja tööinspektori ja iga töötaja nõusolekul saata töötajad osaliselt tasustatavale puhkusele kuni kolmeks kuuks aastas. Sellise puhkuse tasu ei või olla väiksem kui 60 protsenti miinimumpalgast, kuid võib olla ka näiteks terve alampalk.

Tööd ei ole võimalik teha ka siis, kui puuduvad vajalikud tingimused. Sellisel juhul on tegemist tööseisakuga. Kui töötaja ei ole tööseisakus süüdi ja tööandja teda teisele tööle üle ei vii, tuleb tööseisaku aja eest maksta vähemalt töölepingus kokkulepitud palka. Sama lugu on siis, kui üldse midagi ei ole vormistatud ja töötajale lihtsalt ei anta tööd.

Saamata palgaosa on töötajal õigus töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu kolme aasta jooksul välja nõuda.



(27.08.2001)  Olin mitu kuud järjest haiguslehel. Kas ma saan puhkusekompensatsiooni, kui töölt lahkun?


Ajutise töövõimetuse (haiguse) aeg arvatakse puhkuse õigust andva tööaasta hulka. Kui puhkust ei ole tööaasta jooksul kasutatud, makstakse töölepingu lõpetamisel selle eest hüvitust.



(27.08.2001)  Kuidas on võimalik õpetajana töötades pakkuda koolile teenust ka FIEna? Mida pean teadma?
Kõike seda, mida füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) oma tegevuses teadma peab, on väga palju: tuleb teada seadusi, raamatupidamist, maksude maksmise korda, peab tundma turgu jne. Ajalehes üksikasjalisi näpunäiteid ei ole võimalik anda, kuid raamatukogust või –kauplusest võib leida asjakohast kirjandust.

FIE tegutseb enamasti tööettevõtulepingu alusel, st ta teeb tellija ülesandel tööd oma riisikol. Nagu kõik teisedki ettevõtjad võib FIE tegutseda aladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Mõned tegevusalad, näiteks kooli asutamine ja noortelaagri pidamine, vajavad tegevusluba.

Haridusseaduse kohaselt reguleerivad haridusasutuste pedagoogide tööd tööseadused. Seega eeldatakse, et õpetaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile ja temaga on sõlmitud tööleping.

Tööettevõtulepingu puhul alluvussuhet tellijaga ei ole ja seetõttu ei ole üldjuhul FIE-na võimalik õpetajatööd teha. Küll aga võib õpetaja FIE-na pakkuda koolile mingit muud teenust, näiteks raamatupidamist, kui ta seda oskab.



(23.08.2001)  Kas CV keskuse kaudu (e-maili teel) kandideerides on võimalik kuidagi oma CV-le ka kaaskiri külge pookida? Kui jah, siis kuidas? Sellist kohta ei leidnud.
Kui valite cv saatmise emaili teel, siis uues avanevas aknas pakutakse variant ka kaaskirja saatmiseks, aga seda vaid sel juhul, kui kaaskiri on loodud!

(21.08.2001)  Mul on põhitöökoht, aga teen samas asutuses ka lisatööd. Pühade eest mulle kahekordset tasu ei maksta, öeldakse, et lisatöö eest juba saan raha. Kuidas peaks olema palgalepingus kirjas, et mõlemad pooled asjast ühtviisi aru saaksid?

Kui lisatööd tehakse tööettevõtulepingu alusel, siis riigipühal tehtud töö eest üldjuhul kahekordset tasu ei maksta, kuna selle lepingu suhtes tööseadused ei kehti.

On aga tegemist töölepingust tuleneva kohustuse täitmisega, olgu see siis ületunnitöö või kohakaaslus teise töölepingu alusel, peab riigipühadel töötamise eest kindlasti topelt palka saama. Kahekordse tasu nõue on palgaseaduses, lepingus ei pruugi sellekohast kokkulepet olla.

(21.08.2001)  Kas õpetaja on riigiteenistuja? See tähendab: kas õpetajad peavad juhinduma töölepingu või avaliku teenistuse seadusest? Kuidas käituda, kui tööandja paneb õpetajale kokku töögraafiku, mille alusel on tööpäeva pikkus üks tund?
Õpetaja saab palka küll riigi- või kohaliku omavalitsuse eel-arvest, kuid riigiteenistujaks teda ei loeta ja avaliku teenistuse seadus tema suhtes ei kehti. Temaga sõlmitakse töölepingu seaduse (TLS) alusel tööleping.

Tööaeg on töölepingu kohustuslik tingimus. Kui õpetaja töölepingus on kokku lepitud täistööajaga töötamine, st tema tööajaks on näidatud 35 tundi nädalas (õpetajatele on seadusega kehtestatud lühendatud tööaeg), siis ei ole töö-andjal õigust ilma õpetaja nõusolekuta tema tööaega muuta ega palka vähendada.

Koolis võib tundide arv väheneda nii, et kõigile õpetajatele enam töölepingus näidatud ulatuses tööd ei jätku. Siis peaks tööandja pakkuma õpetajatele osalist tööaega ja sellele vastavat palka. On õpetaja sellega nõus, muudetakse töölepingu sellekohaseid tingimusi. Siis võib tööpäeva pikkuseks jääda ka üks tund.

Kui aga õpetaja oma töölepingut muutma ei soostu, tuleb tema tööleping koondamise tõttu lõpetada ja võtta tööle inimene, kes on nõus osalise tööajaga töötama.

Töölepingutingimuste ühepoolne muutmine tööandja poolt annab töötajale õiguse nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu endiste tingimuste taastamist, sh saamata jäänud palgaosa maksmist.

Teine võimalus on esitada tööandjale avaldus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Sellega kaasneb hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses.

(16.08.2001)  Tere!
Probleem selline, et firma, kus ma hetkel töötan, lõpetab tegevuse. Juhataja pakub mulle uut töökohta teises tütarfirmas, kuid ma ei soovi seda vastu võtta, sest plaanin kolimist teise linna. Ülemus teab, et tahan töökohta vahetada. Jääksin meelsasti uue koha leidmiseni vanasse kohta tööle. Kui ma juhataja pakutud töökohta vastu ei võta, kas ma siis peaksin saama koondamistasu või lahkuma omal soovil ?
Kui teile ei sobi töö tütarfirmas, siis ei jää tööandjal muud üle, kui koondada teid firma likvideerimisel. Teine võimalus on teie vallandamine, kuid selleks peaksite ise andma põhjuse. Vallandamine on alati vaidlustatav ja seetõttu vaevalt, et seda tehakse. Loomulikult, võite aga ka ise avalduse lahkumiseks kirjutada, sel juhul jääte aga ilma oma koondamisrahadest! Valik on teie!

(16.08.2001)  Ahaa kui saata kaaskiri pole avaldust eraldi vaja...sain ma õieti aru?
Kaaskiri ongi sama asi, mis avaldus!

(16.08.2001)  Äkki on võimalik näha mõnda kanditeerimise avalduse näidist?
On küll! Siit leiate selle!

(15.08.2001)  Töötan müüjana firmas,millel on kaks poodi ning olen vaheldumisi tööl nii ühes kui teises poes graafiku järgi.Nüüd sain korralist puhkust kaks nädalat ja peaksin tulema tööle 20- ndal augustil.Kuna see on aga riiklik püha,öeldi mulle enne puhkusele jäämist,et pood,kus peaksin graafikujärgselt 20- ndal augustil tööl olema,on sel päeval suletud ja mul on vaba päev.Nüüd aga puhkuse viimastel päevadel kuulsin,et mind on puhkusel olles määratud 20-ndal augustil tööle teise poodi,kuna sealne müüja soovib vaba päeva.Kuidas peaksin toimima?Kas töötaja puhkusel olles tohib tema töögraafikut muuta?(Tegemist ei ole toomishädavajaduse või töötaja haiguslehega)
Ei, te ei pea nõus olema. Kui teine pood on pühade ajal avatud ning teil see päev graafikujärgne vaba päev, siis tööle võib teid sundida ainult kokkulepe teise müüjaga, kes soovib vahetada päevi. Muul juhul puhake aga rahulikult! Tööandja ei või ilma teie nõusolekuta graafikut muuta ilma mõjuva põhjuseta!

(15.08.2001)  Tere! Olin ühe lapsega dekreetpuhkusel kaks aastat ja nüüd jäin ka teise lapsega dekreeti, olles vahepeal mitte tööle tagasi läinud. Paluksin teada, kas tööandjal on endiselt kõik kohustused, mis tal olid kui ma esimese lapsega dekreeti jäin. Peab ta mind samale töökohale ennistama jne, jne
Just! See, et te uuesti dekreeti jäite, ei muuda midagi. Praeguste seaduste järgi on dekreedis olevat naist keelatud vallandada jne. Teie tagasitulekku korral peavad olema säilinud kõik vastavalt töölepingule! Loomulikult, aeg muudab kõike, ja kui töökohas on töötingimused muutunud, ja tööandja teeb ettepaneku muuta töölepingut, siis on see teie teha, kas nõustuda või mitte. Tegutsega oma parema äranägemise järgi!

(14.08.2001)  Lapsehoolduspuhkusel viibiv ema soovib puhkuse katkestada. Hetkel ta laps on 1,5 aastane. Tema äraoleku ajal on töömaht oluliselt vähenenud. Nüüd tööandja soovib muuta töötaja palgatingimusi, viia ta üle tükitööle (enne töötas kuupalga alusel). Kas tööandjal on õigus palgatingimusi muuta, teatades ette 1 kuu?
Palgatingimusi saab etteteatades muuta vaid siis, kui see on töölepingus ette nähtud! Vastasel juhul ei või tööandja seda ilma töötaja nõusolekuta teha!

(15.08.2001)  Tere. Uude töökohta minnes sõlmitakse tööleping, milles fikseeritakse katseaja pikkus ja palk. Kui katseaeg lõppeb, siis peaks ju tehtama töölepingule lisa, milles on ära märgitud, et töötaja katseag on läbi ja ka uus palk. Tööandja aga väidab, et see pole vajalik. Teises kohas on selline asi aga tehtud. Kuidas siis lugu tegelikult on? Ette tänades
Asi peaks olema jah just nii, nagu tööandja väidab! Milleks kirjutada teist korda üle asi, mis niigi juba töölepingus kirjas? Katseaeg lõppeb x kuupäeval ja edasi on palga suurus y krooni. Kõik ju konkreetne. Kui aga väga seda soovid, siis võib ju lisa paberi juurde tekitada, kuigi sel pole ju mõtet!

Juhul, kui lepingus on kirjas ainult katseaja palk, siis loomulikult peab aga peale katseaega sõlmida uus palgakokkuleppe kas eraldi või juba sõlmitud lepingu täiendusena. Palk peab igal juhul olema fikseeritud katseaja lõppedes.

(13.08.2001)  Kuidas peaksin intervjuul käituma, kui tean, et konkursil kuhu kandideerin, eelistatakse meesterahvast (et tekitaks respekti). Ise olen naine, suhteliselt väike, nii et meie kultuurikontekstis esmapilgul väga aukartusäratav just välja ei näe.
Tööandjal on muidugi alati eelistused, mitte ainult soolises suhtes, vaid pigem haridustase, suhtlemisoskus jne. Samas on palju ameteid, kuhu eelistatakse naisi (ettekandjad, trammijuhid, sekretärid ja mida iganes), nii et soolisest diskrimineerimisest siin rääkida ei saa.

Sõltub siiski ametist, millega tegemist on. Paljud juhtivtöötajad on tänapäeval naised, kuna nad oskavad mehi tööle panna. Kui ei ole tegemist füüsilise tööga, siis ma arvan, et võib kandideerida küll. Kui Sind juba intervjuule on kutsutud, siis on pigem tegemist näilise eelistusega ja tööandja pole isegi nii kindel, et vajab nimelt meesterahvast.

Ei ole mõtet pingutada, et intervjuul mehisem välja näha. Väike enesekindlus on kasuks ja loomulikult peab oskama põhjendada, miks just Sina oled sobiv sellesse ametisse. Varasem kogemus sarnasel tööalal jne. võib plusse anda. Võib tööandjale ka välja pakkuda, et oled katseajal nõus tunduvalt vähema palgaga, siis on tööandjal võimalus Sinu võimetes veenduda. Nii et rohkem enesekindlust!

Soovitan ka meie karjäärikeskusest lugeda artikleid, mis puudutavad intervjuul käitumist.

(10.08.2001)  Tere!
Töötan ametikohal,kus mulle on antud kasutada ametipind. Sooviksin teada,kui kiiresti pean vabastama eluruumid töölt lahkumise korral?
Tänan vastamise eest.
Tavaliselt on see kokkuleppe küsimus tööandjaga! Selge, et ühe päevaga see ei toimu, tavaliselt on selleks perioodiks 1 kuu.

(08.08.2001)  Saatsin oma cv(ilma kaaskirjata)konkursile,mis veel toimub. Kas on sobilik saata järgi kaaskirja posti teel või e-mailiga?
Jah, on loomulikult mõtekas seda teha. Ainult sel juhul saatke kaaskiri koos cv-ga koos, sest ilma cv-ta kaaskiri ei sobi saatmiseks!

(07.08.2001)  Küsisin Teilt puhkuse kohta, et abikaasa saadeti ilma rahata ja etteteatamata kollektiivpuhkusele. Tahtsin teada saada, kuidas oleks õige. Sellele küsimusele sain ka vastuse, tänan. Kuid mul jäi see küsimus poolikuks. Abikaasal on neli kuud katseaega. Kui ta oma õigustest hakab rääkima, võib juhtuda nii, et ta lihtsalt lastakse katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu lahti.
Puhkuseseaduse järgi on tööttajal võimalus võtta puhkust ka peale esimest tööl oldud kuud. Selleks peab olema lihtsalt kokkulepe tööandjaga.

Katseaja üle ei tasuks küll muretseda, sest kui teie abikaasa ei sobiks antud töökohta, oleks temast juba enne loobutud. Oma õigusi tasub aga alati rõhutada, ega sellepärast veel vallandama ei hakata, eriti, kui kõik seaduslik ja kokkulepped tööandjatega saavutatud. Võiksite lugeda ka veel puhkuseseadust ( >siin), mis tegelikult on lihtne ja arusaadav kõigile. Soovime edu!

(07.08.2001)  Abikaasa töötas firmas kuu aega. Siis kõik töötajad läksid kollektiivpuhkusele. Kuidas tööandja pidi toimima abikaasa suhtes? Talle isegi keegi midagi ei öelnud. Kõik omanikud on välismaal reisil, telefonidele ei vasta. Kuu aega on mees nüüd samuti nagu ilma rahata puhkusel.

Vastus on kirjeldatud siin: http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=4&lastmenu=278#k230

(03.08.2001)  Töötan hambaraviõena. Tööandja ei taha meil koristajat võtta ning tegi seepärast töösisekorra eeskirjadesse täienduse,kuhu pani sisse punktid, et õde peab ka koristama, kohvitasse pesema, lilli kastma jne. Tööandja nõudis ka allkirja täiendusele. Kas ma tõesti pean neid asju tegema, palka selle eest rohkem ei maksta?
Loogiline on, et iga töötaja hoiab oma töökoha puhtana, kõike ei saa ka ette kirjutada. Küll aga ei saa nõuda kontori koristamist, vööraste nõude pesemist jne. Kui tööandja seda teha tahab, peab antud muudatused sisse viima töölepingusse mõlema poole nõusolekul. Teine võimalus on selline, et tööle tulles lepitakse juba kokku, et töö sisaldab ka koristustöid. Kui töövõtja sellega nõus on, siis on kõik ok!

(03.08.2001)  Kui kuulutuses on küsitud ainult CV-d, kas peaksin siiski lisama avalduse ja haridust tõendava dokumendi koopia?
Avalduse ehk kaaskirja lisamine tuleb alati kasuks. Soovitame seda saata alati ka siis, kui otseselt nõutud teda pole. Kaaskiri on iseenesest mõistetav asi, mis peab olema iga CV ees, koos CV-ga moodustab ta terviku.

Küll aga ei tarvitse saata haridust tõendavat dokumenti, seda läheb tavaliselt vaja siis, kui tööandja selle nõudmise eraldi välja on toonud.

(03.08.2001)  ma soovix tartu noortele tööpakkumisi kui on?
Sisenege tööpakkumise sektsiooni ja valige otsingumootori märgusõnaks - Tartu. Selle peale kuvatakse ette kõik Tartus olevad vabad töökohad.

(03.08.2001)  Kuidas on võimalik muuta minu CV-s oma telefoni numbrit? (number on vahepeal muutunud, aga CV muutmise variantidest ma sellist kohta ei leidnud).
Logige end sisse oma salasõnadega, edasi valige - profiil - ning selle alt muutke oma tel number. Muudatus kinnitage lehekülje lõpus oma salasõnaga!

(03.08.2001)  Olen IT(õhtuse õppe) tudeng, soovin leida erialast tööd . Palganumber pole minu jaoks oluline, kuna eekõige tahan läbi praktika õppida, Probleem on selles, et ma ei oska end absoluutselt nn "müüa", olen kandideerinud mitmetele kohtadele, vestlustel käinud, kuid tulemuseta. Kas on sobilik ka lihtsalt ettevõtetesse sisse astuda ning tööd küsida? Mida Teie soovitaksite?
Soovitame tutvuda teil meie lehel oleva teemaga - uue töökoha otsing, cv kirjutamine, intervjuu, kaaskirjad. Info nende asjade kohta leiate siit

Ettevõttesse sisseastumine on igati väärt idee, sest võib juhtuda selline "oht", et satute õigesse kohta ning teid palgatakse tööle.

Soovitame siiski enne teha selgeks omale tööotsimise protseduuri reeglid - cv, kaaskirjad jne- see töötab raudselt!

(02.08.2001)  Tere!
Töötaja esitab avalduse töölt lahkumiseks omal soovil 16.08.2001.a. ,kuid jääb haigeks 15.08.2001.a. Kas Tööandjal on õigus vormistada töölepingu lõpetamine,olgugi, et töövõimetusleht makstakse töövõimetuse lõpuni.
Aitäh vastamise eest.
Tööandjal on see õigus olemas, töövõimetusleht makstakse sel juhul lepingu lõppemise päevani!

(01.08.2001)  Milles seisneb telleri töö?Kui suur on palk?
Teller on tavaliselt klienditeenindaja, kes otseselt puutub kokku ja suhtleb klientidega. näiteks pangasaalis, istuv klienditeenindaja ongi teller. Ka tavaline kassiir poes on sisuliselt teller. Palgad algavad alates 2000-3000 kroonist telleritel

(27.07.2001)  Kas administraator võib olla täiskohaga lepinguline töötaja,tema pole ju mingi konkreetse ülesande, mis kunagi lõpeb, täitja?
Millises seaduses on kirjas lepingulise töötaja kohustused ja õigused? Tööseaduses see ei kajastu.
Tänan!
Võib küll, kui ta leping on sõlmitud tähtajaliselt. Talle laienevad ka kõik töötaja tavalised õigused ja kohustused!

(25.07.2001)  Kordaksin oma küsimust, kuna antud vastus otsida seda leheküljelt... ei rahulda mind ja ei anna selget vastust. Meie firmas ei ole koostatud puhkusegraafikut.Esitasin tööandjale avalduse puhkuse saamiseks,kuid ta keeldub mind puhkusele lubamast.Mõjuvat põhjust selleks ei ole,on ainult otsustusvõimetus.Mul on õigus saada täispuhkus ning kõik tööülesanded on täidetud. Asendajat minu puhkuseloleku ajaks vaja ei ole.Puhkust on aga väga vaja haige ema eest hoolitsemiseks. Mida teha?Kui töötajal on õigus puhkust saada, kas tohib ta siis ise puhkusele jääda,kui avaldus on esitatud?Kas tööandja saab seda tõlgendada tööluusina?Mida teha,kui ülemus on lihtsalt otsustusvõimetu ja minu korraline puhkus seisab selle taga?
Teil on täielik õigus saada puhkust. Kui graafik koostamata, siis on see tööandja seaduserikkumine. Soovitame anda puhkuseavaldus, kui seda põhjendamata ei rahuldata, siis anda asi edasi Töövaidluskomisjoni lahendada.

Lisame siia veel ka Puhkuseseaduse, kust saate vaadata ka täpsemaid seaduspügalaid asja kohta:http://seadus.ibs.ee/tekstid/%FCn.s.19920707.1310.19980101.html

(25.07.2001)  Tere!

Olen seadusi lugenud, aga järgnevale pole veel selget vastust saanud.
Mida tähendab täiskohaga lepinguline töötaja?
(tööandja-töötaja kohustused)

Täiskohaga lepinguline töötaja tähendab seda, et inimene on võetud tööle mingi konkreetse tööulesande elluviimiseks (näit projektijuht). Selle täitmisel tema leping lõpeb. Täiskoht sealjuures märgib ära, et tema tööpäeva pikkus on vastavalt seadusele e 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas.

(19.07.2001)  Kuidas kirjutada soovituskirja endisele töötajale?
Soovituskiri on tegelikult sama, mis lühiiseloomustus. Seal peaksite ära näitama töötaja kontaktandmed, ametinimetuse ning lühikese tööulesannete loetelu ning toimetulek nende ülesannete lahendamisga. Teades töötaja uut töökohta, võiksite siduda tema kordaminekud/saavutused teie juures ka tulevase töökohaga. Lõppu ärge unustage lisamast ka iseenda kontaktandmeid!

(11.07.2001)  Kuidas ikkagi toimub osalise puhkuseaja määratlemine. Kui ma soovin võtta nädal aega puhkust st esmaspäevast reedeni siis kas puhkusepäevade hulka lähevad ka esmaspäevale eelnenud nädalavahetuse päevad? (Reedele järgnevad päevad lähevad ju niikuinii...?) Ja kui ma soovin võtta puhkuse arvelt ühe vaba päeva, mis juhtub olema reede, kas siis lähevad puhkuse hulka ka automaatselt sellele reedele järgnevad laupäev ja pühapäev?
Paragrahv 6. Puhkuse kestuse arvutamine


Puhkuse kestust arvutatakse, olenemata tööaja re¾iimist
tööandja juures, kalendripäevades, mille hulka ei arvata
riiklikke pühi.



St, et ka nädalavahetused, kui need ei juhtu olema riiklikud pühad, lähevad puhkuse sisse!

(11.07.2001)  Tere!
Kui töötaja töötab osalise tööajaga, põhilepingu alusel, TL on sõlmitud määratud ajaks ( tööde mahu ajutisel suurenemisel), tunnitasu alusel, siis küsimus on mul selline:
kas töötajale peab koostama graafiku ja sellest ette teatama 5 kp. või võib ta ise täita tunniarvestust ja selle iga kuu lõpus tööandjale esitada, sest ei ole teada täpset aega klientide juures viibimisest ? Milline peaks olema lepingu sõnastus, sest töö algat töötajal tööleaumisega töökohal (objektil) ja lõpeb töökohalt (objektilt) lahkumisega ?
Selliseid teemad pannakse tavaliselt paika ettevõtte sisekorra eeskirjadega ja/ning töölepinguga. Sisekord sätestab tööaja mõiste ning aruandluse vormi tööaja üle, töölepingusse aga määratakse ära, kas töö on graafiku alusel või mitte.

(05.07.2001)  Tere !
Töötasin ettevõttes alates 1999 aastast ja lõpetamine, kui seda nii nimetada saab toimus 15.01.2001.a. Küsimus ongi seoses lõpetamisega ja rahade mitte maksmises. Kuna tööandjal ei olnud enam palka maksta alates november 2000.a., pidasin veel seal firmas vastu 15 -jaanuarini ja siis saatsin faksiga teate, et olen nõus lõpetama töölepingu poolte kokkuleppel 15.01.2001 , kui mulle makstakse välja minu saamata palk, kuid siiani ei ole mulle seda tasutud. Momendil töötan juba uues kohas ja ka tööraamatusse lasin lõpetamise kande teha. Küsimus ei ole isegi mitte lõpetamises vaid selles, kas ja kuidas on mul võimalik saada saamata palk kätte, sest raamatupidamises ju kajastub saamata jäänud palk+ puhkusekompensatsioon ?
Tean, et neli kuud on juba möödas lep. lõpetamise vaidlustamisest, aga kas aegub ka rahade kättesaamise nõue. Kuulsin, et ettevõtte juht soovib nüüd firmat likvideerida. Kuhu poole pean pöörduma ja millised avaldused täitma ?
Seadusejärgselt peab tööandja teile välja maksma lepingu lõppemisel kõik ettenähtud tasud. Kui ta seda pole teinud, siis on kõige õigem pöörduda Töökaitse Inspektsiooni, kus vastavad spetsialistid teile kõige õigemat abi oskavad anda. Lisaks sellele ärge unustage, et tööandja on teile võlgu ja tavaliselt on võlasuhte juures tegemist ka intressiga, mida teil on samuti õigus sellel juhul saada!

(04.07.2001)  Kas iseloomustus töökohast kirjutatakse vabas vormis või on olemas mingi kindel vorm või näidis. Oleks tänulik kui saaks juhendeid selles asjus. Ette tänades
Iseloomustusel ei ole mingeid kindlaid vorme. See kirjutatakse täiesti vabas vormis, kasutades kõike seda, mis inimest iseloomustab. Mõningaid pidepunkte:

Kontaktandmed

Tööleasumise kuupäev

Tööülesanded

Suhtumine

Toimetulek

Positiivsed ja negatiivsed omadused



Loomulikult, kasutage ikka viisakat ja ametlikku keelt, vältima peaks labasusi, teravusi jne. Ka negatiivseid omadusi saab edasi anda viisakas vormis (N: Tema negatiivseks küljeks on liigne otsekohesus ja ülim kohesetundlikus, mis mõnikord väljendub töö tegemises ka nädalavahetustel ajal:)


(27.06.2001)  Kui on töötatud 6 kuud, siis kui palju on õigust võtta puhkust ja kui kaua pean sellest ette teatama?


Puhkusele võite minna ka peale 1 kuulist töötamist. Kõik sõltub teie kokkuleppest tööandjaga. Konkreetselt teie olukorra kohta ütleb Puhkuseseadus järgmist:

(1) Töötajal, kes on esimesel tööaastal töötanud vähemalt
kuus kuud, on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude
arvuga. Saamata jäänud puhkuseosa antakse tööaasta kestel mõnel
muul ajal või töötaja nõusolekul liidetakse järgmise tööaasta
puhkusega või antakse teise tööaasta kestel mõnel muul ajal.



(2) Sõltumata töötatud ajast on esimesel tööaastal õigus
saada puhkust täies ulatuses:

1) alaealisel;

2) invaliidil;

3) naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust;

4) mehel, kelle naine on rasedus- ja sünnituspuhkusel;

5) tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime
osaliselt kaotanud töötajal;

6) muudel seaduse, haldusakti, kollektiiv- või töölepinguga
ettenähtud juhtudel.




(3) Poolte kokkuleppel võib esimesel tööaastal anda puhkust
täies ulatuses, sõltumata töötatud ajast.



(26.06.2001)  Tere!
Minu probleem on järgmine: sooviks leida suveks tööd (olen tudeng) teenindussfääris ja vastava töö kogemus on mul juba olnud. Olin tol korral töötanud juba mõnda aega, kui tööandja hakkas mind süüdistama raha kadumises (ehk otsesõnu öeldes: varguses). Süüdi ma selles polnud, milles ka üritasin ülemust veenda, kuid ma pole kindel, kas mind usuti. Kuna puutusin pidevalt ülemusega kokku ja kollektiiv oli väike, lahkusin sellelt kohalt tugeva psüühilise pinge tõttu. (Tagant järgi tundub, et selline süüdistamine oli taotluslik). Nüüd aga olen probleemi ees: kas lisada see töökogemus CV-sse? Kui ma ei lisa, ei tule vähemalt probleemi intervjuu ajal (sest kindlasti jõuaks vestlus töölt lahkumise põhjusteni ja ma ei ole kindel, et suudaksin valetada kokku muid põhjuseid), aga teisest küljest oleks mul vähemalt ette näidata selles ametis töötamise kogemus, mida sel kohal nõutakse. Andke nõu!
Valetada ei maksa. Lisage kindlasti oma töökogemus CV-sse. Küsimusele - miks te oma kohalt lahkusite - võite anda erinevaid vastuseid. Lahkusite ju ise sealt, teid ei vallandatud. Näiteks - Lahkusin, kuna motivatsioon firmas töötamiseks oli madal; tundsin, et olen võimeline rohkemaks, kuid edasiarenemise võimalused olid piiratud; firma sisekliima oli pingeline, kaader vahetus pidevalt jne.

Igal juhul - vcaletada ei maksa - see maksab kätte!

(25.06.2001)  Kui inimene viibib 3 kuud palgata puhkusel
kas see l'heb puhkusearvestusse sisse
Oleneb sellest, kas olete võtnud puhkuse õppetöö tegemiseks või muudel motiividel Üldjuhul ei lähe see puhkusearvestuse sisse!

(22.06.2001)  Olen saanud koondamise teate.Praegune töö-
andja tegeleb intensiivselt mulle koha otsimisega mujal ettevõttes. Millised on tema
võimalused mitte maksta mulle koondamise kompensatsiooni, mida ta algul lubas mulle.
Koondamisteade iseenesesttagabki teile ka koondamistasud, mis seaduses ette nähtud. Küll aga enne, kui koondamisteade saadetakse, peab tööandja teile võimalusel pakkuma tööd samas asutuses teie haridusele vastavale vabale ametikohale. Kui see teile ei sobi, siis läheb koondamiseks.

(20.06.2001)  Tere,
Mul on üks küsimus.
Nimelt on mu töölepingus määratletud mu tööaeg (9-17)ühes punktis ja hiljem määratletakse veel töö mahtu. Nimelt on seal kirjas, et minu müügipiirkond määratakse ära juhi käskkrirjaga.
Kas sellisel juhul kui selle käskkirjaga määratakse mulle näiteks pool euroopat(või mõni muu utoopiline maht)ja ma sellega hakkama ei saa kas siis võib mind vallandada, kui oma tööga mittetoimetulijat?
Kas selline punkt töölepingus on legaalne, ja mida sellega peale hakata?
Arvame, et kui tööandjal oleks soov teist vabaneda, siis oleks selleks palju kiiremaid ja lihtsamaid võimalusi. Vaevalt, et määratletakse mingi "utoopiline" piirkond, iga inimene saab sel juhul aru, et tööd ei suudeta täita. Tegemist on pealekauba ka erinevate kriteeriumite ja dokumentidega: üks on tööleping, kus pannakse paika tööaeg, teine käskkiri mis määrab piirkonna. Ilmselt peaks nüüd lisanduma ka kolmas kriteerium: aeg, mille jooksul kogu piirkond tehtud saab igapäevase tööajaga arvestades. See oleks tingimise koht!


Edu teile

(14.06.2001)  Töötaja töötab töölepingu alusel avalikus teenistuses abiteenistujana, nüüd nimetatakse ta nooremspetsialisti ametikohale. Tööandja on sama. Kuidas jääb puhkusega? Kas korrektne oleks lõpetada tööleping ja maksta välja kasutamata puhkuse hüvitis? Või võib puhkuse periood edasi joosta, sest tööandja on sama?
Tänan vastuse eest.
Tööleping lõpetatakse TLS § 85 lg 1 alusel ja teenistuja nimetatakse
ametisse. Lõpparvet ei tehta. Tööperiood jätkub. Kuni oli abiteenistuja -
selle ajani puhkust arvestusega 28 kalendripäeva, ametnikuks olemise ajast
alates 35 kalendripäeva.


(14.06.2001)  Töötan tööettevõtulepingu alusel juba kolmandat aastat. Kahel esimesel aastal on tööandja maksnud minu eest sots.makse, kinni pidanud tulumaksu ja kindlustanud haigekassaga. Sel aastal pole ma haigekassaga kindlustatud, sest tööandja sõnul on minu palk väike ja ta ei tee seda. Kas tal on selleks õigus? (Ma pole FIE.)
Kas tööandja peaks mulle andma ka tööraamatu? (Ma pole enne seda töökohta töötanud.)
Kas ülikooli aastad lähevad arvesse tööstaazi hulka?
Tänan.
Lühidalt:

Tööandja maksab sots.maksu kõigilt töötasuliikidelt ja teatab ka haigekassasse töötajast (seega h-kassakaart pikeneb). Tööandja peab andma ka tööraamatu. Töötaja seevastu toob ülikoolist tõendi, et õppis sel perioodil päevases ja tõendi alusel tehakse tööraamatusse kanne.

(13.06.2001)  Tööandja edastas mulle korrektselt vormistatud koondamisteate. Kaks nädalat hiljem sain sama korrektselt vormistatud teate, et soovitakse koondamisteade tagasi võtta. Kuna arvan, et pole minu huvides pole jääda firmasse, mis läheb kuu aja pärast likvideerimisele, siis ei ole ma kokkuleppele alla kirjutanud. Pealegi leidsin endale uue töö ajal mil teadsin, et mind koondatakse. Kas on töövaidluskomisjoni või kohtu pretsedente?
Ei tea, et pretsedente oleks olnud. Ja meie arust - te ei pea sellele alla kirjutama, kui soovite firmast lahkuda niikuinii. Samuti, nagu tööandja ei ole kohustatud tagasi andma lahkumisavaldust, kui töötaja kord selle sisse on andnud. Ilmselt püütakse leida teiega mingit teist lepet, mis välistaks koondamisrahade maksmist! Valik teie!

(12.06.2001)  Tere! Minu küsimus:kas lahkumisavalduses peab ära märkima lahkumise põhjuse ja kas ma saan vabatahtlikult töölt lahkudes ka mingisugust kompensatsiooni??? Kas oleks kuskilt võimalik vaadata ka lahkumisavalduse näidist???
Ei pea näitama põhjust, piisav sellest, kui märgite omal soovil. Kompensatsiooni saate siis, kui tööandjaga niimoodi kokku lepite, või on töölepingus teie soovil lahkumise puhul ette nähtud kompensatsioon.


Lahkumisavaldus on tavaliselt ühe realine, näiteks: Palun mind vabastada töölt omal soovil alates 15.6.2001
kuupäev, allkiri

(12.06.2001)  Vahetus algab kell 16.30 ja lõpeb 00.30. Kui vahetuse lõpp langeb riiklikule pühale, kas sellisel juhul tuleb kogu tööpäev tasustada topelttasuga?


Kui tööandja on vahetuse just selliselt kehtestanud, et pool tundi langeb riiklikule pühale, tuleb kogu vahetuse eest maksta kahekordselt.

(12.06.2001)  Mind koondati ja võeti samasse osakonda tööle tähtajalise töölepinguga (enne avaliku teenistuse seadus). Nüüd olen lapsega kodus, aga lapsehoolduspuhkust ma vormistada ei saa, sest viimane tööleping oli tähtajaline. Kas mul on mingi võimalus oma vallandamine vaidlustada?
Tähtajalise töölepingu sõlmimine on lubatud ainult erandina seaduses täpselt näidatud juhtudel. Töölepingusse tuleb selle põhjus kirja panna.

Tasuks kontrollida, kas tähtajalise töölepingu sõlmimiseks olid õiguslikud alused olemas. St: kas oli tegemist selle juhtumiga, mille puhul seadus lubab tähtajalist lepingut sõlmida. Kui neid ei olnud, võib kohtu kaudu nõuda töölepingu täht-ajatuks ja samas ka töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja tööle ennistamist. Seda saab teha juhul, kui leping lõpetati tähtaja möödumise tõttu ja sellest ei ole möödunud ühte kuud.

Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, selle aja jooksul saab kasutada kõiki puhkuseliike, ka lapsehoolduspuhkust, kuid ainult lepingu lõpetamiseni.
Helve Toomla


(11.06.2001)  Koondamine TLS §86p.3 ja §72
Mida endast sisaldavad §-d
Paragrahv 72. Töölepingu lõpetamisest etteteatamine


(1) Tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisest teineteisele ette teatama kirjalikult (paragrahvid 77, 79, 80, 82, 85 ja 87). Soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta.


(2) Töölepingu lõpetamiseks esitatud kirjalikust teatisest võib loobuda teise poole nõusolekul.



Paragrahv 86. Tööandja algatusel töölepingu lõpetamise alused


................

3) töötajate koondamisel;





(06.06.2001)  kas peale gümnaasiumi lõpetamist saab ennast töötuks registreerida.
Jah, loomulikult saate, kui olete 18 aastat vana ja vähemalt pool aastat aktiivselt tööd otsinud. Töötuks registreeruda saab kohalikus Tööhõiveametis.

Meie enda seisukoht on, et peaksite ikka tegelema aktiivse tööotsinguga, sest hiljem on raske selgitada potensiaalsele tööandjale oma töötuks olemise põhjusi ja tekitab see kindlasti ka erinevaid arusaamasisd olukorrast, mille tagapõhja teised ei pruugi teada.

Head töö otsimist!

(06.06.2001)  Kui tööandja poolt tellitud tööalane koolitus toimub nädalavahetusel, mis on meie asutuses puhkepäevad, siis kas tööandja peab selle hüvitama vabade päevadega?
Vaidluste korral tuleks selliste asjade lahendamisel lähtuda Töö- ja puhkeaja seadusest ning Palgaseadusest.

Kui tegemist on tööalase koolitusega, millel osalemist nõuab tööandja, siis
Palgaseaduse § 15 lg 2 ütleb: Puhkepäevadel töötamise hüvitamisel rahas
makstakse töötajale puhkepäevadel tööl oldud aja eest lisatasu vähemalt 50%
tema palga määrast. ja lg 3 Puhkepäevadel töötamise hüvitamisel vaba aja
andmisega tasutakse talle puhkepäeval tehtud töö eest nagu tavalisel
tööpäeval tehtud töö eest.

Muidugi, kui koolitus kestab paar tundi, ei saa rääkida tööpäevast.
Tegelikult on see selline küsimus, mida ei tohiks normaalses olukorras
üldse tekkida, sest ka töötaja ise peaks ju olema huvitatud oma
koolitamisest.

Aga see viimane on minu arvamus ja õnneks ka meie maja praktika.

Tiiu Hurt, Tallinna Linnavalitsuse personalispetsialist


(04.06.2001)  Kas töötajal on õigus kõrgemale palgale, kui töö on muutunud aastatega keerukamaks?


Riiklikult on meil kehtestatud ainult alampalk, millest madalamat ei tohi ükski tööandja maksta. Töö keerukamaks ja pingelisemaks muutumine peaks küll olema põhjus parema palga saamiseks, kuid õigus-akti, mille alusel seda nõuda võiks, ei ole.


Et palga tõusu saavutada, tuleb minna läbirääkimistele töö-andjaga. Seda võib teha iga töötaja eraldi, kuid arukam oleks pidada kollektiivläbirääkimisi ja sõlmida kollektiivleping, milles oleksid muu hulgas sätestatud ka palgatingimused ja alused palga suurendamiseks.

Helve Toomla

(04.06.2001)  Kuidas on võimalik lapsehoolduspuhkusel olles kodus tööd teha nii, et saan ka palka? Töö on samas firmas, kust ma lapsepuhkusele jäin.
Möödunud aasta 1. jaanuarist jõustunud riiklike peretoetuste seaduse kohaselt makstakse emale või isale lapsehooldustasu olenemata sellest, kas ta on lapsehoolduspuhkusel või teeb tööd ja saab palka.


Tööle asumiseks peab ilmselt lapsehoolduspuhkuse lõpetama ja tööandjale vastava avalduse andma. Kodus töötamine tuleks tööandjaga kokku leppida ja vormistada see töölepingus.


Alla 14-aastase lapse ema soovil on tööandja kohustatud rakendama ka osalist tööaega. Kui sellega kaasneb palga muutmine, tuleb seegi töölepingusse kirja panna. Mõistlik oleks oma tööleping ette võtta, vaadata kõik muutmist vajavad tingimused üle ja need kas lepingu alalise või ajutise muudatusena vormistada.

Helve Toomla, EPL


(04.06.2001)  Tahan töökohta vahetada. Tööandja ei kirjuta mu lahkumisavaldusele alla ja nõuab, et ma korralisele puhkusele läheksin. On tal selleks õigus?
Kui puhkuse ajakavaga ei ole puhkuse aega kindlaks määratud, ei saa tööandja ühepoolselt kedagi puhkusele saata, see oleks ebaseaduslik.


Juhul, kui tööandja ei taha lahkumisavaldust tunnistada, tuleks see kirjutada kahes eksemplaris ja anda tööandja esindajale või sekretärile allkirja vastu üle. Allkirja juurde tuleks märkida ka vastuvõtmise kuu-päev.


On juhtunud, et kõik tööandja esindajad keelduvad avaldust vastu võtmast ja allkirjast. Siis tuleks avalduse üks ek-semplar saata tööandjale tema ametlikul aadressil väärtkirjana – see antakse allkirja vastu üle.


Tööandjal on üldjuhul õigus omal soovil lahkujat tööl pidada veel ühe kuu jooksul.

Helve Toomla, EPL


(02.06.2001)  Olen 16 aastane nooruk ja ma ei tea kellega ühendust võtta ,et suveks Soome maasikaid korjama saada.
Võtke ette mõni Soome suurim ajaleht, leiate tööpakkumisi ka maasikate korjamiseks sealt. Head saaki!

(02.06.2001)  Volitatud vet.arstid tootavad vet.keskuste juures tooettevotulepingutega ja saavad 500 EEK kuus isikl.s6iduauto kasut.eest,mille eest ei lahe tulumaksu.Kui uks arst asendab teist kuu aega ja saades 1000.EEk isikl.S6iduauto tasu(oma +asendus),siis on see erisoodustus,millelt tooandja peab tulumaksu tasuma.Vanasti maksis saaja oma maksud.Olen ma oieti aru saanud,et nuud maksab tooandja oma majanduskulude artikkel 358-st erisoodustuse tulumaksu?
Jah, olete õieti aru saanud.

Erisoodustuste pealt makstavad tasud peab tasuma tööandja.


(24.05.2001)  Töötan sekretärina. Mnu tööülesanneteks töölepingu järgi on: 1.posti töötlemine, 2.asutuse publikatsioonide levitamine, 3.töö personali dokumentidega, 4.töötajate töövahenditega varustamine ja 5. telefonikõnedele vastamine, külastajate teenindamine. Ametijuhendit pole koostatud. Mul on kolm küsimust: 1. Kas mul on kohustus ka tegeleda muude töödega, mis on tavaliselt sekretäride töö (paljundamine jne.). 2. Kui on tööle võetud müügisekretär, kas ma oleks pidanud direktoriga läbi rääkima, et võetaks ära kohustus publikatsioonide levitamise kohta, mis on nüüd tema tööks. 3. Mida mõiste "Tööprotsessi lõpuleviimiseks" (Töö- ja puhkeaja seadus paragr. 13 p.3)? Kui ma pean välja saatme 1000 kirja, kas siis teen seda kuni kõik on välja saadetud?
Lugupidamisega
Sekretäri töövaldkond on niivõrd lai, et seda piiritleda on praktiliselt võimatu. Soovitame teil siiski teha ka kõiki teisi tüüpilisi sekretäri töid, kui töökoht teil kallis. See, kui ütlete, et paljundamine pole minu rida, näitab ka teie suhtumist. Tööandjad tavaliselt selliseid inimesi kaua palgal ei hoia.

Küll aga, kui teete ka selliseid töid, mis on otseselt teise inimese ülesanne, siis ei ole te seda kohustatud tegema ja võite selle ka selgelt välja öelda.
1000 kirja saadate niikaua, kuni saadetud on - see ongi tööprotsessi lõpule viimine.

Teie kirjast jääb mulje, et olete väga kirjatähte tagaajav, teeksite vaid seda, mis ettenähtud. Sellise suhtumise juures arvame, et kaua omal kohal te vastu nii ei pea. Olge avatum ja tehke koostööd, siis sujub ka muu.

Kõige õigem oleks, kui räägiksite oma ülemusega asjad läbi ja paneksite kirja, et ei tekiks arusaamatusi



(21.05.2001)  Palgaseaduse järgi peab töötajaga kokku leppima palgamääras ajaühiku kohta.
Mida peab silmas pidama tükitöölisele töölepingut koostades? Tema ei saa palka kalendaarse aja järgi vaid tükitöötunni eest.



Tükitöö puhul on soovitav fikseerida töölepingus täpselt ühe tüki (või hulga) toodangu hind. Palga definitsiooniks on:
Palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest
vastavalt töölepingule, samuti muudel seaduse või kollektiiv-
või töölepinguga ettenähtud juhtudel.Seetõttu ongi tähtis, et tüki hind oleks võimalikult täpselt fikseeritud!


(21.05.2001)  Olin eelmisel aastal puhkusel 14 päeva. Nüüd tahan uue puhkusega välja võtta ka eelmisel aastal saamata jäänud päevad. Minu puhkuseperiood on 01.02.1999 kuni 01.02. 2000. Küsimus on selles, kas puhkuseperiood jääb siis ikkagi 01.02.99 kuni 01.02.00, või hoopis 01.08.99 kuni 01.02.00?


14 päeva kasutamata puhkust on ikka selle tööaasta ehk puhkuseperioodi eest, mil see jäi kasutamata, st tööaastaks jääb 01.02.99 kuni 01.02.00.
Helve Toomla



(21.05.2001)  Olen firmas töötanud umbes aasta osalise tööajaga, puhkust ei ole saanud. Lahkun firmast ja tahan teada, kas mul on õigus saada puhkusekompensatsiooni ja kuidas seda arvestada? Palka sain tunnitöö alusel.


Osalise töötajaga töötamine ei vähenda puhkuse pikkust, vähemalt 28 kalendripäeva töö-aasta eest peab see ikka olema. Puhkusetasu arvutatakse viimase kuue kalendrikuu alusel leitud keskmisest palgast. Kui see jääb aga töötaja süüst mittetingitud asjaolude tõttu väiksemaks töölepingus näidatud palgamäärast, tuleb aluseks võtta palgamäär (tunnitasu). Kasutamata jäänud puhkuse hüvituse suuruse arvutamisel korrutatakse 5/7 keskmisest päevapalgast kasutamata puhkuse kalendri-päevade arvuga.



Helve Toomla

(21.05.2001)  Võtsin enne lapsepuhkust välja korralise puhkuse. Arvasin, et saan vaid osa, kuid lahke tööandja pakkus tervet puhkust. Et lubasin enne lahkumist töö lõpetada, ei mahtunud kümme päeva sellest dekreetpuhkusele eelneva aja sisse ära. Kas on seaduslik küsida raha?


Kahte puhkust üheaegselt ei ole võimalik võtta. Raseduspuhkus on ajutine töövõimetus ja seega puhkuse kasutamist takistav asjaolu. Selle tööaasta eest kasutamata jäänud 10 kalendripäevase puhkuseosa võib välja võtta kas kohe pärast sünnituspuhkuse lõppemist või lapsehoolduspuhkuse järel, kaduma see ei lähe.


Rahaga puhkust hüvitada ei tohi. Siin on ainult üks erand – töölepingu lõpetamisel tuleb kasutamata puhkusepäevade eest maksta hüvitust.


Puhkusetasu arvutatakse üldjuhul puhkusele eelnenud kuue kalendrikuu keskmisest palgast. Kui aga selle aja jooksul oli tööleping peatatud ja palka ei makstudki, on puhkusetasu aluseks töölepingus näidatud palgamäär ehk põhipalk.


Helve Toomla


(21.05.2001)  Kas mul on õigus võtta korralist puhkust ja/või 14-päevast lapsepuhkust vabalt valitud ajal (laps on 3,5-aastane)? Minu tööleping on sõlmitud aasta lõpuni, olen tööl kolmandat kuud ja praegu on mul katseaeg.
Kui laps on kolme ja poole aastane, ei ole emal õigust ise oma puhkuse aega määrata. Töötaja soovitud ajal on töö-andja kohustatud puhkust andma:

1. naisele enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või pärast lapsehoolduspuhkust;

2. mehele naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;

3. naisele, kes kasvatab kuni kolme aastast last;

4. mehele, kes üksinda kasvatab kuni kolme aastast last;

5. alaealisele;

6. tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajale.



Katseaeg ega töölepingu täht-aeg puhkust ei mõjuta. Katseaeg arvatakse puhkuseõigust andva tööaasta sisse. Kui täht-ajaline tööleping kestab üle kuue kuu, on töötajal selle aja möödumisel õigus saada puhkust nagu esimesel tööaastal ikka ehk võrdeliselt töötatud kuude arvuga (st kuus kuud).



14-päevast palgata puhkust on tööandja kohustatud andma naisele, kes kasvatab kuni 14-aastast last, mehele või eestkostjale, kes kasvatab üksi kuni 14-aastast last ja ühele vanematest (eeskostjale, hooldajale), kes kasvatab puudega last.

Helve Toomla



(14.05.2001)  Kuidas märkida oma palgasoov ja kas see kirjutatakse neto- või brutopalgana
Palgasoovi märkimisega tuleb olla väga ettevaatlik. Kuigi paljud tööandjad nõuavad seda, tuleks palga märkimisest hoiduda, sest kui sa paned sinna "vale" numbri, siis võib see nullida sinu edaspidise shansi saada see töökoht. Pigem märgi, et palk sõltub läbirääkimistest - see jätab professionaalsema mulje.

Kui palganumbri siiski kirja peab panema, siis märgi oma soov vahemikuna. Vaikimisi number tähendab tavaliselt bruto palka (ehk palk millest arvatakse maha tulumaks) Kui soovid rõhutada palganumbrina kättesaadavat summat, sii märgi see sulgudesse, et pärast ei tekiks arusaamatusi.

Vaata palga kohta ka siia

(14.05.2001)  Millistel juhtudel ja kui suures ulatuses peab tööandja töötajale kompenseerima prillid?


Tööandja peab korraldama töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab arvuti taga, silmade ja nägemise kontrolli vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Kui siis selgub, et näge-mine on vähenenud, annab arst selle kohta tõendi, mille alusel tööandjal tuleb hankida arvuti-tööks ettenähtud prillid või kokkuleppel töötajaga hüvitada nende maksumuse.


(Vt vabariigi valitsuse määrus nr 362, 15. nov 2000, Riigi Teataja I 2000, 86, 556.)

Helve Toomla, EPL

(14.05.2001)  Tööandja ütleb, et tal ei ole mulle praegu tööd anda ja tahab mind saata palgata sundpuhkusele. Kas tal on selleks õigus?
Palgata sundpuhkust ei ole olemas. On palgata puhkus, mida antakse poolte kokkuleppel, st töötaja peab seda ise soovima (avalduse kirjutama) ja tööandja sellega nõus olema. Ilma töötaja soovita on palgata puhkusele saatmine ebaseaduslik.

Sundpuhkuseks kutsub rahvasuu osaliselt tasustatavat puhkust, mida antakse töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel. Sedagi puhkust ei ole võimalik anda ilma töötajaga kokku leppimata.

Osaliselt tasustatavale puhkusele võib saata ainult tööinspektori nõusolekul ja kuni kolmeks kuuks aastas. Kui see nii pole, võib töötaja nõuda hüvitust saamata jäänud palga ulatuses.

Töötajale tuleb nö sundpuh-kusest teatada kirjalikult kaks nädalat ette. Kui töötaja sellise puhkusega nõus ei ole, on tal kaks võimalust. Ta võib nõuda kas töölepingu lõpetamist töölepingu seaduse §82 alusel töökorralduses tehtud muudatuste tõttu või töö jätkamist ja palga maksmist. Viimasel juhul ei jää tööandjal tõenäoliselt muud üle, kui tööleping koondamise tõttu lõpetada.

Selle puhkuse ajal koondamisteate andmine on keelatud. Kui aga kellelgi on koondamisteade juba varem käes, siis ei tohi teda enam saata osaliselt tasustatavale puhkusele.

Helve Toomla, EPL


(10.05.2001)  Kas magistratuuris oppival inimesel on oigust saada oppepuhkust.

Õppepuhkuste kestus ja andmise kord on reguleeritud Täiskasvanute

koolituse seadusega, mis võeti vastu 10. novembril

1993. a. See seadus sätestab täiskasvanute koolituse

vormid ja mõningad üldtingimused õppimisvõimaluste

tagamiseks. Täiskasvanute koolitus toimub tasemekoolituse,

tööalase koolituse ja vabahariduskoolitusena.

Tasemekoolitus võimaldab õhtuses või kaugõppevormis

või ka eksternina omandada põhi-, kesk­ või

kõrgharidust. Tööalase koolituse eesmärgiks

on kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste ning vilumuste omandamine

ning täiendamine. See võib toimuda nii töökohas

kui ka koolitusasutuses. Vabahariduskoolitus võimaldab

isiksuse, tema loomuse, annete jms. arendamist. Neid teadmisi

saadakse kursustel ja õpiringides ning muudes vormides.

Tööandja on kohustatud võimaldama koolituses

osalemiseks õppepuhkust. Tasemekoolituseks antakse töötajale

tema soovil õppesessioonideks õppepuhkust koolitusasutuse

teatise alusel sessiooni ajaks kuni üheks kuuks õppeaasta

jooksul. Keskmise töötasu säilitamine on ette nähtud

ainult kümneks päevaks. Ülejäänud päevade

eest maksab tööandja seaduse järgi tasu üksnes

kehtiva miinimumpalga ulatuses.

Tööalase koolituse puhul peab tööandja lubama

töötaja õppepuhkusele vähemalt kümneks

tööpäevaks aastas nende kokkuleppel määratud

ajaks keskmise palga säilitamisega. Vabahariduskoolituseks

saab töötaja õppepuhkust vähemalt viieks

tööpäevaks aastas poolte kokkuleppel. Palga säilitamist

pole seadusega selleks ette nähtud. See küsimus lahendatakse

samuti poolte kokkuleppel.

Tasemekoolituseks peab tööandja võimaldama töötajale

veel täiendavalt puhkust seoses kooli lõpetamisega.

Kõrgkooli lõpetamiseks antakse kuus nädalat,

keskharidust andva õppeasutuse lõpetamiseks viis

nädalat ja põhiharidust andva kooli lõpetamiseks

neli nädalat.

Kuivõrd Täiskasvanute koolituse seadus on väga

üldine, vähese regulatiivse toimega ja ka Vabariigi

Valitsus pole täiendavalt küsimust reguleerinud, siis

on otstarbekohane täpsustada õppepuhkustega seoses

olevad küsimused kollektiiv- ja/või töölepingutes.

(07.05.2001)  Tere!

Mul on selline küsimus, et kui ma lubasin uude kohta tööle minna ja pärast dokumentidega tutvumist leidsin, et mulle see variant ei sobi, siis kuidas on viisakas ära öelda?
Palun võimalusel kiiret vastust.

Ette tänades

Merle
Kuni tööleping on sõlmimata, võite igal hetkel viisakalt loobuda pakkumisest! Soovitame põhjendada asja nii nagu on - olete jõudnud arusaamisele, et pakkumine ei vasta siiski teie võimalustele ning viisakas vabandus juurde!

Soovime edu

(30.04.2001)  Kui minu palka ja tööülesandeid tahetakse muuta ja ma ei ole sellega nõus, kas siis peab mind koondama?


Ilma töötaja nõusolekuta töö sisu ja palka töölepingus muuta ei saa. Kui tööandja seda teeb, on töötajal õigus jätkata endise töö tegemist või, kui see ei ole võimalik, nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu endist tööd ja saamata palka.

Töötaja võib esitada ka avalduse töölepingu lõpetamiseks tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu, sel juhul maksab tööandja hüvituseks kahe kuu keskmise palga. Töötaja ise enda koondamist siiski nõuda ei saa, siin nõuab seadus tööandja algatust.

Helve Toomla


(30.04.2001)  Eelmise aasta puhkusest jäi mul kasutamata kaheksa päeva. Augustis lähen dekreetpuhkusele ja tahaksin enne täispuhkuse välja võtta.
Kas täispuhkus on 28 päeva või võib sellele liita ka eelmisest aastast kasutamata päevad? Kas pärast tööle tulles arvestatakse need päevad tagasi, kuna tööaasta polnud veel täis?


Puhkuse saamiseks ei pea tööaasta, mille eest seda antakse, olema lõppenud ehk täis töötatud. Ainult esimesel töö-aastal võib tööandja nõuda, et enne puhkust oleks vähemalt kuus kuud töötatud. Järgmistel aastatel antakse üldjuhul puhkust tööaasta kestel kas puhkuste ajakava või poolte kokkuleppe järgi.

Puhkuseseadus sätestab aga erandeid. Naisele enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust on tööandja kohustatud andma kogu puhkuse just naise enda soovitud ajal. Selle tööaasta põhipuhkuse 28 kalendripäevale võib liita eelmisest aastast kasutamata kaheksa päeva.

Rasedus- ja sünnituspuhkuse aeg läheb samuti puhkuse-õigust andva staazhi hulka. Lapsehoolduspuhkuse aega puhkuseõigust andva tööaasta hulka ei arvestata. Uus tööaasta algab küsija tööleasumisel pärast lapsehooldupuhkuse lõppemist.

Väljatöötamata ehk avansina saadud puhkusepäevade tasu võib palgast kinni pidada ainult töölepingu lõpetamisel ja sedagi üksnes piiratud juhtudel. Kui ema pärast lapsehoolduspuhkust tööle asub, ei saa tema palgast puhkusetasu kinni pidada isegi sel juhul, kui ta sai puhkust ette. Ette antud puhkuse aeg tuleb lihtsalt tööga tasa teenida.


Helve Toomla


(25.04.2001)  Kas tööandja on kohustatud kindlustama töötajaid vee, tee või kohviga?


Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1999.a määrusega nr 402 on kehtestatud tegevusaladele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, mille hulgas on sätestatud tööandja kohustus tagada töötajatele kvaliteetne joogivesi ja ühekordsed või pestavad jooginõud. Teed ega kohvi ei pea tööandja pakkuma, ehkki ka selles võidakse näiteks kollektiivlepingus kokku leppida.

Helve Toomla, EPL

(25.04.2001)  Kas võib aastast-aastasse pikendada töötajatega töölepingut paari-kolme kuu kaupa? Lepingud tuuakse allkirjastamiseks tükk aega pärast eelmise lepingu tähtaja möödumist, aga inimesed käivad tööl kogu aeg edasi.
Kõigepealt tasuks uurida, kas tähtajalise töölepingu sõlmimine oli üldse seaduspärane.

Määratud ajaga ehk tähtajalist töölepingut saab üldjuhul sõlmida ainult siis, kui töö on iseloomult ajutine, st lepingu sõlmimisel teatakse ette, et töö lõpeb. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida ka sel juhul, kui lepingus nähakse töötajale ette erisoodustused, samuti seaduse või vabariigi valitsuse määrusega ettenähtud juhtudel. Töölepingu tähtaeg ei või ületada viit aastat. Töölepingus peaks olema märgitud, millise töölepingu seaduse punkti alusel ja millise ajutise töö tegemiseks on leping määratud tähtajaga tehtud.

Poolte kokkuleppel, ilma seaduses ettenähtud aluseta, ajutist töölepingut sõlmida ei tohi. Kui seda siiski on tehtud, võib töötaja selle hiljemalt ühe kuu jooksul pärast lepingu lõpetamist vaidlustada ja nõuda oma töölepingu määramata ajaks ehk alaliselt sõlmituks tunnistamist. Sel juhul on ka töölepingu lõpetamine tähtaja möödumise tõttu ebaseaduslik ning töötaja kas ennistatakse tööle või, kui ta ennistamisest loobub, mõistetakse välja hüvitus kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses.

Kui töölepingu tähtaeg on käes, kuid kumbki pool ei nõua selle lõpetamist, uues tähtajas kokku ei lepita ja töösuhe jätkub, muutub selline leping iseenesest tähtajatuks ehk sõlmituks määramata ajaks. Tagantjärele kuupäevaga lepingu pikendamisele ei peaks töötaja alla kirjutama. Tööandjal ei ole siis enam õigust tähtaja möödumise tõttu töölepingut lõpetada.

Helve Toomla, EPL


(24.04.2001)  Tervitus!
Lugu ja probleem järgmine.
Töötasin ühes firmas analüütikuna, aga karjäär jäi üsna lühikeseks. Nimelt, üsna ruttu sai mulle selgeks, et firma ei ole piisavalt perspektiivne minu jaoks ja üle üldse valitses seal üleüldine nn. "minna laskmise" meeleolu. Sain aru, et see on küll vale koht. Lahkusin sealt katseaaja lõpu päevadel. Loomulikult ei meeldinud see minu ülemusele. Nüüd olen ma, aga kindel et kui keegi küsib tema käest minu kohta, siis midagi head ta küll ei ütle ja seega võib ta rikkuda minu tulevase kanideerimise.
Samas, kui ma selle firma üldse oma CV-st välja jätan on see mul tööraamatus ikka must valgelt kirjas....
Mida Teie soovitakite mul teha??????
Ette tänades,
Pille Riin

Sellist käitumist vältida ei saa. On väga halbu tööandjaid, kes ei anna positiivset iseloomustust mitte kellelegi, samas on ka vastupidi, kiidetakse taevani, kuna ülemusel ja alluval olid näiteks ühised hobid. Iga tööandja teab seda, seepärast nö. "maad kuulamine" on puhtalt soovitusliku iseloomuga. Kes tahab rohkem infot saada, helistab mitmele soovitajale või küsib Teie käest täiendavat selgitust, mis siis ikkagi juhtus.


Ärge töökohta CV-st välja jätke. Samas kirjeldusele võite kohe lisada, et lahkusin ise, kuna ...(siia tuleb selgitus). Järgmine tööandja on sel juhul juba teadlik võimalikust halvast iseloomustusest.


Soovitajate lahtrisse ärge eelmist tööandjat üldse pange. Pange mõni varasem tööandja, ka kolleege võib panna. Lõpuks võib soovitajate hulka isegi endiseid õpetajaid panna.


Tervitades

CV Keskus


(16.04.2001)  Olen töötanud firmas üle kolme aasta. Kui firma otsustab oma tegevuse lihtsalt lõpetada (või kuulutab välja pankroti), siis millised on minu kui töötaja õigused ja hüvitised?
Ükski tööandja, sh äriühing (aktsiaselts, osaühing jms), ei saa ise endale pankrotti välja kuulutada – seda teeb ainult kohus oma otsusega. Alles pärast kohtu otsust on pankrotihalduril õigus töötajate töölepingud lõpetada (töölepingu seaduse paragrahv 86 punkt 2 alusel töö-andja pankroti väljakuulutamise tõttu). Haldur võib töölepingud lõpetada etteteatamiseta. Hüvituse suurus sõltub töötaja tööstaazhist selle tööandja juures. Vähem kui 5-aastase staazhi puhul tuleb hüvituseks maksta kahe kuu keskmine palk.


Tööandjaks oleva aktsiaseltsi, osaühingu vms likvideerimisega on tegemist juhul, kui selle isiku tegevus lõpetatakse täielikult ja tegelikult, st selle baasil ei moodustata näiteks uut äriühingut. Siis tuleb töötajatele töölepingu lõpetamisest kirjalikult ette teatada vähemalt kaks kuud. Hüvituse suurus on samasugune nagu pankroti korral – sama tööandja juures alla viie aasta töötanule makstakse kahe kuu keskmine palk.


Helve Toomla, EPL


(16.04.2001)  Olen töötanud asutuses 15 aastat, kus põhitööks on klientiega suhtlemine, 25 töötaja töö koordineerimine ja juhtimine ning personali ja sekretäri töö. Nüüd olen sellest kõigest väsinud ning soovin vahetada töökohta. Kuid suur küsimus on millist tööd ma tahan? Olen töökaaslaste arvates sündinud ülemuseks (oman juhtimiskogemust, olen töötajate hulgas autoriteet, oman head organiseerimisoskust ja ei pelga vastutust). Mida Te soovitaksite? Tahan olla keskastme juht ja samas teist töövaldkonda (praegune valdkond on sotsiaalhoolekanne).
Tänan!
Seda ühest ja õiget vastust on kõrvaltlugejana küll raske anda. Kõik sõltub
ikkagi Teie enda soovist ja valmisolekust. Saadetud informatsiooni põhjal
võiksite küll olla näiteks keskastme juhi ametikohal, kuid kuidas Teid võtab
vastu uus kollektiiv, uued põhimõtted, uued kohustused jm. Ehk teisisõnu uus
mikrokliima ja kuidas Te seal kohanete. Aga proovida siiski võite! Seda enam
kui praegune töökoht ennast on ammendanud.
Edu teile soovides

Mati Ruul, Maru Konsultatsioonikeskus



(13.04.2001)  Tere.
Mul tekkis mure.Soovikin saada näidet CV kohta.Ma lugesin kõik siin teil siin läbi,aga nihukest konkreetset näidet teil polnud.Tähendab oli, aga inglise keeles.Ma oskan küll inglise keelt,aga oleks meeldiv,kui te saaksite mulle saata eesti keelse näite.
Mis peaks ma siis lisama cv -sse, kui ma õpin ainult ülikoolis,ning ühelgil kursusel pole käinud, kuna koolis on neid küllaga.
Aidake palun!
Ette tänades, Ferkle.
Meie mootoriga loodud CV näidise leiate siit
Vaadake ka küsimusi, mis on esitatud CV kirjutamise kohta aadressilt: http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=4&lastmenu=5. Lisaks nendele - meil on üleval ka kronoloogilise ja funktsionaalse CV eesti keelsed näidiseda karjäärikeskuses.

Kuna te õpite üliküülis ja kursustel ei ole käinud, siis võite lisada täiendõppe alla selliseid kursuseid, mida ülikoolis olete saanud õppekava väliselt, näiteks. Kursustel käiakse tavaliselt täiendõppe korras juba töötamise ajal ja ei ole midagi katki, kui see osa CV-st esialgu ka tühjaks jääb. Iga tööandja mõistab ja teab seda. Kõige hullem, kui te valetate ja panente kirja kursuseid, mida te tegelikult läbinud ei ole.


Lisaks sellel - võite valida omale CV tüübi. Teie näite puhul soovitaksin ma funktsionaalset CV-d või kombineeritud CV-d. Mõlema kohta leiate näited ja muu info ülal toodud linkide alt

Edu soovides

CV Keskus


(10.04.2001)  Tere!
Töötan avalikus teenistuses ja 4 aastat tagasi asusin kõrgkooli õppima, kus õppekulud tasus minu tööandja. Revidentide "hirmus" tegime kirjaliku kokkuleppe, kus võtsin endale kohustuse töötama 4 aastat pärast kooli lõpetamist. Varasema lahkumise korral tagastan õppemaksu. Nüüd on selgunud tõsiasi, et ma enam ei suuda sellel ametil töötada ja tahaksin lahkuda. Tööandja vabatahtlikult mind ära ei luba (lootsin koondamisele, aga ei). Küsimus- kas on seadust, mis kohustab mind tagastama koolituskulud või on see minu südametunnistuse asi?

Lugupidamisega
Heli
Kui teie lepingus on kirjas, et kohustute töötama 4 aastat, siis nii see ka peab olema. Mingit seadust selliste kokkulepete kohta ei eksisteeri, tavaliselt pannakse need asjad paika töölepinguga või eraldi kokkuleppena (teie juhul).

Igaljuhul on tööandjal õigus seda raha kokkuleppe alusel tagasi nõuda. Küll aga jääb arusaamatuks väljend - "revidendi hirm"! Koolitusrahad käivad erisoodustuse alla ja tööandja peab nendelt täiendavat maksu maksma. Revidendid ei puutu küll asjasse.


Lugupidamisega CV Keskus

(10.04.2001)  Palgaseaduse paragrahv 26 lõige 2 järgi “säilitatakse tööandja poolt tööalaseks koolituseks töötajale keskmist palka vähemalt kümneks päevaks aastas”. Täiskasvanute koolituse seaduse paragrahv 8 lõige 6 järgi säilitatakse aga tööalaseks koolituseks töötajale keskmist palka vähemalt 14 kalendripäevaks aastas. Millest siis lähtuda?


Õiguse tõlgendamise üldtunnustatud põhimõtte kohaselt kehtib uue ja vana normi vastuolu või erinevuse korral uus norm. Järelikult tuleb lähtuda täiskasvanute koolituse seaduse 26. juulil 1999 jõustunud paragrahv 8 lõige 6 tekstist, sest see on uuem. Avalduse ning koolitusasutuse teatise alusel antakse õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäevaks aastas ja makstakse ka keskmist palka.
Helve Toomla



(02.04.2001)  Mulle teatati koondamisest ette kolm kuud, staazhi oli mul üle viie aasta. Selle kolme kuu ajal jäin rasedaks. Kas firmal on õigus mind ikkagi koondada?


Rasedat ja naist, kes kasvatab alla kolmeaastast last, ei tohi mitte mingil tingimusel koondada, isegi mitte tööinspektori loal.


Enne töölepingu lõpetamist peaks naine andma tööandjale raseduse kohta arstitõendi. Kui tööandja sellest hoolimata töölepingu koondamise tõttu lõpetab, on töötajal õigus töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu nõuda lepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja kahest võimalusest üht: kas tööle ennistamist ja puudutud aja eest keskmise palga maksmist või, kui ta ennistamisest loobub, hüvitust kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses.


Raseda koondamine on ebaseaduslik isegi siis, kui tööandjal naise rasedusest aimugi ei ole.

Helve Toomla, EPL


(27.03.2001)  Kas mul on õigus pöörduda töövaidluskomisjoni kui koondamisest ei teatata ette? Olen lapsepuhkusel oleva töötaja asendaja, kuid töömahu vähenemisest tingituna on juhtkonnal plaanis mind koondada. Olen töötanud selles firmas natuke üle aasta.
Kirjast ei selgu, missugune tööleping teil on vormistatud.

Töövaidluskomisjoni võite aga pöörduda loomulikult, sealt saate oma murele kindlasti lahenduse. Koondamisega on nii, et alati peab sellest ette teatama kirjalikult töötajale vähemalt kaks kuud ette. Iga päeva eest, mis läheb üle selle, on tööandja kohustatud kompenseerima teile üle läinud päevade arvu jagu tasu. Näiteks, kui teade tuleb 1 kuu ette, siis saate lisaks koondamisrahadele ka ühe kuu keskmise töötasu lisaks koondamisest 1 kuu hiljem teatamise eest.

Vaadake ka teisi küsimusi-vastuseid koondamise kohta:

http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=4&lastmenu=44#k170

http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=4&lastmenu=44#k130

http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=4&lastmenu=44#k110





Soovime edu teile!


(19.03.2001)  Õpin kõrgkooli päevases õppes. Kas mul on õigust saada õppepuhkust? Mida tähendab osakoolitus?


Töötaval kõrgkooli päevasel tudengil ei ole õigust nõuda õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud korras. Tööandja võib talle õppepuhkust anda poolte kokkuleppel. Mõistlik oleks õppepuhkuse andmine ja tasustamine töölepingus kokku leppida.


Osakoolituse mõistet ei ole ma seni üheski õigusaktis kohanud ega tea, mida see tähendab.

Helve Toomla


(19.03.2001)  Töölepinguseaduse paragrahv 87 lõige viis ütleb, et töötajate esindajale tuleb koondamisest ette teatada üks kuu. Kas see käib ka töökeskkonna voliniku kohta?
Töökeskkonna volinik on töötajate esindaja ja talle tuleb koondamisest või oma ametikohale mittevastavuse tõttu töölepingu lõpetamisest kirjalikult ette teatada mitte üks kuu, vaid üks kuu varem, kui teistele töötajatele. Kui näiteks töötajale, kelle tööstaazh selle tööandja juures on üle kümne aasta, tuleb koondamisteade anda neli kuud varem, siis sama staazhiga töökeskkonna volinikule tuleb ette teatada viis kuud. Töötajate esindajatel (usaldusisikutel, ametiühingu juhatuse liikmetel, töökeskkonna volinikel ja töökeskkonna nõukogu liikmetel) on möödunud aastast muidki soodustusi – nende töölepingu lõpetamine on üldjuhul lubatud üksnes tööinspektori nõusolekul, koondamisel on neil töölejäämise eelisõigus. Ebaseadusliku töölepingu lõpetamise korral, kui nad loobuvad tööle ennistamisest, tuleb tööandjal maksta neile hüvitust kuue kuu keskmise palga ulatuses.



(19.03.2001)  Tere!
Tahan saada õppepuhkust, mis ma pean tegema (kui palju ette teatama, kas firma saab keelduda, kas makstakse selle eest). Olen firmas töötanud pool aastat.
Ette tänades.
Vaata järgmisi aadresse: http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=4&lastmenu=44#k113

http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=4&lastmenu=44#k70

http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=4&lastmenu=44#k52

Loodame, et saate ammendava vastuse nendest kohtadest!

Aga tegema pead seda, et kirjutad oma tööandjale avalduse õppepuhkuse saamiseks!

Täiskasvanute koolituse seadus

(14.03.2001)  Kas alla 18-st aastastel on võimalik leida suveks tasuvat tööd? Kas töö jaoks on vaja kindlasti tööluba ning kas on võimalik minna välismaale tööle au-pairina? Kust saada rohkem informatsiooni noorte töövõimaluste kohta?
Väljavõte töölepinguseadusest:

Paragrahv 2. Töötaja



(1) Töötajaks võib olla 18-aastaseks saanud teovõimeline või piiratult teovõimeline füüsiline isik. Seadusega võib mõne kategooria töötajate jaoks kehtestada kõrgendatud vanusemäära.



(2) Erandjuhtudel võib töötajaks olla:

1) 15-aastaseks saanud alaealine - ühe vanema või hooldaja kirjalikul nõusolekul, kui töötamine ei ohusta alaealise tervist, kõlblust ja hariduse omandamist ega ole alaealistele keelatud seaduse või kollektiivlepinguga;

2) 13 - 15-aastane alaealine - ühe vanema või eestkostja ja tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori kirjalikul nõusolekul ning vabariigi valitsuse poolt kinnitatud nimekirjas loetletud töödel, kui töötamine ei ohusta alaealise tervist, kõlblust ja hariduse omandamist ega ole alaealistele keelatud kollektiivlepinguga


See on vastuseks, kas võite tööd teha Eestis. Välismaale mineku puhul on vajalik loomulikult töö- ja elamisluba, kuid ei usu, et selle saamine alaealisele lihtne oleks. Asi toimib ikka asukohamaa seaduste järgi.

Aga tasuva töö mõiste on suhteline, kindlasti on võimalus leida hooajalist tööd alla 18 aasta vanustel inimestel. Meie andmetel ei ole olemas ühtset infobaasi nende võimaluste kohta, ilmselt leiate pakkumisi kas tööturu ametist, internetist, ajalehtedest. Ja loomulikult ka ise silmi lahti hoides ja ennast välja pakkudes.


Veel 10 aastat tagasi lõpetasid oma tegevuse tol ajal ülipopulaarsed EÜE ja EÕM, mis pakkusid Vene ajal tööd tuhandetele noortele suveks. Tänapäeva karmides kapitalismitingimustes aga ei ole selline töövorm enam võimalik ja loomulikult tekitab see vaid kurba meelt. Elu on selline!



(12.03.2001)  Kas lapsehoolduspuhkusel oleku aeg märgitakse ka töölepingusse ja kantakse tööraamatusse?


Puhkuse, sh lapsehoolduspuhkusel oleku aega töölepingusse ega tööraamatusse ei märgita. Küll aga kirjutatakse tööraamatusse näiteks üle kolme kuu kestev palgata puhkus ja kaitseväe ajateenistuse tõttu töölepingu peatumise aeg juhul, kui töölepingut sel põhjusel ei lõpetata. Olenemata sellest, kas töölepingu peatumine on kantud tööraamatusse või mitte, arvatakse see aeg pidevasse tööstaazhi sama tööandja juures. Sellest staazhist sõltuvad mõnel juhul tööandja algatatud töölepingu lõpetamisel makstavad hüvitused.

Helve Toomla, EPL



(01.03.2001)  Tere!
Kas sobib saata esialgselt CV ilma koduse aadressi ja nimeta.
Kes tööd on otsinud teab, et ära saates kümmneid CV-si heal juhul vastatakse ühele ja sedagi eitavalt, kui tekkib firmas kuhu ennast pakud tõsisem huvi, siis alles täpsustad oma andmed?Miks nii... aeg on näidanud, et Eestis konfidentsiaalsust ei tagata.Firma ei suvatse kuulutada isegi orienteeruvat palkka on ainult mittemidagi ütlevad õhulised lubadused(valgusrikast kabinetti,sõbralikku kollektiivi jne)samas avad sina ennast firmale pea täielikult, kuhu aga pärast sattub sinu CV prügikasti või tänaval rentslisse või kuhu iganes.Selles pikas tekstis ongi küsimus, kuidas käituda?Ei tahagi enam tööd otsida ja kõigile oma elu/lugu avada...konfidentsiaalsust ei garanteerita ei mingit tagasisidet.
Lp. Urmas


Põhimõtteliselt muidugi sobib. Meie süsteemis saab pakkuda tööd ka sellisele CV-le, mille staatus on konfidentsiaalne (ei näidata nime jne.).


Teine asi on see, et tööandjal on vahel ka kiire (uus kiire projekt või jääb eelmine töötaja ootamatult haigeks). Sel juhul haarab ta telefoni ja helistab ikka ainult nendele CV-dele, kus on andmed. Andmete mitteavaldamine ei jäta usalduslikku muljet ja tööandja arvab, et tegemist on inimesega, kes alles töötab ja sondeerib lihtsalt pinda, äkki saab rohkem palka.


Tegelikult ei pea CV-s kirjutama midagi isklikku, ei ole ju põhjust varjata seda, kus õppisid või töötasid varem. Inimese seksuaalsed eelistused või imelikud harjumused jäägu igaühe enda teada, selles mõttes CV avalikustamine (ka rentslisse viskamine) ebameeldivusi ei tohiks tekitada.


Tagasiside on aga igaühe südametunnistuse asi. Võin kinnitada, et mitte ainult firmad ei unusta tagasi helistada, vaid ka paljud tööotsijad ei vaevu tööpakkumistele vastama. Vahel võib tööd olla nii palju, et ei jaksa kümnete või ka sadadega ühendust võtta.


Soovitan Teil koostada konfidentsiaalne CV (ilma kontaktandmeteta) ja näit. teine CV koos andmetega, kust aga jätate välja need töökohad ja muu info, mida ei soovi avalikustada. Vastavalt vajadusele siis kasutate kas ühte või teist. Meie süsteemis saab endale koostada kuni viis erinevat CV-d.



(28.02.2001)  Tere! Mul on järgmine probleem: olen töötanud praeguses töökohas alates 1997.a. juulist.
Tööleping sõlmiti määramata ajaks.Töötan kommertsosakonnas ostujuhina. Käesoleva aasta 21.vebruaril mulle kirjalikult teatati, et 23. aprillil mind vallandatakse suure koondamiskampaania tõttu. Mina olen 51-aastane meesterahvas.
Meie kommertsosakonnas on 3 töötajat: boss, mina ja minu 30-aastane kolleeg. Samal ajal varustus osakonnas, mis on osa kommertsosakonnast ja allub sama ülemusele, töötavad kaks naisterahvast ja üks nendest (sünd. 1942), kes on selles firmas ammu töötanud ja on juba pensionär, jääb tööle. Nendest viiest inimesest koondatakse ainult mind.
Mind huvitab, ega seadus ei ütle, et sel juhul tuleks alustada pensionarist? Tänan.

Ei, seadus ei tee vahet, kui vana on inimene. Ilmselt puudutab koondamisotsus teid seetõttu, et teie ametitikoht likvideeritakse. Teises osakonnas töötava pensionäri ametikoht aga säilub.

Soovime edu uue töökoha otsingutel


(26.02.2001)  Töötasin ettevõttes 28 aastat. Tervise halvenedes tegi arst ettekirjutuse viia mind üle kergemale tööle. Seepeale mind vallandati päevapealt ja maksti kahe kuu töötasu. Kas see oli õige? Mida teha?


Tervise halvenemine võib olla töölepingu lõpetamise põhjuseks, kui see on püsiva iseloomuga ja takistab või välistab senise töö jätkamise. Sel töölepingu seaduse paragrahvi 86 punkt 4 alusel võib töölepingu lõpetada üksnes juhul, kui töötajale ei ole võimalik pakkuda teist tööd, või kui ta on keeldunud pakutud tööst. Juhul kui töötaja teab, et tööandjal oli võimalik teda teisele kohale üle viia, kuid ta ei pakkunudki seda, võib töötaja töölepingu lõpetamise ühe kuu jooksul vaidlustada töövaidluskomisjonis või kohtus.


Töölepingu lõpetamisest tuleb töötajale ette teatada vähemalt üks kuu ja maksta hüvitust ühe kuu keskmise palga ulatuses. Kui etteteatamistähtaega ei järgita ja inimene vallandatakse päevapealt, tuleb rahas hüvitada ka etteteatamise aeg, see teeb hüvituse suuruseks ligikaudu kahe kuu keskmise palga.

Helve Toomla, EPL


(26.02.2001)  Kui ma teen tööettevõtulepinguga tükitööd, millel on kindel tükitasu ja ma teen seda omal tootmispinnal aga tellija materjalidega, kas tellija, st lepingu teine pool, peab maksma minu eest sotsiaalmaksu?


Vastus sõltub sellest, kas töö-ettevõtja on end registreerinud äriregistris või maksuametis füüsilisest isikust ettevõtjaks (FIE) või mitte. FIE maksab ettevõtluselt saadud tulult oma sotsiaalmaksu ise. FIE-na registreerimata isiku eest, kes teeb tellijale tööettevõtulepingu alusel tööd, peab sotsiaalmaksu maksma tellija.

Helve Toomla, EPL



(26.02.2001)  Ametnik saadetakse üheksaks kuuks välisriiki õppima. Väljaõppe korraldaja kannab hoolt toitlustuse ja öömaja eest, kuid on selgelt öelnud, et õppuri isiklikud kulud peab kandma teda saatev asutus. Kas ametnikul on õigus saada lisaks ametipalgale ka päevaraha, so 30 protsenti sellest, mida asutus maksaks, kui öömaja ja toitlustust poleks kindlustatud?
Teenistujale hüvitatakse välislähetuse puhul majutuskulud tasutud arve alusel kuni 1700 krooni ulatuses ööpäevas. Kui öömaja annab välismaa asutus, ei ole teenistuja kulusid kandnud ja hüvitusele tal õigust ei ole.


Päevaraha makstakse välislähetuses viibimise aja eest 500 krooni päevas. Kui aga lähetatule kindlustatakse tasuta toitlustamine, võib talle ametiasutuse juhi loal maksta päevaraha kuni 30 protsenti normist, so 150 krooni. Nagu näha, ei olegi ametiasutuse juht kohustatud sel juhul päevaraha maksma. Ootamatuste vältimiseks tuleks enne välismaale sõitu selgeks teha, kas ja kui palju päevaraha makstakse ning see avansina välja võtta. Avansi mittesaamise korral võib teenistuja lähetusest keelduda.


Helve Toomla, EPL


(20.02.2001)  Tere! Pöördun teie poole seoses probleemiga, mis puudutab ettevõtte juhtkonnaga sõlmitud lepinguid. Tean, et juhatuse ja nõukogu liikmetega ei tohi sõlmida töölepinguid vaid ametilepinguid, kuid kui juhatuse liige on ka tegevdirektor / juhataja, kas siis tuleb temaga sõlmida nii töö-, kui ka ametileping. Teiseks küsiks, kui kontserni kahte tütarettevõtet juhib üks ja seesama isik, siis kuidas täita tööraamatut (mõningatel andmetel polegi tööraamat tänasel päeval enam oluline?), sisuliselt töötab ta ju kahes erinevas juriidilises ettevõttes samaaegselt? Ette tänades.
Juatuse liikmetega on nii, et nemad on paika pandud tavaliselt nõukogu otsusega ja samal ajal on nad oma ametikohajärgsel positsioonil e nendega mingeid lepinguid ei tehta. Kui juatuse esimees on ka tegevdirektor, siis tavaliselt peab nõukogu otsustama, kas need mõlemad lülid on vajalikud või mitte. Juhatuse esimehega sõlmitakse sellisel juhul teenistusleping nõukogu esimehega. Juhul, kui juhatuse esimees on ka tegevdirektor, siis sellisel juhul Tööleping lõpetatakse poolte kokkuleppel enne teenistuslepingu sõlmimist.

Tööraamatusse kantakse kõik töökohad śõltumata ajast, sõltumata sellest, kas inimene töötab korraga mitmes ettevõttes või ainult ühes.

(20.02.2001)  Töötasin 1991.a. augustist kuni 1995.a.a augustini riigiasutuses, kolm aastat aktsiaseltsis ja alates 1998.a. taas samas riigiasutuses. Kuidas arvutada minu teenistusstaaźi riigiametnikuna? Kaasnevad ju sellega palgalisa ja lisapuhkepäevad.

Lugupidamisega

Ebe Loo
Teenistusstaaazi hulka läheb staaz riigiasutuses 1991-1995. Vahepealne AS töötatud aeg sinna ei lähe ja siis jälle 1998.ndast, kui te riigiasutusse tagasi läksite.


(20.02.2001)  Kui ma andsin lahkumisavalduse nädalase etteteatamisega sooviga lõpetada tähtajatu tööleping näiteks 02.10.2000, mulle aga selleks kuupäevaks mingit vastust ei antud, kas siis avaldusel lõppes kehtivus?
Paraku anti mulle 10.10.2000, teatis et olles võtnud arvesse minu avaldust lahkuda firmast omal soovil, teatame, et minuga lõpetatakse tööleping 11.10.2000
Kas see käitumine oli seaduslik nagu mulle väideti?
TLS § 79 lg 1 kohaselt on töötaja oma algatusel määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel kohustatud tööandjale ette teatama vähemalt üks kuu. Etteteatamistähtaja möödumisel võib töötaja töölt lahkuda ning tööandja on kohustatud andma talle tööraamatu ja lõpparve (TLS § 83 lg 1). Poolte kokkuleppega siin tegemist pole (TLS § 76), kuna tööandja teie poolt soovitud kuupäevast töölepingut ei lõpetatud ja teievaheline kirjalik kokkulepe selle kohta puudub. Niisiis peaks pidama arvestust avalduse esitamise päevast (töölepingu lõpetamise soovist teatamisest). TLS § 84 kohaselt tuleb tööandjal, kes vabastab töötaja tema kirjaliku nõusolekuta enne etteteatamistähtaja möödumist (s.o. 03.11.00), maksma töötajale hüvitusena keskmise päevapalga etteteatamistähtajast puuduv jääva iga tööpäeva eest.

Triinu Lamp, jurist


(20.02.2001)  Üks meie töötaja on lapsepuhkusel olnud nüüd juba üle aasta. Temale võeti peale dekreeti minekut asendaja, kellega sõlmiti määratud tööajaga tööleping, mis on nüüd lõppemas. Kui nüüd sõlmida uus määratud ajaks tööleping (n: 6 kuuks )siis, mis juhtub siis kui emaks saanu tahab varem tööle tagasi tulla? Kas selle teise töölepingu võib siis lõpetada TL seaduse §86 p 11 järgi. Või kuidas üldse selles olukorras käituda?
See paragrahv käib töölepingu lõpetamise kohta põhikohaga töötaja töölevõtmisel, seega eeldab, et eelmine töötaja ei olnud põhikohaga (poole, veerand kohaga või kohakaaslusega).

Asendajaga võib sõlmida tähtajalise töölepingu (TLS § 27 lg 1 p 2- tähtaeg ei pea olema kuupäevaliselt määratud!) tähtajaga kuni töötaja lapsehoolduspuhkuselt tagasi tulekuni.

Triinu Lamp - jurist



(19.02.2001)  Olen kõrgema haridusega sotsiaaltöötaja ja töötan Tallinna Keskhaigla Kõrva-, nina-,kurguhaiguste keskuses sotsiaaltöötajana.01.02.2001.a. oleme kinnitatudsotsiaalministri määrusega rehabilitatsiooniasutuseks, kes võib osutada rehabiliteerimise teenust. Küsimus seisneb minu puhkuses. Keskhaigla naistekliinikus töötab ka sotsiaaltöötaja kellel on 35 päeva puhkust, minul aga 28 päeva,kkuigi töötan iga päev puuetega inimestega , naistenõuandlas on tegemist tervete inimestega. Kas on olemas mingisugune seadusandlus mis reguleerib rehabilitatsiooniasutustes töötavate töötajate puhkust?

Teid ette tänades Mare Keerles
Sotsiaaltöötaja ei kuulu nende töötajate loetellu, kellel on valitsuse määrusega kehtestatud pikendatud põhipuhkust.

(19.02.2001)  Olen lapsepuhkusel oleva töötaja asendaja erafirmas.Olen antud firmas töötanud alla aasta. Ilmselt peagi see osakond likvideeritakse. Millised on minu õigused antud juhul (etteteatamine ja hüvitised)?
Teie küsimusele saab anda täpse vastuse ainult siis,kui pöördute otse Tallinna-ja Harjumaa Tööinspektsiooni tööinspektor-juristi poole koos oma lepinguga.


(19.02.2001)  Töötan avalikus teenistuses ja lähen peale lapse 3-aastaseks saamist tööle. Kas tööandja peab mu kindlustama sama tööga?


Lapsehoolduspuhkuse ajal oli teenistussuhe peatunud, tööle asumisel peab asutus, kus ema töötab, andma tagasi sama ametikoha, kus ta enne lapsehoolduspuhkust töötas. Ametniku üleviimine teisele ametikohale on üldjuhul lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul.

Helve Toomla, Eesti Päevaleht



(15.02.2001)  Olen töötanud ühes firmas sekretärina juba pool aastat. Palk on mul väike ja küsisin juurde. Aga ei saanud. Öeldi vaid, et küsi kevadel uuesti. Nüüd hakkasin tööd otsima ja saatsin mitmesse firmasse oma CV. Küsimus on selles, et kirjutasin ausalt oma CVs, et hetkel veel töötan firmas X. Kas mul on üldse lootust tööd saada? Kas firmade juhid vaatavad seda, et tal juba töökoht olemas, et teda ei vali? Kuidas tööandjad suhtuvad sellisesse asja, et inimene on tööl, aga otsib teist töökohta? Olen väga tänulik, kui vastate.
Antud küsimusele tuleb läheneda kahest vaatenurgast.

Esiteks palga juurde küsimisest. Selleks et küsida, tuleb midagi vastu anda. Kas oled määratlenud, kui palju on töö sisu, hulk, vastutus jm. muutunud algusega võrreldes, et midagi juurde küsida. Soovitan enda jaoks luua selge pilt olukorrast- faktid paberile välja kirjutada ning analüüsida, kui palju peadd selleks endast rohkem andma. Alles sellise argumenteeritava lähenemisega saate midagi juurde küsida. Ka ülemusele on tarvis seda teadvustada. Kui aga küsite niisama juurde, siis ei ärata see tähelepanu. Pigem tundub see väljapressimisena. On ka teine lähenemine- küsige ülemuselt, mida peaksite lisaks olemasolevale tööle tegema, et natuke rohkem teenida. Et see on lisakohustuste küsimine, võib selle eest ka midagi vastu küsida.

Teiseks CV avaldamine ehk uue töökoha otsimine. Seda võib tõlgendada ka nii, et soovite kurssi viia, mis on sarnase töö väärtuseks tööjõuturul. Arvan, et nende lugejad ja uued potentsiaalsed töökoha pakkujad ei vaata sellele viltu, et hetkel töötad. See on isegi parem kui päris tööta olla. Siis on usaldust pelgalt CV lugemisega märksa raskem võita. Nüüd on ikkagi mingi lootus, et kellelegi on tarvis taolist töötajat. Nii et üritage aga aktiivselt pakkumaks ennast välja erinevatel meetoditel. Samas rääkige läbi ka veelkord praeguse tööandjaga, ehk leidub ikkagi mingi lahendus.


Mati Ruul, www.maruko.ee


(13.02.2001)  Mis on ühe Eestis asuva korraliku firma kvaliteedijuhi keskmine palk?
Korralik firma on suhteline mõiste. Kvaliteedijuhi roll sellises firmas on väga suur. Vastutab ta ju firma toodete vastavuse eest standarditele, klientide rahulolu eest jne. Kvaliteedijuhi palgatase peaks olema Eestis praegusel hetkel vahemikus 7000-30000 krooni, ja seda olenevalt firma suurusest ja majandusnäitajatest.

Edu palga läbirääkimistel!

(12.02.2001)  Minu põhitöökoht on rasedale sobimatu töörezhiimiga – töötan kella kuuest õhtul poole kaheksani hommikul. Tööandjal ei ole mulle sobivat asendustööd pakkuda. Millised on minu õigused?


Rasedal ei ole lubatud töötada kella 22 õhtul kuni kuueni hommikul. Lapseootel naisel on õigus nõuda töötingimuste ajutist kergendamist, näiteks tööd päevasel ajal, või ajutist üleviimist teisele tööle. Selleks peab ta esitama tööandjale arsti poolt vormistatud haiguslehe. Kui teisel tööl on väiksem palk, hüvitatakse palgavahe haigekassa poolt samas korras nagu haiguse puhul. Hüvitist makstakse kuni teisele tööle üleviimise või töötingimuste kergendamise lõpuni, see aeg on näidatud haiguslehel.


Kui aga tööandjal ei ole võimalik töötingimusi kergendada või naist kergemale tööle üle viia, peab asjaolusid kontrollima tööinspektor. Tema kinnituse põhjal annab arst rasedale tööst vabastamiseks haiguslehe. Sel ajal saab tulevane ema haigushüvitist.


Töölepingu lõpetamine rasedaga tööandja algatusel on üldjuhul ebaseaduslik, seda tohib teha ainult ettevõtte likvideerimise, pankroti, töötaja süütegude ja katseaja ebarahuldavate tulemuste korral, ja ka siis üksnes tööinspektori nõusolekul.


Helve toomla, Eesti Päevaleht


(12.02.2001)  Töötasin algkoolis abiõpetajana. Jaanuarist minu tööleping lõpetati, seda linna eelarvekulutuste kärpimise tõttu. Ootan last, kuid polnud sellest tööandjale teatanud. Kui ma oleksin rasedusest teada andnud, kas see oleks muutnud tööandja otsust?
Küsimusest ei selgu, millise seadusesätte põhjal tööleping lõpetati. Niisugust lepingu lõpetamise alust, nagu linna eelarvekulutuste kärpimine, seadus ette ei näe. Kui töötaja kirjutas omal soovil lahkumisavalduse või oli nõus poolte kokkuleppel töölepingut lõpetama, siis on kõik seaduslik. Kui aga tööleping lõpetati tööandja algatusel koondamise tõttu (töölepingu seaduse § 86 p 3), mis oleks õige alus, oli lepingu lõpetamine ebaseaduslik isegi sel juhul, kui tööandja ei olnud rasedusest teadlik. Selline töölepingu lõpetamine tulnuks vaidlustada ühe kuu jooksul töövaidluskomisjonis või kohtus.


Helve Toomla, Eesti Päevaleht


(10.02.2001)  Tervist!Mida teha kui tööandja ei saa aru ületunnitöö maksustamisest(või ei taha aru saada). Tööandja räägib et meil on sõlmitud piiramatu tööaja leping ja siis peab töötama niikaua kui vaja. Tavaliseliselt nädalas korra või paar venib tööpäev üle 12 tunni ja ülejäänud päevadel passin niisama, teen ainult mõningad kohalikud sõidud. Nimelt, töötan Firmas sõiduautojuhina ja raske on arstijuurde aega kokkuleppida. Selle küsimuse peale öeldi et peale kella 22.00
Teiseks tahaks küsida, kuidas seda üles märkida, kui tööandja ütleb 15-30 minutit enne tööpäeva lõppu, et rohkem sõite ei ole, võid auto ära panna ja koju minna? Nimelt olen kuupalgaline.
Piiramatut tööaega ei eksisteeri, seadustes on väga täpselt paikapandud tööaja mõiste. Käesolev küsimus puudutab töö- ja puhkeaja seadust ning palgaseadust. Mõned välavõtted sellest, mis puudutab ületunde:

Paragrahv 13. Ületunnitöö


(1) Ületunnitööks loetakse töötaja töötamist üle
kokkulepitud tööajanormi.


(2) Ületunnitöö tegemine on lubatud poolte kokkuleppel,
välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. lõikes loetletud juhtudel.


(3) Töötaja on kohustatud täitma tööandja korralduse
ületunnitöö tegemiseks järgmistel erandjuhtudel:

1) loodusõnnetuse või tootmisavarii ärahoidmiseks või nende
tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks;

2) õnnetusjuhtumi, tööandja vara hävimise või riknemise
ärahoidmiseks;

3) tööprotsessi lõpuleviimiseks.


(4) Vahetustöötaja tööle mitteilmumisel, kui töös ei või
tekkida vaheaega, on töötaja kohustatud teatama sellest
tööandajale ja jätkama tööd kui ületunnitööd.


(5) Tööandja on kohustatud pidama ületunnitöö arvestust iga
töötaja ja iga ületunnitöö juhu kohta eraldi.




Paragrahv 14. Ületunnitöö piiramine



(1) Ületunnitööle on keelatud rakendada:

1) rasedat;

2) alaealist;

3) töötajat, kellele ületunnitöö on keelatud arsti
otsusega.



(2) Naist, kes kasvatab lapsinvaliidi või alla 14-aastast
last või isikut, kes hooldab I grupi invaliidi, võib rakendada
ületunnitööle käesoleva seaduse Paragrahv 13 3. lõikes loetletud
juhtudel üksnes tema nõusolekul.




Paragrahv 15. Ületunnitöö piirnormid



(1) Ületunnitöö piirnorm ühe töötaja kohta on 200 tundi
kalendriaastas.


(2) Töötajat ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle
nelja tunni päevas. Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi
ületada 12 tundi.


(3) Kehtestatud ületunnitöö piirnorme ei rakendata
käesoleva seaduse Paragrahv 13 3.lõike 1 punktis toodud
juhtudel.





Üldiselt on nii, et küsimuse järgi tundub, et tööandja mängib teie teadmatusele ning rikub sellega otseselt seadusi. Iga ületund on tasuline ja sõltuvalt õhtusest või öisest ajast ja pühadest tasustatakse ületunde koefitsendiga põhipalgast.
Kui tööandja annab teile loa lahkuda varem, enne tööpäeva lõppu, siis on see tema valik ja sellevõrra teie palk väiksemaks minna ei tohi. Töölepingus on tavaliselt öeldud, et tööandja garanteerib töövõtja tööga tööajal. Juhul, kui ta seda ei tee, siis palk, eriti kuupalk, sellest sõltuda ei saa. Loomulikult võite alati ka seele peale töölepigu katkestada, kuna tööandja ei täida lepingut. Iseasi, kas see on tänapäeval kõige õigem lahendus.

Aga ületundide seisukohalt soovitame pöörduda Töökaitseinspektsiooni, kus asi lahendatakse vastavalt seadusele.

Jõudu Teile



(10.02.2001)  Avaliku teenistuse seaduses on punkt, et üliõpilase, kelle vanem on avalikus teenistuses töötanud üle 15 aasta, õppemaksu tasub riik. Kuidas see seadus praktiliselt täitmisele kuulub?


Üks teenistuja õigustest on avaliku teenistuse seaduse kohaselt tõesti õppekulude hüvitamine. Sellest õigusest on seni rakendunud üksnes õppelaenu kustutamine vabariigi valitsuse 8. juuli 1997. a määrusega nr 132 kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras isikule, kes sai riiklikku õppelaenu ja pärast õppeasutuse lõpetamist astus riigiteenistusse.

Teist õigust – õppemaksu hüvitamist – ei sa veel rakendada, kuna riiklikes kõrgkoolides ei ole riiklikku õppemaksu seni kehtestatud. Praegused nn tasulised õppekohad ei tähenda riiklikku õppemaksu. Seaduse järgi on riiklikus kõrgkoolis õppival Eesti kodanikul, kelle mõlemal või ühel vanemal on või oli vähemalt 15-aastane teenistusstaazh riigiametnikuna, õigus saada õppemaksu hüvitist riigieelarve vahenditest.

Kui riiklik õppemaks seadusega kehtestatakse, peab valitsus määrama hüvitise maksmise korra ehk selle, kuidas seadust praktiliselt täidetakse.

Helve Toomla



(10.02.2001)  Töötan osalise tööajaga 36 tundi nädalas graafiku alusel. Tööaeg on jaotatud kuuele päevale, puhkepäev on pühapäev. Kas mul on õigus saada rohkem vabu päevi ja kas need arvestatakse siis palgast maha?


Töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt on töötajal vähemalt kaks puhkepäeva nädalas – üldjuhul laupäeval ja pühapäeval. Nendes ettevõtetes, kus töö iseloomu tõttu tuleb ka laupäeval ja pühapäeval töötada, määratakse puhkepäevad töösisekorra eeskirja või vahetuste ajakavaga, kuid ikka nii, et puhkepäevad oleksid üksteisele järgnevatel nädalapäevadel, näiteks kolmapäeval ja neljapäeval. Tööaja summeeritud arvestuse korral peab iganädalane katkematu puhkeaeg olema vähemalt 36 tundi.

Ainult tööinspektori loal võib katkestamatu tootmisprotsessiga ettevõttes teha erandeid nii, et puhkepäevad ei järgne teineteisele. Vähemalt kaks peab neid siiski iga nädal olema, olenemata sellest, et töötatakse osalise tööajaga. Puhkepäevade eest ei maksta kellelegi palka. Kui tööaeg jääb endiselt 36 tunnile nädalas, tuleb see aeg lihtsalt viie tööpäeva peale ära jagada. Palk jääb seejuures samaks.



Helve Toomla


(10.02.2001)  Ülemuse korraldusel tuli tööle hakata kahes vahetuses. Et ma sellega ei nõustunud, palusin end töölt vabastada, teatades viis päeva ette. Tööandja keeldub lepingut lõpetamast. Mida teha?


Kui töötaja uue tööajaga ei nõustu, on tal õigus nende muutuste tõttu nõuda töölepingu lõpetamist töölepingu seaduse paragrahvi 82 alusel.

Avaldus lepingu lõpetamiseks tuleb esitada viis kalendripäeva ette, kuuendal päeval ei pea töötaja enam tööle minema. Töö-andja peab sel juhul maksma hüvitust kahe kuu keskmise palga ulatuses.

Igapäevaelus on kahjuks tihti nii, et tööandja kas ei võta avaldust vastu või “kaotab ära”, nii et töötaja ei saa tõendada, et ta soovis töölepingut lõpetada. Sellise olukorra vältimiseks tuleks avaldus kirjutada kahes eksem-plaris ja anda tööandja esindajale (direktor, sekretär, personalitöötaja vms) üle allkirja vastu oma eksemplaril.

Allkirja juurde tuleks märkida ka avalduse vastuvõtmise kuu-päev, sest sellest hakatakse lugema 5-päevast etteteatamise täht-aega. Kui aga tööandja esindaja keeldub avaldust vastu võt-mast ning allkirja andmast, siis peaks selle avalduse ühe eksemplari saatma posti teel tööandja äriregistris näidatud aadressil tähitud kirjas väljastusteatega. Postikviitung ja tööandja allkiri väljastusteatel tõendab siis, et avaldus on kohale jõudnud. Jätab tööandja siiski lepingu lõpetamata, tuleb lõpparvet ja lepingu lõpetamise vormistamist nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu.

Lisaks võib töötaja sel juhul nõuda kuni ühe kuu keskmist palka lõpparve kinnipidamise eest ja keskmist palka kogu tööraamatu kätteandmisega viivitatud aja eest.

Helve Toomla, Eesti Päevaleht

(10.02.2001)  Kui kaua peab korralisest puhkusele minekust ette teatama ja kui kaua saab tööandja kinnihoida lahkumisavalduse kirjutanud töötajat? Lepingus neid punkte sees ei ole. Kui tervislikel põhjustel ei ole enam võimalik senist tööd jätkata , kuidas peab tegutsema?
Siin on väljavõte puhkuseseadusest:
1. Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks jaanuarikuu jooksul.

(2) Puhkuste ajakava koostamisel lähtub tööandja töö korraldamise huvidest, arvestades võimaluse korral töötajate
soove.

(3) Tööandja on kohustatud puhkuste ajakava koostamisel arvestama töötajate soovidega, kellel on seaduse järgi õigus saada puhkust neile sobival ajal (käesoleva seaduse paragrahvi 16 punktid 3-6).

Lahkumisavalduse andnud töötajat võib tööandja kinni pidada 1 kuu. Teisisõnu, kui esitad avalduse lahkumiseks, siis on tööandjal õigus rahuldada see 1 kuu möödumisel alates avalduse esitamise päevast. Loomulikult võid lahkuda ka sama päev, kui tööandja sellega nõus on. Jättes järgmine päev lihtsalt tulemata, võib tööandja sind vallandada tööluusi tõttu, mis alati pole kõige parem variant, aga kui see sind ei mõjuta, võid käituda ka nii.

Kui tervis (haigus)ei luba tööd teha enam, siis peaksid keskenduma oma ravimisele, sest haigusleht, pikemaajaline, ei ole väljapääs. Soovitame sul võtta aeg maha ja oma tervis korda ravida, või siis otsida selline töö, mis ei ole tervistkahjustav ja sobib just sinule.



(30.01.2001)  Sain äsja koondamispaberi kätte. Millal peaksin ennast töötuks registreerima, kas nüüd või siis kui olen lahkunud? Kui mul on sissekirjutus Võrus kas saan siis töötuks registreeruda Tallinnas (olen siin töötanud ja elanud 2,5 aastat ning ka tulumaksu Tallinnas maksnud)?
Töötuks saab ennast registreerida siis, kui enam ei tööta s.t., kui tööleping on lõppenud. Registreerimiseks pöörduge Tööhõive ametisse Tallinnas , Endla 4.


Jurist Helle Veetamm


(22.01.2001)  Olen tööle võetud lapsehoolduspuhkusel töötaja asendamiseks ja minuga on sõlmitud tööleping määratud ajaks. Nüüd aga hakatakse inimesi koondama ja ülemus tahab minuga ennetähtaegselt töölepingu lõpetada. Kas mulle peab töölepingu lõpetamisest ette teatama ning maksma ka hüvitist?


Kui tööandjal tekib koondamise olukord (töömahu vähenemine, tootmise või töö ümberkorraldamine, või lõpeb töö muul põhjusel) enne lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja tööle asumist, st enne töölepingu lõppemise tähtaega, tuleb asendaja tööleping lõpetada koondamise tõttu ja ette teatada ning maksta talle hüvitisi täpselt samuti nagu teistele koondatavatele. Lapsehoolduspuhkusel oleva naise töölepingut koondamise tõttu mingil juhul lõpetada ei tohi.

Helve Toomla, Eesti Päevaleht


(22.01.2001)  Minu töö on selline, et ametis tuleb olla ka laupäeval ja pühapäeval, tavaliselt komandeeringus viibides. Kuidas kompenseeritakse väljaspool tööaega tööl või lähetuses viibimine, kas vabade päevade või töötasuga?
Tööalases lähetuses ehk komandeeringus tuleb täita oma tööalaseid kohustusi, st töötada oma töölepingus kokkulepitud tööajaga. Kui lähetuses peab pikemaid tööpäevi tegema või puhkepäevadel töötama, siis on see töö üle tööajanormi. Kuna ületunnitöö on enamasti lubatud vaid poolte kokkuleppel, siis tuleks ka lähetuses üle normi töötamine ja selle hüvitamine juba enne komandeeringut tööandjaga kokku leppida.


Nii ületunnitööd kui ka puhkepäevadel töötamist võib hüvitada poolte kokkuleppel kas raha või vaba ajaga. Ületunnitöö eest tuleb maksta lisatasu vähemalt 50 protsenti tunnipalga määrast ja puhkepäeval tööl oldud aja eest samuti vähemalt 50 protsenti tunni- või päevapalgamäärast, st poolteisekordselt.


Helve Toomla, Eesti Päevaleht


(29.09.2000)  Töötasin kolm aastat ühes väga prestiizhes firmas sekretärina, kuid paar kuud tagasi mind koondati väga segastel põhjustel. Kuna elu läheb edasi, siis otsustasin endale loomulikult uue töökoha otsida ja seda olen ma ka teinud, kuid siiani tulemusteta. Teades ennast - olen ma väga töökas, oskan ennast maksimaalselt rakendada sellel ametil, mida olen õppinud ja samuti on mul head soovituskirjad. Ma olen palju käinud intervjuudel,aga töösuhteni pole ma ühegi firmaga jõudnud ja järjest rohkem hakkab mulle tunduma, et asi pole minu tööoskuses ega ka muus, vaid just minu välimuses. Ma olen noor, ma näen väga hea välja, hoolitsen enda eest maksimaalselt. Ma ei tea, kas see on minu kompleks, aga ma olen mitu korda näinud halvustavaid pilke vestlusel,et mida sa "beib" ka töötegemisest tead, sul on paras rikka mehe põlve peal kiikuda.

Ma olen oma kompleksile juba niipalju kordi kinnitust saanud, et see on hakanud mind juba tõsiselt vaevama ja ma olen siis vestlusele minnes ennast teadlikult "halliks hiireks" teinud ja ma ei tunne ennast sugugi mugavalt. Kusjuures, pole ma kunagi vestlusel käinud miniseelikuga, vaid ikka nagu kontoritöötajale kohane, korraliku, kvaliteetse kostüümiga.

Öelge palun, kas see võib tõesti nii olla, et tööandja palkab enne mõne "tavalise" inimese, kui inimese, kes teab ja tunneb oma tööd, kuid ta on kõigele lisaks ka ilus naine. Või on see siis tõesti minu kompleks, millest ma pean ruttu vabanema.

lugupidamisega
Ei usu millegipärast väitega, et "beib" tööd ei leia. Ümberringi töötab erinevates ettevõtetes väga kauneid inimesi ning oma töökoha on nad saanud eelkõige ikkagi oma oskuste järele. Kindlasti aitab tööle konkureerimisele kaasa asjaolu, et meeldivus- kenadus- väljanägemine tähendab palju. Seda aga vaid positiivse poole pealt. Nii et see on vaid ka Sinu plussiks. Eks kindlasti leidu ümberringi kadedaid, kes arvavad, et oled väga õnnelik. Seega võib tegelikult olla tegemist ikkagi väikese kompleksiga, mistõttu ära tee sellest numbrit. See, et Sa oled hetkel tööta, ei tähenda, et see nii jääb. See et Sulle on öeldud "ei", ei tähenda alati, et see on välimusest (beib) tingitud. Analüüsi oma tegevust, käitumist ning jõua selgusele, mida Sa valesti oled teinud läbirääkimistel. Väldi seda tulevikus ja terendamas on seejärel Sinu õnnepäevad

Mati Ruul, Maru Konsultatsioonid, mruul.hot.ee

(04.01.2001)  Kas firmade ühinemisel tohib muuta töölepingut?
Vastavalt Töölepingu seaduse § 6 ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni reorganiseerimine ei lõpeta töölepingut. Töölepingud antakse üle uuele tööandjale ja töölepingutes ja tööraamatutes tehase kanne uue tööandja kohta. Selleks töötaja nõusolekut vaja ei ole Kui töötaja sellega nõus ei ole, siis on tal õigus nõuda töölepingu lõpetamist üldistel alustel.

Kui aga uus tööandja tahab teha muudatusi töölepingus, siis saab seda üldreeglina ainult poolte kokkuleppel. Töötaja ei pea sellega nõus olema ja tal on õigus nõuda töölepingus kokkulepitud tingimuste täitmist .tööandja poolt. Kui tööandja rikub lepingutingimusi, siis on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamist Töölepingu seaduse § 82 alusel. Selleks peab ta tööandjale ette teatama vähemalt viis kalendripäeva.. Tööandja on kohustatud maksma töötajale kahe kuu keskmise palga suuruse hüvituse.

Kui töötaja töölepingu lõpetamist ei nõua ja tööandja ei saa võimaldada tööd endistel tingimustel, siis peab töölepingu lõpetama tööandja omal algatusel näit. koondamise tõttu.



(04.01.2001)  Töötasin 2 kuud ärijuhi assistendina, kuni otsustasin lahkuda. Tegin kuu ajaga ära ligi 150 ületundi ning sattusin liiga suure koormuse tagajärjel isegi haiglasse. Tegin ületunde, kuna nii nägi lepingu tingimus ette, et kui vaja siis teen (tol hetkel ametijuhendi puudumise tõttu juhtisin mingil määral isegi firmat). Minu esitatud pretentsioonidele ei pööratud tähelepanu ning töökeskkond oli mulle nagu vangla (lihtsalt ei tohtinud töölt enne ära minna kui selleks luba anti). Kuna palganumber oli minu jaoks küllaltki korralik, otsustasin peale esimest töötatud kuud siiski firmasse jääda. Teise kuul aga esitasin lahkumisavalduse. Mulle lubati kõik töötatud aeg ilusti kinni maksta ja nii ma ootan seda juba 3-ndat kuud. Samuti ei taheta mulle antud firmast väljastada palgatõendit maksuameti jaoks. Mul ju on õigus saada oma teine töötasu ja palgatõend (sooviksin ikka tagasi saada oma tulumaksu nende kahe kuu eest)??? Aga seal nii ei arvata. Kas peaksin selle firma hoopis kohtusse kaebama? Ma ei tea, mida oleks kõige mõistlikum teha? Mul on tunne, et need rahad pisteti lihtsalt oma tasku ja riigile ei ole minu pealt midagi makstud. Kas keegi oskaks nõu anda? Aitäh
Saamata jäänud töötasu nõudmiseks on Teil õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjon asub Tallinnas Luha t. 16.
Helle Veetamm, Tööinspektsiooni jurist

(04.01.2001)  Olen töötanud 7 kuud. Kui tööleping sõlmiti oli minu ametinimetus müügijuhi assistent ning tööülesanne müügijuhi assisteerimine ja personalitöö. Nüüdseks olen personalijuht. Müügijuhi assisteerimise asemel on tulnud sellised tööd nagu sekrtäri pidev asendamine(tema puhkuste ajal), juhatuse ja tegevdirektori assisteerimine. Kuna mu põhitööülesanne on personalijuhi töö,mis on väga mahukas (kuna ettevõttel ennem personalitöö puudus), siis leian et ma ei peaks tegema neid teis ülesandeid, mis nagunii minu lepingus ei kajastu. Ja kõigele lisaks saan ma sekretäriga ühte palka. Leian et minu väärtus on kolm korda kõrgem.Kuidas peaksin käituma, kas nõudma palgatõusu või mitte kohustuma tegema neid lisatöid? Tänan vastuse eest.
Vastavalt Töölepingu seaduse § 26 lepitakse töölepingus kokku tehtavas töös ja töötasus. Tööandjal on õigus nõuda ainult kokkulepitud tööd ja töötajal on õigus nõuda kokkulepitud töötasu. Töö sisu ja palga muutmine on võimalik ainult poolte vastastikusel kokkuleppel.

Helle Veetamm

(04.01.2001)  Tere!Kuidas käituda olukorras, kui palgakokkuleppes on kirjas, et peale katseaja lōppu sōlmitakse töötajaga uus palgakokkulepe, kuid pooled kokkuleppele ei saa? Millistel alustel tuleks siis tööleping lōpetada ja kas üldse?
Vastavalt Töölepingu seaduse § 26 tuleb töölepingus kokku leppida töötasus. On vale kokku leppida töötasus ainult teatud ajaks näit. katseajaks. Kui selline asi juhtus, siis peavad tööandja ja töötaja töötasus kokku leppima täiendavalt. Kui uues töötasus kokku ei lepita, siis on Teil õigus nõuda katseajaks kokkulepitud töötasu maksmist ka edaspidi.

Helle Veetamm

(22.12.2000)  Olen 35-aastane meesterahvas ning töötan pikemat aega töökeskonnas, mis hõlmab turvandust. Seitsme tööaasta jooksul olen läbi käinud praktiliselt kõik turvatöötaja etapid, lisaks 2-aastane politseiniku staazh. Kahjuks ei ole ma suutnud vastavas spetsiifikas edasi areneda, mis on mulle eluliselt vajalik,seoses üha kallineva elukeskonnaga,ning mis omakorda tekitab materiaalseid probleeme isiklikus kui ka perekonna elus. Usun, et tänapäeval on paljud töövõtjad samasuguses olukorras nagu mina, kuid isiklikul tasandil näen elu edasi arendavaks faktoriks ainult töökoha muutust ning selle läbi ka eneseteostuse paranemist. Käesoleval hetkel töötan prestiizhikas turvaettevõttes, mis tegeleb rahaliste väärtuste veoga jms. Esimese tööaasta eest firmas olen autasustatud aukirjaga, vahetute tööprotsesside parandamiseks olen teinud mitmeid ettepanekuid (s.o. pikaajalise turvakogemuse pagasist) nii suuliselt kui ka kirjalikult. Kuni tänase päevani puudub viimastel täielik tagasisside. Olen püüdnud ennst arendada firmas n.ö. astme-astmelt, kuid tänapäeva elukeskkonnas paistab see meetod juba vananenud olema.
Töötades juba kolmandat aastat antud ettevõttes on muutunud ettevõtte omanike staatus, samas on vahetunud mitmed juhtivad töötajad. Selle läbi on ettevõttes suhted ülemuste-alluvate vahel muutunud ebaseltsimehelikeks ja mittekonstruktiivseteks. Sellega näen enda arengut vastavas töökohas täiesti võimatuks, vaatamata isegi minu pikaajalisele kogemusele vastavas tööspetsiifikas. Olen otsustanud valida endale uue eriala, milles näeksin edasi arengut kogu oma elus. 15-aastase tööstaazhi juures oman erinevaid töökogemusi kuid puudub kõrgharidus, mis oleks vajalik uue töö otsingul. Selleks pole olnud piisavalt aega ega võimalusi, lähtudes isiklikust elust. Tean, et isikliku karjääri edu sõltub peamiselt minu enda õigetest plaanidest ja tegevusest, kuid selleks ei ole mul otsustavat kindlust, seoses paljude läbielatud pettmuste põhjal töökarjääris. Teie poolne tagasiside nõuannete ja soovituste näol oleks kindlasti suureks toeks minu töökarjääris edus. Lugupidamisega ning soovides teile rahulikke jõulupühi !
Suur tänu usaldusliku kirja eest. Kuna asi ei puuduta seadusi, siis vastame ise.

Ilmselt olete staadiumis, kus tunnete, et endist viisi enam nagu ei tahaks, midagi muud pole aga ka peale hakata. Arvan, et asi pole niivõrd seotud töökohaga, kuivõrd kogu elukorraldusega. Teatud hetkel tunnevad kõik, et midagi on vajaka. Kes pole enam rahul oma naisega, kes tahab elukohta vahetada. Loomulikult kuulub töökoht asjade juurde, millesse suhtutakse pikaajalise perspektiiviga ja milles saavutatud edu annab isikliku rahuldustunde.


Kahjuks on ju nii, et lihtsaid tööinimesi on palju rohkem, kui ülemusi. Ja ka ülemus vaatab tulevikku, mõeldes näiteks, et olen töötanud siin juba 10 aastat, edasi pole aga kuhugi minna. Nii võib mõelda isegi president ja kurvastada, et on olemas palju suuremaid riike, mille president olla. Tahan öelda, et tähtis on rahul olla sellega, mis on saavutatud, aga mitte kurvastada selle üle, mida pole. Vaadake aknast mõnda prügikolli ja nentige, et elus on väga hästi läinud.


Kõik eelnenu aga ei tähenda, et midagi paremaks enam ei saagi minna. Kinnitan, et kõrgharidus ei ole elus kõige tähtsam. Tean mitmeid tuntud tegelasi, kes on vaevalt keskkooliga hakkama saanud. Julgeks isiklikult täiesti soovitada töökoha vahetust, kuigi olete antud kohas töötanud vaid kolm aastat. Ärge tehke seda uisapäisa, rääkige tuttavatega ja uurige tööturu situatsiooni. Enam ei tööta inimesed ühes kohas kümneid aastaid, teatud etapil hakatakse liikuma paralleelsetel ametikohtadel, liikudes firmast firmasse. Uue töökohaga kaasnevad uued võimalused. Samuti on ametiredelil liikumine reeglina lihtsam väikestes firmades. Kui tulete praegusest firmast ära hea tujuga ja positiivsete soovitustega, siis kujutan ette, et nii mõnigi tööandja rõõmustab, et on sattunud võimeka inimese peale, kes tahab veel ka edasi areneda.


Ka eriala vahetuses ei ole midagi imelikku. On mitmeid töökohti, kus saaksite kasutada oma kogemusi. Võite pürgida turvaülemaks mõnda kesmise suurusega kauplusesse, minna treeneriks kuhugi koolitusfirmasse või mida iganes. On ka palju ameteid, mille jaoks ei ole vaja erilist haridust - ministri autojuhiks (olles ühtlasi ihukaitsjaks), politseinikuks, päästeametisse. Usun, et sobite igale poole ja saate kasutada oma kogemusi. Kui tundub, et praeguses töökohas on arenemine raske, siis kindlasti vahetage firmat. Teil on kindlasti ka muid varjatud kutsumusi, mida ma ei tea, võibolla valdate arvutit, tunnete hästi ehitust või midagi muud.


Kui Teil ei ole piisavalt otsusekindlust, siis kindlustage oma tagalat. Leidke töökoht, mis Teile meeldiks, võibolla isegi mitu. Leppige kokku, et kui töökoht on kindel, alles siis lahkute eelmisest firmast. Selles etapis võite eelmises kohas ettevaatlikult palka juurde küsida. Kui nad ei ole nõus, siis teatage, et sooviksite umbes kuu aja pärast lahkuda ja kas see oleks võimalik. Mõistlike läbirääkimiste teel võib nii mõndagi saavutada. Samuti võite võtta omale poole kohaga mingi lisatöö ja alles hiljem otsustada, kumbasse firmasse jääda.


Minu nõuanded ei pruugi Teile sobida, sest otsustajaks olete ikkagi Teie ise. Aga selge on see, et lihtsalt kirumine ka mingit kasu ei too. Ja ükskõik mida Te ei otsusta, siis hiljem kahetseda seda ei maksa, sest keegi ei tea, mis oleks võinud halvasti minna, kui oleks vastu võtnud mingi teise otsuse. Arvestage, et kui Te venitate ja midagi ei otsusta, siis ka see on lõpuks otsus mitte midagi otsustada.



(22.12.2000)  Ma saatsin oma CV ühele tööpakkumisele.Vastuseks sain,et tööpakkuja ei suuda seda lugeda,et formaat pidi vale olema.Kuigi minu CV on teie serveris ja elektroonilise CV saatmise juhendis on öeldud,et kui CV on teie serveris siis ei pea midagi muud tegema kui saada lihtsalt ära ja tööpakkuja näeb seda sellisena nagu mina.(mina sain asjast nii palju aru voi peab midagi veel tegema)
Võib olla, et osades firmades on kasutusel mailiprogramm, mis on eriti vana või aegunud. Sel juhul võib küll olla nii, et korralikult kujundatud teksti asemel näeb ta laialipillatud lauseid ja lugemine on väga raske, kui mitte võimatu.


Proovige oma CV ümber kopeerida Word-i või mõnda teise tekstiformaati ja saata talle sellisel kujul. Kuigi ei saa kindel olla, et tal siis ka selle lugemiseks mingi korralik programm on.


Meie süsteem on testitud ja 99,9% klientidest saavad kõike lugeda.



(08.12.2000)  Kuidas suhtuda firmadesse, kes
soovivad cv saatmist koos fotoga. Üks juhus selline, et telefoni teel tellimuste täitmise puhul oli ka foto saatmine vajalik.


Ega siin muud moodi suhtuda pole võimalik kui mida ise antud hetkel arvate. Firmad, kes pakuvad tööd, võivad seda teha. Iial ei või ette teada, mis eesmärgil nad just fotot soovivad. Võib olla soovivad, et nende töötajad oleksid kenad, või sarnased välimuselt, või kindlatele näojoontele vastavad vm. Seda võime vaid paraku arvata.
Neil pole aga paraku kaotada midagi kui Te ei reageeri sellele soovile. Leidub teisi kandidaate, kes seda teevad. Teie võite aga selle läbi kaotada aga hea töökoha. Mingil määral mõistan Teid- ei või iial ette teada, miks just foto on oluline. Kuid samas võite ju igal konkreetsel juhul öelda EI, kui asjad võtavad teise pöörde. Nii et natuke on siin ka riski. Kuid kes ei riski, see ei pidavat jooma vahetevahel ka sampanjat! Nii et edu Teile!


(29.11.2000)  Seirates praegust olukorda tööjõuturul tekib kohe kysimus, et mida tööandjad arvavad oma tulevastest töölistest st. kas nad tõesti otsustavad lihtsalt võtta omale tööle mingid ullikesed kes on kyll oma töö vääriline aga kes ei oma mitte mingit ettekujutust asjade edaspidisest käigust, ning tänu sellele ei suuda ja ei taha nad vastutada oma tegevuse tagajärgede eest!
(kysin seda lihtsalt seepärast, et mul 0n lihtsalt juba nats imelik meie riigis tööd otsida kuna ....)
Kui Teile tundub, et tööandjad peavad tööotsijaid nn.ullikesteks, siis eksite küll. Võib olla pole Te jätnud tulevasele tööandjale nii kindlat muljet, et osutuksite väljavalituks. Kui Te ise edus kahtlete, siis on see Teie käitumises märgatav ning tunnetatav. Seepärast soovin ikkagi järjekidlalt edasi proovida ja sisendage usku, et Te selle lõpuks leiate! Kõik muu- teadmised, kogemused, vastutus jm. järgneb sellele.

Mati Ruul, Maru Konsultatsioonikeskus

(22.11.2000)  Mitme kõrgkooli lõpetamise korral ei sisesta programm neid CV-sse enne, kui on täidetud ka punase tärniga märgitud väljad (põhi-, keskkool). Kui ei täida neid, ei lisata ka kõrgkooli CV-sse. Milles probleem?
Kui olete korra juba sisestanud põhikooli andmed ja tahate lisada kõrgkooli andmeid, siis ei pea te enam põhikooli sisestama. Sel juhul, kui veateade ütleb, et mingi väli on täitmata, on selline väli ilmselt kõrgkooli osas. Täpsem info abi@cvkeskus.ee

(20.11.2000)  Kui palju tuleb mulle koondamisest ette teatada, kui olen sel kohal töötanud kaheksa aastat? Kui palju pean ma raha saama?


Antud juhul tuleb kirjalikult ette teatada vähemalt kolm kuud ja maksta hüvitust kolme kuu keskmise palga ulatuses.


Avaliku teenistuse ametnikule peab koondamise tõttu teenistusest vabastamisest kirjalikult teatama vähemalt üks kuu ette, avaliku teenistuse staaĻist etteteatamise aeg ei sõltu. Hüvituseks makstakse ametnikule, kelle teenistusstaaĻ on kaheksa aastat, kuue kuu ametipalk.


Helve Toomla, Eesti Päevaleht


(20.11.2000)  Firmas kuulutati välja pankrot. Kõik teised töötajad said oma palgad koos puhkuse- ja muude hüvitistega kätte, mina aga mitte. Kui pankrotihaldurilt küsisin, et milles asi, vastas ta muiates, et raha pole. Mida teha?
Kui pankrotis äriühingul palkade ja hüvituste maksmiseks raha ei ole, peab pankrotihaldur kindlaks tegema kõik töötajatel saamata jäänud palgad, puhkusetasud ning hüvitised ja esitama rahandusministeeriumile taotluse puuduoleva raha saamiseks. Valitsuse tagatisfondist antakse siis raha töötajatele võlgade maksmiseks. Tagatisfondist ei pruugi aga kätte saada kogu raha – sealt hüvitatakse saamata palk, puhkusetasu ja hüvitused kokku üksnes kuni töötaja kolme kuu keskmise palga ulatuses ja sedagi mitte üle riigi kolme keskmise kuupalga. Ülejäänud võla-osa peab pankrotihaldur maksma siis, kui äriühingu tegevusest või vara müügist raha saadakse.


Pankroti väljakuulutamise järel peaksid töötajad, kel palgad-hüvitised saamata, andma pankrotihaldurile kirjalikult oma nõudeavalduse, milles näidatakse, mis ja millises suuruses jäi tööandjalt saamata. See nõude-avaldus tuleb pankrotihaldurile esitada hiljemalt kahe kuu jooksul pärast pankrotiteate avaldamist.


Palk, töölepingu lõpetamise hüvitis, puhkusetasu, kohustusliku ravikindlustuse hüvitis, elatis, vigastuse või muu tervisekahjustusega, samuti toitja kaotusega tekkinud kahju hüvitis on eesõigusnõue ja seegi tuleb nõudeavalduses kirja panna.


Pankrotihalduri tegevuse peale võib kaevata pankrotitoimkonnale ja võlausaldajate üldkoosolekule.


Helve Toomla, Eesti Päevaleht


(14.11.2000)  Tere!
Mul on järgmine probleem: olen töötanud praeguses töökohas alates 1997.a. juunist. Tööleping sõlmiti määramata ajaks. Käesoleva aasta oktoobris töötasime kõik täiskohaga, nagu lepingus ette nähtud. 27. oktoobril teatati, et 1. novembrist hakkame tööle poole kohaga, kuna firmal pole lihtsalt tööd pakkuda kõikidele meestele. Koondama ei olnud juhtkond nõus, väidetavalt puudub neil selleks raha. Tehti uus töögraafik ja meid pandi tööle 10 päeva kuus konkreetse päevapalgaga. 6. novembril kästi meil kõigepealt kirjutada lahkumisavaldus ja seejärel töölevõtuavaldus. Mina polnud nõus seda tegema. Siis anti mulle koopia tööettevõtulepingust ja kästi sellele alla kirjutada. Ma pole ka sellega siiani nõustunud. Tööd kaotada ei tahaks. Mind huvitab, millised on minu kohustused ja õigused? Kuidas sellisel juhul kaitseb töötajat seadus?
Teil on täielik õigus nõuda tööandjalt töölepingu tingimuste täitmist, st teha ise tööd (või kohal olla) 8 t päevas e täiskohaga. Kui tööandja palgapäeval ei maksa palka täistööaja eest, tuleb saamata palgaosa nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Nõude aluseks on töölepingu seaduse (TLS) §69 lg. 1 :

Kui tööandja seadusevastaselt viib töötaja üle teisele tööle või muudab muid töölepingu tingimusi, on töötajal õigus nõuda ennistamist endisele tööle,samuti muude kokkulepitud töötingimuste taastamist ning kuni nende seaduserikkumiste kõrvaldamiseni saamata jäänud töötasu maksmist.

Soovitan võtta oma tööleping ja täita ise ka hoolikalt selle tingimusi, muidu võidakse Teid distsiplinaarkaristusena töölt vallandada. Ilma Teie nõusolekuta töölepingutingimuste muutmine on seadusevastane.

Tööettevõtulepinguga Teie firmas vaevalt et tegemist on, see on töötamine ilma alluvussuhteta, tööettevõtja omal riisikol. Tööettevõtjale ei kehti tööseadused, kõik tingimused tuleb lepingus eraldi sätestada. Juriidiliselt olete kõik õigesti teinud, iseasi, kuidas peate vastu tööandja psüühilisele survele ja tõenäolisele tagakiusamisele.

Teine võimalus on lõpetada tööleping TLS §82 lg. 1 alusel Teie enda algatusel tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu - tööandja ei kindlusta tööga ega maksa ettenähtud palka. Avaldus tuleb esitada 5 kalendripäeva ette ja hüvitust maksab tööandja sel juhul kahe kuu keskmise palga ulatuses.


Helve Toomla, EAKL-i jurist


(13.11.2000)  Pool aastat tagasi tulin töölt ära. Lõpparve maksti välja alles paar kuud hiljem. Pöördusin tööinspektori poole, siis töövaidluskomisjoni. Seal tõdeti, et mulle tuleb välja maksta ühe kuu palk. Endine tööandja ütleb, et raha pole. Mis võiks siis olla järgmine samm? Omakohus?
Kui tööandja vabatahtlikult töövaidluskomisjoni jõustunud otsust ei täida, tuleb teha avaldus maa- või linnakohtu täitev-osakonnale. Kahjuks juhtub sageli nii, et tööandjal ei ole raha ega vara ning täiturgi ei suuda midagi teha.


Eestis on tõenäoliselt tuhandeid inimesi, kelle palgad ja hüvitused on töövaidluskomisjonid või kohtud küll välja mõistnud, kuid kellel see raha saamata jäänudki. Vahel tundub, et mõne tööandja äriidee tasuta tööjõu kasutamisega piirdubki – luuakse äriühing, palgatakse töötajad, palga maksmise ajaks kaotakse aga jäljetult. Tavaliselt jäetakse ka riigile kõik maksud maksmata. Võib-olla peaksid pettasaanud töötajad omakohtu asemel ühinema ja üheskoos häält tegema selleks, et täiendada õigus-akte ning nõuda sulidest töö-andjate esindajate vastutusele võtmist.

Helve Toomla, Eesti Päevaleht



(09.11.2000)  Olen asendusõpetaja. Asendan lapsehoolduspuhkusel olevat õpetajat. Tööle läksin märtsikuust ja minuga tehti tähtajaline leping kuni juunikuuni. Nüüd sügisest tehti taas leping sept.-mai. Ma olen tööl justkui põhikohaga, ainult selle vahega, et kohe kui teine õpetaja soovib lapsepuhkuselt tagasi tulle, tal on see õigus. Nüüd siis minu küsimus: Ma leidsin endale töö ja ma tahaksin oma töölepingut lõpetada, eriti arvestades olukorda, et mu olukord on niigi ebastabiilne. Kas ma pean oma lahkumisest varem ette teatama? Kui pean, siis kui palju varem? Ette tänades Diana.
Töölepingu seaduse §80 lg. 1 p. 2 kohaselt võite töölepingu lõpetada oma algatusel, teatades sellest tööandjale ette vähemalt 5 kalendripäeva. Nimetatud TLS § 80 lg 1 tekst:

Määratud ajaks sõlmitud töölepingu (§27 lg. 2 p. 1-4 ja 6) ennetähtaegsest lõpetamisest teatab töötaja tööandjale ette vähemalt:

1) kaks nädalat, kui lepingu tähtaeg ületab ühte aastat;

2) viis kalendripäeva, kui lepingu tähtaeg ei ületa ühte aastat;

3) viis kalendripäeva, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on töö jätkamist takistav haigus, invaliidsus, haige või invaliidistunud perekonnaliikme hooldamise vajadus või õppima asumine. Samas korras võib töölepingu lõpetada ka naine, kes kasvatab alla kolmeaastast last.

Parimate soovidega

Helve Toomla, EAKL-i jurist


(06.11.2000)  Kas tööandjal on õigus piirata minu töötamist samal tegevusalal (konkureerivas ettevõttes) pärast töölepingu lõppemist?

Tööleping sätestab, et sellise piirangu eest makstakse x% põhitöötasust kompensatsiooni (NB! mitte eritasu).

Samas pole konkreetselt sätestatud, et ma oleksin kohustatud selle kompensatsiooni tööandjale tagastama (juhul kui siiski pärast töölepingu lõppemist tööandja konkurendi juures tööle asun).

Lisaks, kas kompensatsioon sellises kontekstis on käsitletav vastava eritasuna ning kas selline piirang üleüldse on seadustega kooskõlas?
On küll tööandjal selline õigus. Töölepingu seaduse §50 p. 6 kohaselt on töötaja kohustatud hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust.

Sõnad “kompensatsioon” ja eritasu” siin mingit rolli ei mängi, sest “muu hüvituse” alla mahub “kompensatsioon” igal juhul.

Kas töölepingus, töösisekorraeeskirjas vm peab olema sätestatud, kes või millise tegevusala ettevõtjad on tööandja konkurendid ning kui kaua pärast töölepingu lõpetamist konkurendi juurde asumise keeld kehtib. Kui tagastamise kohustust sõnaselgelt kirjas ei ole, on tagastamine vaieldav. Kompensatsiooni tagastamise lahendab töövaidlusorgan kui tööandja sinna pöördub. Praktikas on olnud selliseid otsuseid, millega nõutakse töötajalt eritasu (kompensatsioon) tagasi. Palju sõltub sellest, kuidas töölepingu tingimused on kokku lepitud ja milliseid oma akte tööandja on välja andnud ja töötajale teatavaks teinud.


Helve Toomla, EAKL-i jurist


(02.11.2000)  Töötan avalikus sektoris. Meie täitevorgan võtis vastu määruse näol struktuurimuudatuse, millega koondati üks ametikoht. Määrus võeti vastu 1 novembril, kehtima hakkab see 1 detsembrist. Inimene, keda koondada taheti "haigestus" 1 novembril, mistõttu koondamisteadet talle üle anda ei ole võimalik. Kas peame talle maksma midagi täiendavalt veel peale koondamisrahade, kui ta tööle ilmub? seaduse järgi on etteteatamise aeg 1 kuu. Tänulik vastuse eest.
Koondamisteate võite anda ka ametniku haiguse ajal, see ei ole keelatud. Teade on võimalik talle koju kätte viia ja allkirja vastu üle anda või saata tähitult väljastusteatega posti teel.

Kui teade antakse 1-kuulist tähtaega järgimata, st etteteatamise aeg jääb lühemaks, tuleb avaliku teenistuse seaduse (ATS) §130 lg. 2 alusel maksta tähtaja rikkumise eest palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest, seda lisaks koondamishüvitustele.

Koondamisel tuleb järgida väga täpselt sedagi, koondamise aluseks olev akt oleks jõustunud ning kinni pidada ATS-i §116 sätestatust.
Parimate soovidega

Helve Toomla, EAKL-i jurist


(31.10.2000)  Kas on võimalik muuta oma CV varjatuks praeguse tööandja eest (s.t. et ta seda ei näe)
Praegu on see optsioon meil tööjärgus, et cv kirjutaja saab valida, missugune firma tema cv-d võib üldse vaadata. Kuni valmimiseni soovitame kasutada konfidentsiaalset cv-d (määrata saate seda enda profiili alt), mille tagajärjel peidetakse teie kõik kontaktandmed (ka e-mail ja nimi), viimane töökoht ja soovitajad. Ühendusevõtt potensiaalse tööandja poolt toimub läbi cvkeskuse ja edaspidine on teie otsustada, kas vastate kontaktile või ei. Soovime edukat kandideerimist!
cvkeskus

(30.10.2000)  Kas töölepingus peab olema märgitud palga suurus ka peale katseaega?
Sellist kohustust seadus ette ei näe, kuid juba töölepingu sõlmimisel tulnuks lepingus näidata ka palk pärast katseaja edukat läbimist, st pärast katseaja lõppu. Seda muidugi juhul, kui Teile pärast katseaega lubati suuremat palka. Iseenesest palk ja katseaeg omavahel seotud ei ole.
Parimate soovidega, Helve Toomla, EAKL-i jurist


(30.10.2000)  Kas on võimalik tööleping asutuse poolt lõpetada ilma eelnevalt ette teatamata.
Kui peab teatama, siis kui pika aja jooksul.Kui teatatakse 3 tööpäeva ette, kas minul on õigus nõuda tasu.
On küll võimalik. Kahjuks ei näita Te küsimuses töölepingu lõpetamise alust - millise töölepingu seaduse paragrahvi järgi Teie tööleping lõpetatakse. Seadus annab tööandja algatusel töölepingu lõpetamiseks 12 alust, mõne puhul ei ole etteteatamist, mõne puhul hüvitust ette nähtud Palun täpsustage küsimust, siis saan täpsemalt vastata. Vajalik on teada peale töölepingu lõpetamise aluse ka Teie pidevat tööstaazi selle tööandja juures, sest hüvituste suurus sõltub enamasti sellest.

Parimate soovidega Helve Toomla, EAKL-i jurist


(30.10.2000)  Tere!
Oleks soovinud leida CV ingliskeelse näidise.
Lugupidamisega
Mare
http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=1&lastmenu=22&text_id=177 on üks näide

(30.10.2000)  Mitme kuu töötasu pean ma koondamisel saama, kui olen töötanud firmas kuus aastat?


Töötajale, kes on sama töö-andja juures töötanud kuus aastat, tuleb eelseisvast koondamisest kirjalikult kolm kuud ette teatada. Etteteatamistäht-aja rikkumise korral on tööandja kohustatud maksma hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra vähem ta ette teatas. Kui koondamine toimub päeva-pealt, st ette teatamata, tuleb hüvitust maksta kõigi töölepingu lõpetamisele eelnenud kolme kuu tööpäevade eest. Teatas aga tööandja koondamisest kolm kuud ette, siis seda hüvitust ei maksta üldse.


Teine hüvitus, kuueaastase tööstaazhi puhul on selle suuruseks kolme kuu keskmine palk, kuulub igal juhul töölepingu lõpetamise päeval maksmisele, olenemata sellest, kas ja kui palju koondamisest ette teatati.


Seega koosneb koondamishüvitus kahest poolest ja võib kuueaastase tööstaazhi korral olla kolme kuni kuue keskmise kuupalga suurune.

Helve Toomla, Eesti Päevaleht

(23.10.2000)  Kuidas töövestlusel käituda, kui intervjueerija ei esita küsimusi, vaatab vaid vaikides otsa? Millest peaksin rääkima?
Igasse olukorda sobivat üht ja ainuõiget käitumisviisi pole sellisel juhul lihtne soovitada.

Kui intervjueerija vaikib äkki jutuajamise käigus, võib ta oodata, et kandidaat eelmise küsimuse vastust laiendaks. Ootamatult vestlusesse tekkinud paus võib tähendada ka seda, et intervjueerija ana-lüüsib saadud teavet ja püüab otsustada, kas ta soovib veel lisainfot või on otsuse tegemiseks piisav hulk andmeid olemas.


Kui kandideerija kohtab sellist üsna ootamatut käitumist jutuajamise alguses, tuleks oma vaistu kasutades üritada selgusele jõuda, kas tegemist pole mitte shansiga näidata oma oskust ebaharilikust olukorrast välja tulla. Sellisel juhul võib ajutine initsiatiivi haaramine töötahtjale kasuks olla.


Nii nagu kandideerijad, jagunevad ka tööandjat esindavad intervjueerijad tööinter-vjuudega rohkem ja vähem kokku puutunuteks. Kui näib, et teie vastas istuv küsija tunneb end nappide kogemuste tõttu oma rollis ebakindlalt, võtke juhtroll jutuajamises enda peale. Esitage mõned olulisemad faktid oma elulookirjeldusest, selgitage uuele kohale kandideerimise põhjust ja julgustage intervjueerijat oma oskuste ja ootuste kohta täiendavaid küsimusi esitama.


Kartusel, et küsitleja ootamatu vaikimise põhjuseks on isiklik antipaatia, pole reeglina alust, vähemalt sellisel juhul, kui uue tööandja näol on tegemist professionaalse organisatsiooniga.


Tarmo Müürisepp, Mercuri Urval, Eesti Päevaleht


(23.10.2000)  Minu palk on töölepingu järgi 3000 krooni, aga tegelikult makstakse mulle 5000 krooni. Nüüd kutsuti mind teise osakonda, lubades samu tingimusi. Selgus aga, et saan siiski vähem. Kas mul on õigus nõuda oma 5000 krooni ja kas töötaja poolsel lepingu lõpetamisel on õigus mingile hüvitisele?


Küsimusest ei selgu, kas töölepingus kokkulepitust suuremat palka maksti nn ümbrikupalgana või lisatasuna, millelt on makstud kõik riigimaksud. Kui oli tegemist ümbrikupalgaga, siis on vähe lootust lubatud palka kätte saada, sest töötajal ei ole tavaliselt millegagi oma nõuet tõendada. Töötaja, kes võtab vastu ümbrikupalka, on osaline maksupettuses.


Palgaseaduse kohaselt on töö-andja kohustatud andma töötajale kirjaliku teatise palga koostisosade – põhipalga, lisatasude ja juurdemaksete kohta. Teatises peavad olema ka palgast kinnipeetud summad ning maksud. Kui sellel teatisel näidatakse põhipalgaks 5000 krooni, on see tõend, mille alusel on töövaidlusorgani kaudu võimalik nõuda sama palga maksmise jätkamist. Igal juhul peab töötaja suutma töövaidluskomisjonile või kohtule veenvalt oma palga suurust tõendada. Selliste vaidluste vältimiseks tuleb töötajal nõuda, et iga töölepingu tingimuse muudatus oleks mõlemas töölepingu eksemplaris.


Töötaja algatusel töölepingu lõpetamisel üldjuhul hüvitist ei maksta. Kui aga töötaja soovib töölepingu lõpetada töölepingu seaduse paragrahvi 82 alusel, peab tööandja maksma hüvituseks kahe kuu keskmise palga. Avalduses tuleb siis täpselt näidata, milles lepingutingimuste rikkumine seisneb ning väljendada selgelt oma tahet just sel põhjusel tööleping lõpetada.

Helve Toomla, Eesti Päevaleht


(18.10.2000)  Tere! Oleksime väga tänulikud, kui saaksite pisut aidata, meid meie firmas tekkinud probleemi osas. Nimelt üks meie töötaja, kes on lapsehooldupuhkusel tahab tulla tagasi tööle. Paraku on ta inimene, kes on jätnud endast siiani üsna ebameeldiva ja lohaka inimese mulje, mistõttu me ei ole huvitatud tema tööle ennistamisest. Samas teame, et lapsehoolduspuhkusel olev töötaja peab saama samaväärse töökoha ja palga ning teda ei saa vallandada. Kas oskate anda nõu, kuidas sellisel juhul käituda, kas distsiplaankaristuse määramisel võib teda vallandada. Ette tänades!
Oletan, et jutt käib emast, kelle laps ei ole veel 3-aastaseks saanud. Alla 3-aastase lapse ema peab saama tagasi oma töölepingus ettenähtud töökoha, palga ja kõik muud töölepingujärgsed tingimused. Tema töölepingu lõpetamine tööandja algatusel on TLS §92 kohaselt väga raske. Distsiplinaarkaristusena vallandamine (TLS §86 p. 6-8) on võimalik ainult siis kui töötaja paneb toime ränga süüteo. Karistusena vallandamisel tuleb täpselt järgida töötajate distsiplinaarvastutuse seadust. Kui seda ei tehta, võib töövaidlusorgan tunnistada vallandamise ebaseaduslikuks vorminõuete rikkumise tõttu.

Mõistlikum on töötajale, kes Teile ei sobi, pakkuda töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel ja hüvitada tema palk kuni näiteks lapse 3-aastaseks saamiseni.

Lisaks juriidilistele soovitustele soovitan (ja palun) Teil siiski olla inimlik väikese lapse emaga. Teie suhtumine (ja suhtlemine) oma töötajatega loob Teie asutuse psühhokliima, seega ka töötahte kõigil töötajatel. Võimalik, et kõnealune ema on oma töösse suhtumist muutnud ja just temast saab Teie kõige lojaalsem töötaja.


Helve Toomla, EAKL-i jurist


(16.10.2000)  Kas tohib suvalise aja tagant töölepingusse lisada uusi tööülesandeid? Kui lisatakse tööülesandeid kas peaks sel juhul ka palganumbrid ülevaatama? Kas pean täitma ülesandeid, mis pole tööülesannetes kirjas?
Kui tööülesanded on täpselt kirjas töölepingus või mõnes muus dokumendid, tuleb neid täita. Tööandja ei tohi ühepoolselt neid muuta (täiendada). Olete aga töölepingusse lisatud tingimuste muutmisele alla kirjutanud ilma, et seejuures uues palgas või lisatasus muudatusi oleks tehtud, siis pole enam midagi teha - allkiri lepingu muudatusel tähendab Teie nõusolekut teha sama palga eest rohkem tööd. Kui Te lepingu muudatusele alla ei ole kirjutanud, kehtib eelmine tingimus tööülesannete kohta ja Teil ei ole kohustust lisatööd teha.

Palgaseaduse §12 ütleb nii:

Kui töötaja teeb talle kindlaksmääratud tööajal tööandja taotlusel töölepingus ettenähtuga võrreldes lisatööd, suurendatakse tema palka või makstakse talle lisatasu poolte kokkuleppega kindlaksmääratud suuruses.

Siit soovitus - püüdke tööandjaga ka palga suhtes kokku leppida.


Helve Toomla, EAKL-i jurist


(16.10.2000)  Minu osakond läks teise tööandja alluvusse. Kõigile töötajatele tehti ettepanek tööle jääda. Kui ma keeldun, kas senine tööandja peab mu koondama?


Eelmise tööandjaga sõlmitud töölepingud jäävad asutuse reorganiseerimisel, alluvuse, omaniku või omandivormi muutumisel uue töö-andja juures kehtima.


Koondamise olukorda ei teki, kuna töö ei lõpe ja töötaja jätkab uue tööandja juures oma töölepingust tulenevate kohustuste täitmist. Töötajate ega ka tööandjate nõusolekut töösuhte jätkamiseks ei olegi seaduse järgi tarvis, ehkki viisakas tööandja teavitab töötajaid kõigist olulistest muudatustest.


Kui töötaja mingil põhjusel ei soovi uue tööandja juures jätkata, võib ta töölepingu omal algatusel lõpetada, kuid hüvitusi, va hüvitus kasutamata puhkuse eest, sel juhul ei maksta.


Eelöeldu kehtib neile, kel on tööleping. Avalikus teenistuses on teistsugune kord.


Helve Toomla, Eesti Päevaleht


(09.10.2000)  Soovin vahetada töökohta. Et minu katseaeg on lõppenud, saab töö-andja mind kinni pidada kuu aega. Uus üle-mus aga sooviks mind tööle varem. Mis saab siis, kui lahkun loata?
Kõige mõistlikum oleks paluda tööandjat, et ta ei peaks töötajat kuu aega kinni. Töö-andjal ei ole kohustust hoida omal soovil lahkumisavalduse esitanud inimest iga hinna eest ettenähtud aja tööl. See on tema õigus juhuks, kui tööd ei ole võimalik otsekohe kellelegi üle anda.


Töölepingu võib päeva pealt lõpetada ka poolte kokkuleppel. See eeldab kirjalikku kokkulepet, mille alusel tehakse kanne töölepingusse.


Kui tööandja ei ole nõus töölepingut enne ühe kuu möödumist lõpetama ja töötaja jääb siiski töölt ära, võib tööandja lõpetada lepingu distsiplinaarkaristusena töökohustuste rikkumise eest. Omavoliliselt lahkunud töötajalt on tööandjal õigus töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu nõuda hüvitisena keskmist päevapalka iga etteteatamise tähtajast puudu jääva tööpäeva eest.


Helve Toomla, Eesti Päevaleht


(07.10.2000)  Mida peaksin esmalt tegema, kui soovin hakata mingi firma diileriks. Kuidas alustada läbirääkimisi ja saada teada nende nõudmistest ja tingimustest.
Kui soovite hakata mingi firma diileriks, siis esimene asi, mida tegema peate, on jõudma otsusele, kas tegevus on ka kasumlik. See aga tähendab, et äriplaanita ja kasumiaruandeta ei maksa küll mingit lepingut huupi sõlmida. Tehke kodutöö ära ja selle alusel otsustage oma edasine tegevus.

Et kasumiaruannet teha, on vaja teada saada lepingu tingimusi. Rendi suurus, töötajate arv, palgad jne on kogu arvutuse aluseks. Kõige parem teada saada tingimuste ja nõudmiste kohta on küsimine. Helistage, või minge kohale ja küsige konkreetset pakkumist. Läbirääkimisteni jõuate siis, kui omapoolne nägemus asjast olemas ja võite hakata täpsustama üksikasju.

Ja lõpuks. Kuueaastase diileri kogemuse põhjal soovitan hoiduda igasugustest diilerlepingutest Eestis tegutsevate kütusefirmadega, kuna see on ettemääratud läbikukkumisele, ükskõik kui hea ka äriplaan poleks.

Abiks ka edaspidi. Edu teile!

Raivo Hein raivo@cvkeskus.ee



(04.10.2000)  Kas on õigus korraldada toetusstreiki, kui kehtib töörahu kohustus?
On küll õigus korraldada toetusstreiki, kui ei olda end kollektiivlepingus piiramatu töörahu kohustusega seotud. Kollektiivlepingu seaduse §11 lg. 3 järgi on pooled kollektiivlepingu kehtivuse ajal kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil.

Toetusstreigi, nagu üldse streigi, puhul tuleb täpselt järgida kollektiivse töötüli lahendamise seadust. Toetusstreik ei või kesta üle kolme päeva, sellest tuleb tööandjale ja kohalikule omavalitsusele vähemalt kolm päeva ette teatada.

Lugupidamisega Helve Toomla, EAKL jurist


(04.10.2000)  Tere!

Panin tähele, et teie tööotsijate CV-des on tihtipeale puudu isiku- ja kontaktandmed (nime, telefoni, e-aadressi asemel tihtipeale lihtsalt 25 a naine/mees otsib tööd). Tööandjana ei ole ma eriti vaimustatud anonüümsetest CV-dest. Võibolla on see osa teie äristrateegiast, aga tööandjana julgeks teile soovitada, et isiku- ja kontaktandmed peaksid igal CV-l kohtustuslikud olema ja ilma nendeta ei salvestata CV-d andmebaasi.

Anonüümsed CV-d jätavad tööandjale paratamatult pigem seiklejate, mitte tõsiste tööotsijate mulje.

Üllar Kask, Trillian infosüsteemid

Suured tänud küsimuse eest. Kui aus olla, siis ka mulle jätavad sellised cv-d veidi seikleja mulje.


Siin on aga küsimus konfidentsiaalsuses. CV-le on võimalik anda konfidentsiaalne staatus juhul, kui tööotsija alles töötab ja soovib töökohta vahetada, aga ei soovi, et tema tööotsingutest praeguses töökohas kuuldakse. Millest võib loomulikult järeldada, et inimene kompab turgu ja ei ole nii tõsine tööotsija, kui see, kelle andmed on näha. Samas selliseid CV-sid päris keelata pole ehk õige.

Erko Kundla, CV Keskus OÜ direktor

(28.09.2000)  Kuidas toimida töötajaga, kes alates juulikuust väidab end haiguslehel olevat? Tema töö (müük)pole andnud soovitud resultaate ning praegune pikaajaline haigus, milles tööandja sügavalt kahtleb, on vägagi irriteeriv. Distsiplinaarkaristusi töötajale senini vormistatud pole, ehkki pisirikkumisi on esinenud.
Millised on tööandja võimalused luuserist vabanemiseks?
Töötaja, kes alates juulikuust töölt põhjuseta puudub, on kindlasti jämedalt töökohustusi rikkunud ja selle eest võib tema töölepingu TLS §86 p. 6 (ja §103 lg. 2) alusel lõpetada. Seejuures tuleb tööandjal järgida töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDS) nõudeid: vormistada käskkiri vm dokument, milles oleks täpselt ja üksikasjalikult kirjas süüteo kirjeldus, selle toimepanemise aeg, sellest teada saamise aeg, viide rikutud õigusakti, kollektiivlepingu, töösisekorraeeskirja, ametijuhendi, töölepingu vms sätetele, hinnang süüteo raskusele ning selgitus, kuidas selle süüteoga on häiritud tööandja töö. Käskkiri peaks olema selline, et ka iga täiesti võõras asjasse pühendamata inimene saaks seda lugedes aru, et töötaja on tõesti ränga rikkumise toime pannud. See käskkiri koostatakse kahes eksemplaris, millest teine antakse töötajale allkirja vastu üle. Distsiplinaarkaristus loetakse määratuks päevast, mil töötaja andis allkirja karistuskäskkirjale.

Kuna Teie töötaja jätkuvalt puudub töölt, siis on kaks võimalust temaga ühenduse saamiseks: sõita ise tema elukohta (sel juhul selgub ka, kas töötaja on tõepoolest haige või on kindlalt tegemist põhjuseta puudumisega) ja anda seal käskkiri ja tööraamat talle üle ning võtta allkiri töölepingule selle lõpetamise kohta või saata talle käskkiri ja teade palvega tulla tööraamatu ja lõpparve järele tähitud (väljastusteatega) posti teel.

Enne väidetavat haigust tehtud kehva töö eest (kui töötaja oli selles süüdi) on nüüd tõenäoliselt juba hilja karistada. Vastavalt TDS §6 lg. 1 võib distsiplinaarkaristuse määrata 6 kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Haiguse aega selle aja sisse ei arvata.



Helve Toomla, EAKL jurist


(25.09.2000)  Olen kolmand aasta üliõpilane hispaania filoloogia erialal, kõervaeriala majandus. Tahaksin leida natuke õpingute kõrvalt tööd. Erilisi kogemusi mul ei ole.
Olen palju õppinud keeli ja ajalugu.
Milliseid võimalusi on üldse keeleoskajal peale õpetaja vm keeleõpetajana töötada kui mul muid (majand., ajak. vms) kogemusi veel ei ole? Kas tasub käia asutusest asutusse pärimas?
Kõigepealt pead sa ikkagi selgeks tegema, mis oleks see ajutine lisatöö, mida nõustuksid tegema. Võimaluste piirid on siin väga suured sest lõppkokkuvõttes sõltub kõik sinust ja sinu valmisolekust midagi lisaks ära teha. Väga palju pakutakse tänapäeval üliõpilastele õpingute kõrvalt näiteks müügialast tööd- alates letimüüjast lõpetades müügikonsultandi ametiga. See nõuab eelkõige julgust suhelda, positiivset ellusuhtumist, eneseteostust midagi ära teha. Pakuksin kõigepealt selle välja. Siin on juba võimalike tööandjatega kokku leppida mõlemale poolele vastuvõetavad tingimused nii tööaja kui ka muu kohta.
Kui see töö millegipärast ei sobi, siis ka mitmed interneti portaalid kui ka ajalehed pakuvad töökuulutuste kaudu välja erinevaid ameteid. Usun, et ka sealt võid leida üht- teist huvitavat. Enne kui sa uksest ukseni ennast pakkuma hakkad, tee eelnavalt selgeks potentsiaalse tööndja vajadus. Siis on juba parem endast teada anda.
Kokkuvõtteks- julge hundi rind on rasvane! Edu!
Mati Ruul, Maru Konsultatsioonid, mruul@hot.ee


(25.09.2000)  Kui minu palka ja tööülesandeid tahetakse muuta ja ma ei ole sellega nõus, kas siis peab mind koondama? Kuidas käituda, kui minu ametinimetust on muudetud, aga mulle pole sellest teatatud?
Ilma töötaja nõusolekuta töö sisu ja palka töölepingus muuta ei saa. Kui tööandja seda siiski teeb, on töötajal õigus jätkata endise töö tegemist või, kui see ei ole võimalik, nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu endist tööd ja saamata palka.

Töötaja võib esitada ka avalduse töölepingu lõpetamiseks tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu, sel juhul maksab tööandja hüvituseks kahe kuu keskmise palga. Tööandja ei saa aga selgi juhul käskida töötajal lahkumisavaldust kir-jutada, see on kindlalt vabatahtlik toiming. Kui tööandja endiste töölepingutingimuste täitmist ei suuda jätkata ja töötaja lahkumisavaldust ei kirjuta, tekib koondamisolukord. Töötaja ise enda koondamist siiski nõuda ei saa, siin nõuab seadus tööandja algatust.

Helve Toomla, Eesti Päevaleht



(18.09.2000)  Olen töötanud autojuhina üheksa aastat otse direktori alluvuses, ka lepingus on nii kirjas. Järsku pandi mind transpordidirektori alluvusse. Kas alluvussuhet võib ühepoolselt muuta? Kas mul on õigus nõuda hüvitist, kui ma ei ole nõus uue ülemuse alluvuses jätkama, kuigi töö sisu on sama?
Alluvussuhe ei ole töölepingu kohustuslik tingimus, aga kui seal on kirjas, et tööülesandeid annab vahetult direktor, tuleb alluvuse muutmisel muuta ka vastavat töölepingu sätet. Seda saab teha vaid poolte kokkuleppel. Kui tööandja muudab töölepingu tingimust töötaja nõusolekuta, on viimasel õigus nõuda kokkulepitud töötingimuse taastamist või töölepingu lõpetamist tööandja poolse lepingutingimuse rikkumise tõttu. Töölepingu lõpetamise korral sel töölepingu seaduse § 82 lg 1 alusel tuleb töötajale maksta hüvituseks kahe kuu keskmine palk.
Helve Toomla, Eesti Päevaleht



(12.09.2000)  Ma tunnen, et ma olen täielikus nõiaringis ja ma ei suuda sellest välja rabeleda. Lõpetasin eelmisel kevadel kooli sekretärina ja kuna kõrgkooli ei õnnestunud sissesaada, otsisin töö kuni ka leidsin linnavalitsuses ja tegevusalaks atesteerimine. Läbisin koolituse, tegin "asja" endale selgeks, valimistasin ette määrused, eelnõud, jms. Kõik vajaliku, et asi hakkaks tööle. Ja jäin ootama, 2 kuud oli mul midagi teha ja siis istusin ja mõtlesin, et ma tahan tööd teha ja ootasin. Kui katseaeg 6 kuud läbi sai siis olin 2kuud teinud tööd ja 4 kuud oodanud, et asi hakkaks Linnavolikogu kinnitaks määrused, et ma saaks midagi edasi teha. Tol hetkel otsustasin, et ma tahan midagi teha (tööd) ja läksin kauplusesse tööle, et proovile panna ennast ja teadmist, et läbirääkimised käivad suure firmaga, ma saan marketingi abi koha jne. Tundus huvi ja laia tööpõlluga. Ja nüüd ma siin siis olen, täielikus stressis sest täpselt kordub sama stsenaarium, esimesed 3 kuud ma nautisin tööd, erinev, huvitav, lai aga nüüd kui ma olen kiired ja tol hetkel pooleliolevad projektid suutnud lõpetada, pole mul midagi?
Mitte midagi, ma istun 2 nädalat ja käin ülemusele närvidele, kuna mul ei ole enam midagi teha. Uute projektide algatamine, ei kuulu minu valdkonda, peaksin olema meeskonnaliige ja ootama neid. Ma saan aru, et tööpõld on lai ja mitmekesine aga ma ei taha, et kord nädalas päev ma ajan ja suhtlen, teen midagi. Ma tahan, et see oleks igapäev niimoodi.
Kokkuvõtteks: kõlab see kui "enesetapja pihtimus" aga ma tõesti hakkan kahtlema iseendas ja tööandjas, sest alati õpetakse, kuidas võimalikult rohkem tööd teha aga mida teha kui ei ole midagi teha? Töö juurde küsimine tulemusi ei anna sest neid ei ole, vaid kiireloomulised ja äkilised "tulekahju" kustutamised.
Ma ei suuda mõelda töökoha vahetamisele sest kardan, et kordub sama stsenaarium.


Päris huvitav kuulda Sinu murest, et soovid teha rohkem tööd kui seni on antud. Üks variantidest on selline, et oled leidnud võibolla valdkonnad, kus ei vajata liiga suurt aktiivsust. Kui kogu meeskonnale on Sinu tempo vastuvõetamatu, siis satudki taolisse olukorda. Nii kurb kui see ka pole, alati pole liiga suur aktiivsus liiga hea.
Et aga Sinu optimism nüüd kaduma ei läheks, selleks soovitaksin põhitöökoha kõrvalt tegelda veel millegi huvitavaga, mis motiveeriks Sind enamaks. Võib olla ikkagi leidub ettevõtteid, kus soovitakse töötajaid valida, rakendada, motiveerida tulemuse järgi. Sellises firmas Sinu liiga suur aktiivsus kaduma ei lähe. Nii et hoia silmad, kõrvad lahti ning proovi leida see õige töökoht. Variant oleks ka veel selline, et rakendada ennast maksimaalselt, on ise midagi ette võtta. Kui sul on mingi meelisala, miks mitte selles ennast proovile panna. Tänapäeval annab väga lihtsalt kasvõi füüsilisest isikust ettevõtja näol midagi korraldada. Sinna saaksid Sa oma energia kindlasti rakendatud. Kahjuks ei tunne Sind nii hästi, et ei tea kas see soovitus sobib Sulle. Aga mõtle!
Loodan, et mõni nendest variantidest leevendab Sinu kurba meeleolu.
Edu tulevikus!

(12.09.2000)  Minu tähtajaline tööleping lõpeb 4. märtsil. Kuidas peab toimima juhul, kui ma 3. märtsist jään töövõimetuslehele?
Tähtajaline tööleping lõpeb, olenemata haigusest, ikkagi 4. märtsil. Haigusraha maksab aga haigekassa kogu haiguse aja eest ka pärast töölepingu lõppemist.
Lõpetatud haigusleht tuleb viia tööandjale, kes peab sellel oma osa täitma ja saatma haigekassale.
Helve Toomla, Eesti Päevaleht


(12.09.2000)  Töötan välisfirma Eesti esinduses. Olen siin ainuke töötaja ja saan palka kollektiivlepingu järgi nii nagu kõik need, kes töötavad samas firmas emamaal. Kuid nemad saavad seal puhkusetoetust, minule aga seda ei maksta. Töötan selles firmas 1993. aastast ja pole toetust saanud kordagi. Kas mul on õigus saada puhkusetoetust nagu teistel töötajatel ja kas ma saaksin seda nõuda tagantjärele kõigi firmas töötatud aastate eest?
Täpse vastuse andmiseks on küsimuses liiga vähe andmeid. Kui küsija on välisfirma Eesti filiaali juhataja, siis peaks tema töötasu, puhkuse ja puhkusetoetuse kindlustama leping, mille ta välisfirmaga filiaali juhtimiseks sõlmis. Eesti Vabariigi töölepinguseadus ja teised tööseadused tema suhtes sel juhul ei kehti. On ta aga Eestis registreeritud välisfirma töötaja, näiteks raamatupidaja, peaks tal olema tööleping ja kõik muu sellest tulenev meie seaduste järgi. Variante võib olla veel mitu. Igal juhul tuleks hoolega lugeda emafirma kollektiivlepingut – kui selles ei ole teiste riikide esinduste töötajatele piirangut kehtestatud, võib see kehtida ka küsija suhtes. Samuti võib kollektiivlepingust leida vastuse küsimusele, kas möödunud aastate toetust saab tagantjärele kätte nõuda.

Iga riik korraldab oma töösuhteid isemoodi, kollektiivlepinguteski tuleb seadusi arvestada. Kui küsija oma jõu ja aruga võõra riigi seadustesse süüvida ei oska, siis peaks ta tingimata pöörduma oma välisfirma töötajate esindajate – ametiühingujuhtide poole. Nemad on kollektiivlepingu sõlminud, oskavad kõige paremini seda tõlgendada ja on suutelised ka Eesti esinduse töötaja õigusi kaitsma.


Helve Toomla, Eesti Päevaleht

(12.09.2000)  Kui firmasse võetakse tööle välismaalane, siis kas ta võib asuda tööle enne, kui elamis- ja tööluba on käes? Kas ta võib selle tööloa alusel töötada kahes kohas? Teatavasti kooskõlastab firma välismaalase töölevõtmise tööhõiveametiga ja näitab vajalikes dokumentides ära ka palgasumma. Kas see tähendab, et tema töötasu hiljem vähendada ei tohi?
Eestis töötamiseks peab välismaalasel üldjuhul olema tööluba. Erandiks on välismaalased, kellel on alaline elamisluba või kes on tulnud siia kuni üheks aastaks valitsuse või valitsusasutuse kutsel koostöö- või abiprogrammi täitmiseks.

Tööluba ei vaja elamisloa kehtimise ajal ka need välismaalased, kes on taotlenud elamisluba enne 1995. aasta 12. juulit ja selle saanud, ning kes ei kuulu nende hulka, kellele välismaalaste seadus keelab elamisloa andmise. Elamisluba ei anta näiteks neile välismaalastele, kes on esitanud elamis- või tööloa taotlemisel (pikendamisel) valeandmeid.

Tööandja peab välismaalase töölevõtmisel kontrollima, kas viimasel on õigus töötada ilma tööloata või mitte. Kui tegemist on sellise inimesega, kellel peab tööluba olema, ei tohi teda enne selle saamist tööle võtta. Ilma tööloata inimese töölevõtmise eest võib tööandja saada rahatrahvi kuni 200 päevapalga ulatuses.

Tööloaga saab välismaalane ametis käia ainult selle tööandja juures, kes andis taotluse tema töölevõtmiseks. Teise tööandja juures see luba ei kehti.

Töölepingu lõpetamisest enne tööloal näidatud täht-aega peavad mõlemad töölepingu pooled, nii välismaalasest töötaja kui ka tema tööandja, teatama riigi kodakondsus- ja migratsiooniametile.

Helve Toomla, Eesti Päevaleht

Välismaalaste seadus kohustab tööandjat jälgima, et tema juures töötava võõrsilt pärit inimese tööluba oleks vormistatud vastavalt kehtivale korrale ning õigeks tähtajaks. Ilma tööloata välismaalast tööle jätta ei tohi, tema tööleping tuleb lõpetada töölepingu seaduse paragrahvi 86 punkt 4 alusel: töötaja mittevastavus oma ametikohale või tehtavale tööle.

Firma, kes tööhõiveametile näitab välismaalase palgaks üht summat, kuid töölepingus teist, esitab valeandmeid, seega petab riiki. Selline asi võib kaasa tuua haldus- või koguni kriminaalvastutuse.



(07.09.2000)  Kas puudega inimestele ette nähtud seitse lisapuhkuse päeva on tasulised?

Puudega inimestele ei ole ette nähtud lisapuhkust, nemad peavad saama pikendatud põhipuhkust 35 kalendripäeva. Kui ettevõttes, kus invaliid töötab, antakse ka lisapuhkust või on lisapuhkus invaliidi ametikohal ette nähtud, siis liidetakse see 35 kalendripäevale. Nii põhi- kui ka lisapuhkus on tasulised. Kollektiivlepingus või mõnes muus dokumendis võib aga kokku leppida ka palgata puhkustes, mida antakse näiteks abiellumise, matuste, esimese koolipäeva vms korral ühtmoodi kõikidele töötajatele, kui nad seda soovivad.

Helve Toomla

Eesti Päevaleht



(09.10.2000)  Tahame panna töösisekorra eeskirja punkti, mis lubaks meil kontrollida, kas töötaja on tööl purjus (narkouimas) või ei. Kui kaugele võib minna, et see kord oleks seaduslik ning kaitseks nii tööandja kui ka töötaja õigusi?

Tööandja on kohustatud alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes töötaja töölt kõrvaldama, kuid ükski õigusakt ei kirjuta tööandjale ette, kuidas täpselt joovet tuvastada. Oma reeglite kehtestamisel ei tohi minna vastuollu kontrollitava isiku seaduslike õiguste ja vabadustega.

Helve Toomla

Eesti Päevaleht

(07.09.2000)  Töötan väikefirmas, mis tegeleb juurviljandusega. Tööd jätkub meil üheksaks kuuks aastas. Tavaliselt juuni alguses öeldakse, et jalutage nüüd septembrini niisama ringi. Meil ei ole suveks vormistatud korralist ega palgata puhkust. Muul ajal töötame miinimumpalga eest. Kas meil on õigus nõuda puhkuseraha ja kuidas seda arvestatakse?

Hooajatööde tegemiseks võib töölepingu sõlmida määratud ajaks ehk ajutiselt. Sel juhul peab lepingus olema täpselt kirjas, milliste tööde tegemise ajaks või mis tähtajaks on leping sõlmitud. Tähtaja saabumisel tööleping lõpetatakse ja töötajale makstakse lõpparves välja ka kasutamata puhkuse hüvitis. Seda muidugi juhul, kui ta puhkust ei kasutanud.



Kui tööleping on sõlmitud määramata ajaks ehk alaliselt, peab tööandja tööd andma ja palka maksma kogu aasta jooksul, välja arvatud siis, kui tööleping seaduslikul alusel peatub. Tööleping peatub muu hulgas ka puhkuse ja palgata puhkuse ajaks.



Puhkust tuleb anda iga tööaasta eest vähemalt 28 kalendripäeva. Rahaga ei tohi puhkust asendada, iga töötaja peab puhkama. Puhkusetasu arvestatakse üldjuhul viimase kuue kuu keskmise palga järgi, st arvesse tuleb võtta ka lisatasud.



Palgata puhkust antakse nii pikaks ajaks, kui pooled kokku lepivad, seadus siin piire ei sea.



Eelöeldu kehtib aga ainult sel juhul, kui poolte vahel on sõlmitud tööleping. Tööettevõtulepingu puhul tehakse tööd omal riisikol – tööseadused ei kehti, puhkuse-õigust ka ei ole.



Kuidas käituda?


Seda, kas sisuliselt on tegemist töö- või tööettevõtulepinguga, peaks kontrollima töö-inspektor, temale on seadusega pandud järelevalve tööseaduste täitmise üle. Kaebuse tööinspektorile võib esitada suuliselt või kirjalikult. Kaebaja nime on töö-inspektor kohustatud enda teada hoidma. Tööinspektor ei saa aga lahendada töövaidlust sisuliselt, seda saab teha ainult töövaidluskomisjon või kohus. Töövaidluskomisjon arutab ainult kirjalikult esitatud töövaidlusavaldust, milles on näidatud kõik nõuded ja nende põhjendused. Vaidluse arutamine töövaidluskomisjonis on tasuta, komisjoni otsus jõustub, kui kumbki pool sama vaidlusega ei pöördu kohtusse. Kui töövaidluskomisjoni otsust vabatahtlikult ei täideta, kuulub see sundtäitmisele kohtutäituri poolt samuti nagu kohtuotsuski.


Helve Toomla

Eesti Päevaleht


(07.09.2000)  Kas seadus näeb ette esimeseks koolipäevaks emale-isale vaba päeva andmist?
Seadus seda ette ei näe, kuid selline võimalus võib olla sätestatud töö- või kollektiivlepingus. Tööandja võib töötaja sel päeval töölt ära lubada, st anda vaba päeva kas palga säilitamisega või ilma.

Helve Toomla

Eesti Päevaleht

(07.09.2000)  Töölepingu sõlmimisel nõuti mul allkirja kohustusele, mille kohaselt pean saladuses hoidma tööandja konfidentsiaalset informatsiooni. Samas näidatakse need saladused: mistahes andmed, teave ja muu informatsioon, milline võib töötajale tööga seotult tööaandja kohta teatavaks saada. Nüüd olen segaduses ega julge oma tööandja nime ega selle aadressigi kellelegi öelda, on ju needki mu tööga seotud andmed. Kas tööandja tõesti võib kõiki andmeid salastada ja karistada nende avaldamise eest? Kas seadus määrab, mis võib olla äri- või tootmissaladus?
Töölepingu seaduse §50 p. 6 järgi on töötaja kohustatud hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, ka mitte töötama tööandja loata konkurendi juures. Selline kohustus lasub töötajal ainult sel juhul, kui see on ette nähtud töölepingus. Kas samas lepingus või mõnes muus töötajale teatavaks tehtud dokumendis (töösisekorraeeskirjas, käskkirjas vms) tuleb täpselt määratleda, mis on selle tööandja äri või tootmissaladus ning keda ta loeb oma konkurendiks. Seadus konfidentsiaalseid andmeid otsesõnu kindlaks ei määra ja ega see olekski võimalik, sest sisuliselt on igal tööandjal oma saladused.

Ei saa salastada “mistahes andmeid, teavet ja muud informatsiooni”, see oleks vastuolus meie riigi põhimõtetega. Mingil juhul ei saa ärisaladuseks olla need andmed, mida tööandja enda kohta esitab näiteks äriregistrile: asukoht, sidevahendite numbrid, tegevusalad, osa- või aktsiakapitali rahaline suurus, majandusaasta aruande andmed jms.

Riigisaladuse seaduse kohaselt loetakse riigisaladuseks riigi julgeoleku eest kaitset vajav teave, mis on riigi omand, riigi kontrolli all või toodetud riigi poolt või riigi jaoks. Sama põhimõtte järgi võiks määrata ka tööandja äri- või tootmissaladuse - see on teave, mille avalikustamine võib kahjustada tema ärist või tootmisest saadava tulu võimalusi. Eri ametis töötajatele on juurdepääs sellisele teabele erinev, seetõttu peaks igale töötajale kehtestama oma äri- või tootmissaladuse, kui see on sisuliselt vajalik. Näiteks raamatupidajal ja juristil on tõenäoliselt hea ülevaade tööandja majanduslepingute sisust ning hindadest, tööline üldjuhul sellisele teabele ligi ei pääse. Pole siis ka mõtet kirjutada töölise töölepingusse ärisaladuseks majanduslepingute sisu ega hindu, küll aga peaks see olema raamatupidaja ja juristi lepingutes.

Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida töötaja kohustuses hoida teatud aja jooksul äri- või tootmissaladust või mitte minna tööle konkurendi juurde ka pärast töölepingu lõpetamist. Sellisel juhul peab tööandja maksma selle eest eritasu või andma muud hüvitust. Kui eritasu või hüvitust ei anta, ei ole töötajal pärast töölepingu lõpetamist oma endise tööandja ees enam sellist kohustust isegi sel juhul kui see lepingus kirjas oli.



Helve Toomla, EAKL jurist

Eesti Päevaleht


(16.08.2000)  Kui töökoht kompenseerib mulle oma auto kasutamise eest iga kuu 1000 krooni, siis kas ma pean maksma tulumaksu? Kasutan ma ju oma autot töö tegemiseks (olen müügiagent).
Tulumaksuseadus § 13 lg 3 p.2 kohaselt ei ole VV määrusega lubatud ulatuses makstud kõnealune hüvitis tulumaksuga maksustatav. Lugeda tuleb Tulumaksuseadust ja VV määrust nr. 426, 20.12.2002 (RT I 2002,107,645, jõustunud 01.01.2003)

(10.08.2000)  K: Olles äsja lõpetanud ülikooli, ei saa ma endale lubada kallist ülikonda. Kui palju rõhku see üldse esmamuljele annab?
V: Ühesõnana: Väga palju! Esimene mulje moodustub 30 sekundi kuni 5 minuti jooksul. Kui esmamulje on positiivne, siis 75% juhul pakutakse inimesele tööd. Kui palju see su võimalusi kahandab? Ka tavalise ülikonna kandmine annab palju juurde. Osta parem uus särk. Kui sa pead ühes firmas rohkem kui ühe korra käima, vaheta lipse või pane teine särk selga. Sa ei pea ostma Armani-ülikonda, kuid sa pead välja nägema puhas ja stiilne.

(10.08.2000)  K: Kas ma peaksin oma eelmisest töökohast saadud iseloomustuse intervjuule kaasa võtma? Kui jah, siis kuidas ma saaksin seda enda jaoks ära kasutada?
V: Loomulikult võid sa oma iseloomustuse intervjuule kaasa võtta. Tee sellest kvaliteetne koopia ning jäta originaal koju. Kasuta oma iseloomustust samamoodi nagu cv-d. Kui su käest küsitakse cv-d, siis küsi, kas sa võid sellele lisada ka iseloomustuse. Üks asi, mis on väga tähtis: Kas su iseloomustus on ülivõrdeline ja kas see räägib sinu saavutustest ka tööväliselt või kirjutatakse seal ainult seda, et sa tegid hästi oma tööd? Kui seal on kirjas, et sa olid lihtsalt hea töötaja, siis jäta see parem heaga koju – see ei aita sind siis kuigivõrd.

(10.08.2000)  K: Ma olen oma firmas töötanud kaks aastat ja sain hiljuti teada, et mu kaastöötaja, kes palgati 6 kuud tagasi, teenib 2500 EEK kuus rohkem kui mina. Meil on ühed ja samad tööülesanded, kuid mul on rohkem kogemusi, annet ning teadmisi, kui tal. Olen kindel, et see, et ma teenin vähem kui tema, on mu ülemuse eksitus. Kas on mingi turvaline võimalus seda oma ülemusele selgitada ja öelda, et see ei ole minu arust õige? Ma olen olnud tööl firmades, kus palkade võrdlemisest juttu tehes on inimesi vallandatud.
V: See on tavaline juhtum, eriti konkureerivatel töökohtadel. Esmane reaktsioon on see, et see pole meelega tehtud. Tegelikult üritab firma olla konkurentsis püsiv ning soovib tuua firmasse tööle parimaid töötajaid. Et seda teha, peavad nad ühtlasi ka palga suhtes järele andma. Võimalik, et ka sinule pakutakse varsti palgakõrgendust. Nüüd on kaks võimalust, kuidas oma ülemusega sellest rääkida. On otsene viis. Mainimata nimesid ning olukorda, lase tal aru saada, et oled teadlik faktist, et uus töötaja saab rohkem palka kui sina saad. Ära sunni teda ennast kaitsma. Lase tal aru saada, et sa tead, kuidas müük käib, ning et tuleb olla konkurentsis püsiv – firmal oli vaja seda teha – ning siis küsi, mis plaanid on neil olemasoleva personali palkade suhtes. Teine viis on veidi otsekohesem, kuid jõuab sinnasamasse välja. Sa võid öelda, et su sõbrale tehti tööettepanek, mille ta ära ütles ning mille käigus sa said teada palgaerinevustest. See aga muudab olukorra pingelisemaks mõlemal poolel, eriti sinul, et sa edaspidi nuuskimises vahele ei jääks.

(10.08.2000)  K: Üks mu kaastöötajatest sai teada, et ma sain palgakõrgendust samas, kui talle oli ära öeldud. Ma olen rohkem vihane enda peale, kuna ma ei suutnud olukorda ette näha ning talle valetada. Ta tõstab selle peale kindlasti kära. Kas ma peaksin oma ülemust sellest teavitama ja vabandama või ootan “pommi” plahvatuse ära?
V: Alustame siis põhilisest. Esiteks: sa tegid vea. Enamus firmadel on küllaltki ranged reeglid (neid küll tavaliselt eiratakse kuni selliste situatsioonideni) palgast, palgakõrgendustest, jne. rääkimisest. Hullem on see, et see inimene sai sellest teada just peale seda, kui talle ära öeldi – muidu ei oleks sa sellise vääratuse peale nii närviline. Teiseks: Sa oled oma ülemuse ees tänu võlgu. Tema ei tekitanud seda probleemi: seal on kindlad põhjused, miks sina said palgakõrgendust ja tema ei saanud. Tunnista oma süüd ja liigu edasi. Kolmandaks: Head uudised on need, et inimesed, kes jooksevad ringi sellise informatsiooniga ning nõuavad rohkem palka, kuna keegi teine teenib rohkem kui tema, on tavaliselt ennast hävitavad tõusikud. Kui ta tõstab kõva lärmi, lootes ise tänu sellele palgakõrgendust saada, teeb ta väga valesti. Joostes ringi kooliõpilase mentalideediga: “ … see ei ole aus, et Pille sai palgakõrgendust aga mina mitte …”, viib ta juhtkonnaga veel rohkem tülli.


(10.08.2000)  K: Hiljuti hakkasin juhtima firma reklaamiosakonda. Sellest saadik olen ma märganud, et mu endised kaastöötajad on kuidagi muutunud. Nüüd kui ma olen ülemus, üritavad nad minust mööda käia, teevad vahel teravaid märkusi ning eiravad minu käske. Kuidas ma saaksin seda muuta, ilma et minu ülemus sellest teada saaks? Ma ei tahaks, et minu ülemus arvaks, et ma ei saa oma ülesannetega hakkama.
V: Sa oled sõbra staatusest üle läinud ülemuseks. On aeg, et sa astuksid enda eest välja ning et su endised kaastöötajad hakkaksid reaalsest olukorrast aru saama. Nende vastuhakk ning eiramised on klassikaline tõrge sinu vastu, sa pead neile selgeks tegema, et enne, kui nad sulle pähe tahavad astuda, peavad nad sinuga rääkima. See tähendab lihtsalt, et sa pead ära näitama, kes on ülemus ning mis on karistus sinu käskluste eiramise eest. See on tavaline probleem, kuid reaalne situatsioon on see, et sa ei ole enam kaastöötaja. Sa liikusid edasi. Nad peavad oma käitumist muutma või tuleb sul tarvitada äärmisi abinõusid sobival viisil.

(10.08.2000)  K: Mu otsene ülemus saab alatihti pahaseks, kuna tema ülemus annab otse mulle ülesandeid. Ta palub sageli end arvutialastes küsimustes aidata. Need ei ole mingid suured ülesanded, kuid mul on piinlik. Ma ei tahaks oma otsest ülemust sellega pahandada, kuid tema ülemus kiidab mu töö alati heaks. Mida ma tegema pean?
V: Esiteks, seleta oma otsesele ülemusele, et sa tunned piinlikkust ja küsi, kuidas ta võiks seda olukorda lahendada. Kui ta keelab sul neid ülesandeid täita, pead sa paluma tal ise tema ülemusega rääkida. Miks peaksid sina nende kahe vahele jääma? Teiseks, omamata kogu informatsiooni antud loo kohta, on täiesti võimalik, et probleemiks oled sina ise. Sina oled kohal selleks, et teha tööd ja kui juhtivad töötajad annavad sulle ülesandeid, siis sa täidad neid. Me ei ole eriti kindel, kas sa tunned süütunnet, oled paranoiline, või on see tõesti reaalne probleem. Ja kui ongi probleem, on see siis sinu mure? Võimalik, et inimene, kellel on probleeme, on hoopis sinu otsene ülemus. Ta peab need lahendama oma ülemusega ja mitte läbi sinu.

(10.08.2000)  K: Mida ma pean tegema, et ennast kaastöötajatele meeldivaks muuta? Ma töötan firmas, kus enamus töötajatest on erineva taustaga ja palju nooremad kui mina. Ma ei tunne ennast nendega koos töötades mugavalt, kuna mul on väga vähe ühist nendega, samas on mul neid oma karjääri arendamiseks vaja. Mida te soovitate?
V: Esiteks, ei ole ühtegi imenippi, mis lahendaks üleöö sinu probleemid. Sa peaksid natuke vaeva nägema, uurimaks oma kaastöötajate tausta. Sa võiksid nendega lõunal käia ning rohkem suhelda. Ära pööra peatähelepanu erinevustele, vaid ürita kontsentreeruda ühistele asjadele, mis teil tööl on. Tõesta ennast ning barjäärid kaovad aja jooksul.


(10.08.2000)  K: Mulle pakuti müügijuhi ametikohta firmas, kus ma olen juba kaks aastat töötanud (praegune firma võttis üle mu endise firma, kus ma töötasin juba samasugusel töökohal, mida nad mulle praegu pakuvad). Mu uus ülemus ütles, et jõudmaks kõrgemale tasemele pean ma tagasi praktikale minema, et ennast tõestada. Kuid ma olen selles firmas juba praktika läbinud. Tegelikult nad juba edutasid mind korra (kuid see töökoht kaotati enne, kui ma jõudsin sellel töötama hakata). Kas ma peaksin selle töökoha vastu võtma?
V: Usu või mitte, kuid sinu olukord ei olegi nii harv kui sa arvad. Sa usud siiralt, et sinu oskusi hinnatakse valesti ning on täiesti õigustatav, et sa kahtled antud situatsioonis. Võta see tööpakkumine vastu, kuid tee oma ülemusele selgeks, et sa sooviksid rohkem väljakutseid pakkuvat tööd, kui see, mida nemad pakuvad. Isegi kui sa oled õnnetu, et pead end taas tõestama, pead sa juhtkonda informeerima oma mõtetest, muidu ei saa nad kunagi teada, mida sa tunned. Enamus firmasid ei solvu, kui töötajad nõuavad rohkem väärtuslikku ning väljakutseid pakkuvat tööd. Seda tuleb teha vaid sellisel viisil, mis jätaks firmale mulje, et neil on õigus, nad peavad nägema kuidas nemad sinu ambitsioonidest kasu saavad. Muuseas, alati arenda kontakte oma sõprade, endiste kolleegide ja teistega veel enne, kui vajad nende abi uue töökoha leidmisel. Sinu otsingud sujuvad palju kindlamini tuttavate abil, kui üksi vastu seina surutuna. Halvaks uudiseks on see, et me kõik oleme asendatavad ning ükski töö ei ole lõpmatu. Leia ennast enne kui hilja ning usu - õnn tuleb neile, kes on paremini ette valmistunud.


(10.08.2000)  K: Kas on õige käia avalikult tööpakkumiste intervjuudel eesmärgiga oma praeguselt ülemuselt paremat palka välja meelitada?
V: Vähe sellest, et see ei ole eetiline ja aus, paned sa end väga riskantsesse olukorda. Käies intervjuudel teiste töökohtade asjus, näitad sa, et sa ei ole lojaalne oma firmale ning sa satud halba nimekirja. Firma võib anda sulle vastumeelset tööd ning hakata sinu töökohale uut töötajat otsima! Kui sa oled juba ülemusele näidanud, et sa oled valmis lahkuma, usub ta, et tal on vaja uut töötajat, kes on rohkem usaldatav. Muidugi, kui sa usud, et oled asendamatu, siis võib see trikk läbi minna, kuid ära unusta vanasaõna: “Keegi meist ei ole asendamatu!”.


(10.08.2000)  K: Olen 30 aastane ja juba teist aastat juhtivtöötaja. Peale firma struktuuri muutmist ja ettevõtte laienemist lubati mulle palgatõusu. Kuid nüüd ütleb mu ülemus, et ta ei saa mulle võimaldada mingit palgatõusu, kuna mulle ei olevat seda ette nähtud. Mina usun põhimõtetesse ning kohusetundesse. Mida ma pean tegema?
V: Sa oled jõudnud mitte just eriti lõbusasse punkti. Ükskõik, mida sa ka ei tee, on sellega seotud risk. Sa võid mitte midagi öelda ja teha. Kuid kuna sa juba kirjutasid, et usud põhimõtetetesse ja kohusetundesse, siis mu sisetunne ütleb, et sa ei jäta seda asja lihtsalt niisama. Arvesta võimalust, et su ülemus on teinud lihtsalt vea. Võib-olla on kuskil süsteemis lihtsalt toimunud möödarääkimine. Lepi oma ülemusega aeg kokku ning räägi oma murest. Ürita teada saada, kas sa peaksid siiski saama palgatõusu või mitte. Kui sa leiad, et sind on koheldud vääriti, siis mine oma ülemuse ülemuse juurde. Sa võid saada oma palgatõusu, kuid samas võid sa kahjustada suhteid oma ülemusega. Kui sa siiski oled nõus võtma seda riski, siis ole kindel endas ning pane kõik vestluse punktid eelnevalt kirja. Ole objektiivne. Punkt 1 – firma ju laienes, punkt 2 – mulle ju lubati palgatõusu, punkt 3 – nüüd teatati mulle, et ma ei saagi palgatõusu. Sa võid isegi selle välja tuua, et see on sinu jaoks põhimõtteline küsimus. Lõpetuseks – püüa hoida vestlust professionaalsel tasandil. Ära süüdista kedagi probleemis, vaid lihtsalt tööta eesmärgi nimel.


(10.08.2000)  K: Missugune on parim viis küsida palgatõusu pärast kuus kuud töötamist?
V: Kui sa teed oma tööd, siis pane põhirõhk nendele asjadele, mida sinu ülemus peab oluliseks. Tee kindlaks enne ülemuse jutule minekut, et ta on teadlik sinu saavutustest. Tavaliselt on palgad pikemaks ajaks kindlaks määratud ning väga raske on neid muuta. Tee ülemusele ülevaade oma saavutustest. Parim viis siiski palgatõusu saamiseks on näidata ülemusele, et sa oled suuteline kandma vastustust ning püüdled edasi.

(10.08.2000)  K: Olen arendusjuht väikeses kiiresti kasvavas firmas. Hiljuti määrati mind väga olulise projekti etteotsa. Et teha pikast jutust lühike jutt – projekt ei läinud hästi, klient ähvardas lahkuda ning mu ülemus suunas selle ülesande ühele minuga võrdsele isikule. Ma tean, et tegin vea, kuid nüüd ma kardan, et võimalused analoogilist projekti saada on nullilähedased. Mida ma tegema pean?

V: Öelda sulle praegu, et me kõik teeme vigu, on väike lohutus. Kuid samal ajal, kui kõik teevad vigu, siis väike osa inimestest õpivad nendest vigadest ning muutuvad. Nii et ürita saada selleks väikeseks osaks inimestest, kes tõesti teevad muudatusi oma käitumises, uuesti ja õigesti tegemise võimaluse nimel. Esiteks, tunnista oma vigu, ükskõik, kas siis oma ülemusele või kaaskolleegile. Nad austavad sind selle eest, et julged oma vigu tunnistada. Kui vestled oma ülemusega, lisa kindlasti jutu sisse plaan, mida sa teeksid teinekord teistmoodi analoogilise projekti juures. Kõige hullem asi, mida sa teha saad, on teeselda, et sa ei teinud vigu ning süüdistada kedagi teist selles probleemis. Usu või mitte, aga ausaid inimesi hinnatakse tänapäeva ärielus, ja keegi, kes on nii tark, et mitte teha kahte samasugust viga järjest, on lausa vääriskivi.

(10.08.2000)  K: Kuidas kritiseerida kontstruktiivselt oma ülemust? Mul on ülemus, kes näeb üleüldist ja lõpptulemust, kuid tal ei ole õrna aimugi, mida kõike tuleb teha, et antud tulemust saavutada. Tihtipeale seab ta ebareaalseid tähtaegu personalile, mille juures ei ole kuidagi võimalik täita tema poolt antud ülesandeid etteantud viisil.
V: Sinu küsimusele on kaks potentsiaalset vastust. Esiteks, vastus sinu otsesele küsimusele, kuidas oma ülemust kritiseerida: ürita olla aus. Ära tee seda koos ülejäänud personaliga. Küsi enda jaoks eraldi aeg, et projektiga valmis saada, nii saad sa ülemuse tähelepanu ning ta teadvustab endale, mida kõike on vaja teha, et lõpptulemust saavutada. Kui sulle on antud uskumatult napid tähtajad, siis on sinu kohustus seletada ülemusele, kui keeruline on selle tähtajaga toime tulla. Kas su ülemus saab asjast aru? Tal võib isegi parem arusaamine olla kui sa arvad. Teine punkt oleks see, et paljud inimesed eksivad vahel. Sinu ülemuse töö on sundida sind edasi ja kaugemale, muuta sind loomingulisemaks, sinu eesmärke uuemaks, ning et sa töötaks visalt. Üks töökoha reaalsusi on see, et töötajad tuleb panna aru saama äri vajadustest, mitte eraldi eesmärgina teha oma töötajaid õnnelikuks.

(07.09.2000)  K: Olen üliõpilane ja lõpetan kahe aasta pärast. Mu isal on oma autopood ning ma olen mõelnud selles töötamise peale. Mul ei lähe koolis just kõige paremini ja ma jäin mõtlema, kas see oleks tark tegu hakata tööle ning kool sinnapaika jätta? Palun aidake!
V: Kuna see juba kord on perekonnaäri ning sul on huvi selle vastu, siis arvatavasti leiad sa ennast nagunii sellest poest ning oled üks parimaid töötajaid! Kuid ma võin anda sulle miljon põhjust, miks sa peaksid kooli ära lõpetama. See ei pruugi lihtne olla, kuid hea küll. Mind tegelikult väga ei huvitagi, mis hindeid sa seal koolis saad. Põhiteema on rohkem selles, et maailmas on rohkem asju, kui ainult karburaatorid. Seal on muusika, poeesia, arheoloogia, paigad, kus käia, inimesed, keda näha jne. Kuidas sa saad nendest asjadest midagi teada, kui sa ei proovi?

(10.08.2000)  K: Kas ma peaksin jääma oma praeguse töökoha juurde, kus ma olen rahul ja õnnelik, või vahetama selle teise vastu, kus ma saaksin rohkem raha ning kus tööaeg ei oleks kindel?
V: Oleneb sinu eesmärkidest. Kas sa tahad oma vereõhku madalal hoida? Näha tihedamini sõpru ja perekonda? Minna ja puhata nädalavahetustel? Või sa tahad juhtida Mercedest? Õppida raskeid ellujäämisoskusi, ujudes koos haidega? Näha välja nagu hirmunud hirv, kui su käest küsitakse, mis sa siis teed, kui sa tööl ei ole? Loomulikult, mõned inimesed mõtlevad, et tööst mõnu tundmine on elu põhiväärtus, teised samas ei tee välja pingest ja ohverdavad end täielikult tööelule. Sa pead otsustama kumba rada minna ja see aitab sul ka valida, kumma töö kasuks otsustada! Sa võid ka otsustada oma karjääri loomise kasuks. Kui sa töötad kõrge pingega töökohas paar aastat, siis võib olla omandad sa kogemused ja oskused, mis annavad sulle võimaluse sama hea, kuid stressivabama töökoha peal töötama hakata!


(10.08.2000)  K: Kui kaua peaksin olema ühe koha peal tööl, enne kui lahkuda uude kohta?
V: Töömudelid on muutumas. Eelmise generatsiooni ajal töötasid töötajad ühe tööandja juures 20-25 aastat, liikudes karjääriredelil alumisest astmest kuni ülesse tippu välja. Tänapäeval on väga vähe firmasid, kes pakuksid selliseid turvalisi töökohti, regulaarse ametikõrgendusega. Tänapäeva töötajad omavad samas vähem ajendeid töötamaks ühes ja samas firmas mitukümmend aastat järjest. Nii et kui vanasti oli reegliks ühes firmas töötamine teatud perioodi jooksul, siis hetkel on need reeglid muutumas, eriti, kui su oskused on nõutud kaup. Pea meeles, et kuigi reeglid muutuvad, siis terve mõistusega inimene ei lähe kunagi üle piiri. Kui sa vahetad töökohti stabiilselt, ole kindel et sa ei tee seda ainult raha pärast. Lõpptulemusena ei ole sa enam nii nõutud töötaja ning pead hakkama aru andma, miks sa nii tihti töökohti vahetad. Kui tulevane tööandja küsib, miks sa nii tihti töökohti vahetad, pea meeles, et sa võiksid öelda – rohkem väljakutseid, vastutust, kohustusi. Ei ole mingit kindlat aega, mille jooksul sa pead ühes töökohas töötama. Kaua sa ühe koha pealt töötad, omab vähem tähtsust, kui see, kaua sa üldse kokku töötanud oled ja põhjused, miks sa igast töökohast lahkunud oled. Olles olnud ühes töökohas 10 aastat ja siis järjest omanud kahte töökohta kahe aasta jooksul - seda vaadatakse erinevalt kui 5 töökohta 10 aasta jooksul. Veelgi enam, erinevatel tööstusharudel on erinevad nõuded, mis kehtivad töö kestvuse kohta. Näiteks tehnoloogia alal on viis aastat pikk aeg, aga kindlustuse alal on see jälle väga lühike periood. On kindlam, kui sul on hea põhjus, mida sa saad tuua ettekäändeks, miks sa lahkusid töökohast vähem kui aasta jooksul. Vastasel korral, ükskõik mida sa ka ei ütleks, enamus tulevasi tööandjaid mõtlevad, et sind vallandati.

(10.08.2000)  K: Mida kirjutada oma lahkumisavaldusse?
V: Kõik mida sul vaja, on valge paberileht ning sellele kirja panna oma viimase tööpäeva kuupäev, mõned head faktid oma ülemuse ja firma kohta (selles mõttes, et mitte enda järel kõiki sildu maha põletada). Ülejäänud sõltub sinu enda loomingust.



(10.08.2000)  K: Olen 33 aastane ja olen olnud koduperenaine viimased 15 aastat. Ma pidasin vahepeal nende aastate jooksul oma kodus väikest lastepäevakodu, kuid mul ei ole kontoritöö koha pealt ühtegi kogemust. Kuidas ma peaksin oma karjääri alustama? Kuidas ma üldse algust teen?
V: Võtame su teise küsimuse enne: “Kuidas üldse algust teha?”. Väga lihtsalt, alustad iseendast! Kuna sa pidasid päevakodu mitme aasta jooksul, siis see ütleb mulle, et sa saad hakkama väikese äripidamisega ja oskad lastega tegeleda. Põhiteema ei ole oskused või kogemused, see on kirg. Teiste sõnadega, see, et sa milleski tubli oled, ei tähenda et sa armastad seda ja tahad seda teha. Nagu üks 43 aastane äri omanik seletas: “Ühel päeval teatud vanuses pead sa järsku seisma vastastikku iseendaga. Sa pead ise oma tee rajama selles elus, ja samas, siis sa võiksidki teha just seda, mis sulle väga, väga meeldib.” Kuidas karjääri alustada? Kui sa juba oled välja mõelnud, mis tööd sa teha tahad ning millest sa ka mõnu tunneksid, pead sa: 1) koguma informatsiooni oskuste ja kogemuste kohta, mis selleks tööks vajalik, 2) koostama plaani kuidas seda ellu viia. See tähendab, et sa pead võtma õppetunde. Põhiline: kui sellest saab sinu tööelu – siis oled sa seda väärt!

(10.08.2000)  K: Lahkusin oma eelmisest töökohast, kuna juhtkonnal ei olnud kohusetunnet oma töötajate ees ning kunagi ei täitnud oma antud lubadusi. Kas on mingil viisil võimalik seda oma järgnevatele ülemustele seletada nii, et mitte tunduda liigselt negatiivsena ning tülitegijana?
V: Ära kunagi ütle midagi halba oma endiste töökohtade kohta. Isegi kui see on õige, mida sa öelda tahad, näid sa siiski negatiivsena. See nõrgestab sinu võimalusi saada uut töökohta. Sinu asemel ütleksin ma lihtsalt, et see ei olnud töö, mida ma lootsin. Ma kasutaksin mingit positiivsemat põhjust – näiteks, et see töö ei olnud piisavalt väljakutsuv või ei olnud lihtsalt piisavalt tööd – selle asemel, et öelda, et firma valetas ja kohtles inimesi halvasti. Alati on parem pöörata tähelepanu sellele, miks sa tahad antud firmas töötada ja kui erinev see on eelmisest firmast (mitte rääkides halvasti eelmisest firmast).

(10.08.2000)  K: Olen olnud edukas vabakutseline juba üle 5 aasta ja hetkel üritan tagasi tulla tööturule kui palgatööline, palgatöötajana. Kuidas ma peaksin oma tööaastaid jätkama, kas firmad ei arva, et mind on liiga riskantne palgata?
V: Kuna sa oled olnud juba üle 5 aasta edukas vabakutseline, siis peaksid selle küsimuse üle rohkem juurdlema, miks sa sellist muudatust tahad. Õieti öelduna, miks tahad sa saada palgatööliseks? Usun, et ükski firma ei pea vabakutseliste palkamist riskantseks. Sinu tõestuseks on ju see, et sa oled need 5 aastat ise majandanud ning hakkama saanud. Mõtle nendele vabakutselise aastatele kui 5 aastale tööle, mis sai hästi tehtud. Koonda oma tähelepanu saavutustele, tea ja ole ette valmistatud töödeks, mida sa oled valmis tegema. Sa saad hästi hakkama, kui sead tähelepanu alla selle, mida sul müüa on.

(09.08.2000)  K: Olen 46 aastat vana ja plaanin töötada veel mitmeid aastaid. Ka on mul plaanis minna ülikooli. Kas ma olen liiga vana selleks, et diplom tööhankimisel kasuks tuleks?
V: Ei, ei ole, eriti veel, kui sa ise usud sellesse ja oled võimeline uskuma, et võti on sinus eneses. Arvutame natuke. Oled praegu 46 aastane. Kui sa töötad kuni 65 eluaastani (loetakse keskmiseks), siis on sul veel 19 aastat jäänud. Ma olen näinud inimesi, kes on 19 aasta jooksul mitu astet karjääriredelil tõusnud! Sa oled veel noor oma põhitööaastate poolest. See, mis sa tunned, on parim sinu jaoks – ära jää kunagi seisma, usu iseendasse ning vii oma mõtted teoks!

(27.07.2000)  K: Millised võimalused on keskealistel inimestel ümberõpeteks tehnilistel aladel, et leida uus töökoht? Enamus töökohtadest on mõeldud inimestele, kellel on kogemused. Ma olen töötanud kaks aastat kohalikus koolis programmeerimistunnistusega, kuid ma kardan, et mind ei hoita sellel töökohal enam. Olen 52 aastane ning loen aastaid.
V: Viisil, kuidas sa oma küsimuse esitad, tekitab tahtmise küsida sinu motivatsioonide ja suhtumise kohta. Kas programmeerimine on tõesti see, mida sa teha tahad ja vajad? Mida sa tõesti tahad teha järgmise karjääriastme nimel? Samal ajal, kui sa omandad uusi tehnilisi oskusi, hindamata oma hetkeomadusi, kaotad sa ka selle koha, mis sul juba on. Kui sa ei hindaks oma eelnevat töökäiku, võib olla leiaksid ka oma hetkeomadustele vastavat tööd. Kujuta ennast ette erinevatel ametikohtadel ja mõtle, milline neist sulle sobiks. Muidugi, võttes arvesse ea diskrimineerimise, mida me kõik teame, võib edaspidine olla halastamatu ning teravmeelne. Sa pead olema kindel oma plaanides, olema positiivne ning energiline. Vaatle õhkkondi erinevates firmades, kuhu sa tööle tahaksid minna, kas sa sobid neisse? Eelista firmasid, kes austavad kogemusi ning küpsust, usaldatavust ning üksmeelsust. Leia samamoodi mõtlevaid töökaaslasi. Sa oled jõudnud ajajärku oma elus, kus sa pead enda jaoks ümber mõtlema oma vajadused, mis peavad sobima sinu eluviisiga.

K: Kellega ma võiksin ühendust võtta, kes aitaks mul kirjutada cv-d ning kaaskirja? Mulle tundub, et ma ei suuda kunagi oma kogemusi sõnadesse panna.
V: Oma cv ja kaaskirja ise kirjutamise eelis on see, et see on sel juhul unikaalne. Kui sa pöördud nende mitmete firmade poole, kes abi pakuvad, siis lõpuks näevad su cv ja kaaskiri välja samasugused nagu paljudel teistel. Selle eest võib professionaalne abi aidata sul head töökohta leida. Samas on saadaval ka mitmed weebi-põhiseid teenused. Kui sa tahad enne oma mõtete kogumist natuke raha raisata, siis on neid teenuseid ka mitmes hinnaklassis. Siiski soovitan sul ennast koguda ning ilma professionaalse abita enda elulugu kirja panna.

K: Kas on viisakas oma kaaskiri faxi teel saata? Käisin hiljuti ühel tööintervjuul ning nad lubasid oma vastuse anda hiljemalt nädala lõpuks. Ma sooviksin, et mu kaaskiri jõuaks nendeni enne nende otsuse tegemist.
V: Eelistatud on siiski, et sa saadaksid kaaskirja posti teel, mitte faksi teel. Kuigi antud juhul on parem siiski, kui sa saadaksid selle kaaskirja faksi teel, et see enne nende otsust siiski lauale jõuaks.

K: Mida peaks üks kaaskiri sisaldama, kui ma olen hiljuti lõpetanud ülikooli ning otsin tööd sellisel alal, mida ma tegelikult spetsiaalselt õppinud ei ole?
V: Esiteks, ära vabanda, et sa ei ole vastavat koolitust saanud. Õpilased saavutavad tihti edu sellistel tööaladel, milleks neil erilist õpet ei ole. Põhiliselt koonda oma tähelepanu siiski sellele, mis on tähelepanuväärne ja oluline selle töö puhul, mida sa parajasti otsid. See on nagu sööda panemine. Eesmärk: haarata lugeja tähelepanu ja panna neid mõtlema tõsisemalt sinu kandidatuuri peale. Ära unusta, et cv on see, kus su kogemused on kõik detailselt kirjas, mitte kaaskiri. Hoia kinni ainult ühest kindlast kogemuse kirjeldusest kaaskirja puhul. Lõpuks ära oota, et tööandja helistaks sulle. Sinu kirjas võiks olla lause: “ --- teie vastust ootama jäädes …” asemel lause: “… ma võtan teiega ise ühendust (kuupäev), et te saaksite tekkinud küsimusi esitada ning võib-olla saame ka kokkusaamise ajas kokku leppida…”. Ise helistada ning mitte oodata on tee edukuseni ja ka mitte ainult sel puhul, kui su haridustee ning karjäärisoovid erinevad.

K: Hiljuti võtsin endale pool aastat puhkust ning ning lihtsalt puhkasin reisides ja raamatut kirjutades. Hiljutine intervjueerija väljendas hämmeldust ning pettumust, et ma ei ole nii pikka aega tööl käinud. Kuidas ma saaksin kaaskirjas kirjeldada oma puhkuse perioodist nii, et see ei avaldaks halba mõju minu edasistele tööotsingutele?
V: Sul oli julgust võtta pikk puhkus reisimiseks ning sul oli piisavalt kannatust, et kirjutada raamat ja sa ei suuda välja mõelda kuidas seda seletada oma intervjuudes? Raske uskuda, kuid on paar strateegiat: Esiteks, vaata oma kogemusele positiivselt. Kui sa ei vaatle ennast ning oma tegusid positiivselt, siis vaevalt, et ka teised seda teevad. Sa võtsid oma karjääri kontrolli alla, võtsid vastu otsuse ning tegid teoks. Palju õnne! Paljud meist on liiga arad, et midagi personaalselt ette võtta ning oma tööelu riski alla seada. Teiseks, mõtle selle peale, mida sa nägid ja kuulsid, kus sa käisid, keda sa kohtasid, mida sa õppisid – endast, teistest, maailmast – ja kuidas sa saad seda kõike enda huvides ära kasutada. Lõpetuseks, ära ole upsakas või kiitleja oma saavutuste suhtes, see muudab teised ebausklikuks ning ära muretse inimeste pärast, kes on igavad või kartlikud, sellistega ei tahaks sa nagunii koostööd teha. Kuidas sa seda kirja saaksid panna - kirjuta oma kaaskirjas sellest, mida sa tegid enne reisile minekut, siis reisist ning kus sa käisid, millest sa kirjutasid ning mida sa tahad/saad teha.

K: Olen töötanud raamatupidajana ning hetkel otsin uut töökohta. Peale 3-4 intervjuud leidsin töökoha, kus andsin oma jah sõna ilma mõtlemata. Midagi ei ole küll valesti, aga nad soovisid mind tööle alles paari kuu pärast. Kui ma nüüd aga vahepeal saan parema pakkumise, kas ma võin selle vastu võtta, kuigi ma andsin oma sõna?
V: See on raske küsimus. Sellele ei olegi õiget vastust. Ma arvan